Juba neljandat aastat tähistatakse Eestis 30. jaanuaril Eesti kirjanduse päeva. Sellel riiklikul tähtpäeval tähistatakse ka lipupäeva. Eesti kirjanduse päeva eesmärgiks on väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile meie oma kultuuris ja ühiskonnas. Eesti kirjanduse päeva raames kutsus Varbla kool, mis kuulub nüüd Lääneraanna Gümnaasiumi alla, mind endast rääkima ja oma loomingut tutvustama. Nad niiöelda lõid käed kohaliku Varbla raamatukoguga ja nii ma lugejatega kohtuma jõudsingi. Suurimad tänud võlgnen selle eest eelkõige Evi Ringmaale, aitäh! Eesti kirjanduse päeva saab tähistada erinevate tegevustega. Lisaks oma raamatutele ja kirjanikuks ning kirjastajaks olemisele, rääkisin ma ka sellest, miks mu romaan "Kaks kuud Eestimaa Siberis" kõneleb justnimelt Varbla külast ja selle lähipiirkonnast. Loosisin välja ühe oma lasteraamatu "Petu," mille uueks omanikuks sai Varbla kooli 1. klassis õppiv Rafael. Tubli poiss. Aitäh õige vastuse eest! Minule esitati põnevaid küsimusi ning sain päris mitmetesse raamatusse ka pühendusi kirjutada. Ja üldpilti tegime ka, sest Eesti Raamatu Aasta veel kestab 14. märtsini ning kõik selle raamidesse kuuluvad kirjandusüritused, mida ma väisin, koondan raamatusse (nii pildis kui kirjas), mille sündi ennustan aasta lõpus või tuleval aastal. Olge valmis tuhandeid kordi kuulamaks saamiseks! :) Oli üks armsalt positiivne päev Pärnumaal, Läänerannas. Mõnus oli seigelda maaliinibussiga, mis Pärnust Varblasse jõuab 1,15 tunniga. Tagasiteel tuli Tõstamaalt bussile 2 inimest, kellest üks juhtus ka minu tuttav olema. Armas Mari, kelle kutsel käisin veidi üle aasta tagasi Tõstamaal lugejatega kohtumas. Mari jagas muljeid, et peale kohtumist tekkis mu raamatute laenutamisele järjekord, mis on väga armas, sest meie - Eesti kirjanikud - saame korra aastas palka ehk laenutushüvitist, mis on tänuväärne, sest raamatu sünd on väga kallis ja honorar selle tarvis lausa vajalik. Ma südamest tänan teid kõiki ja olen valmis uuteks kohtumisteks. Võtke ühendust, lepime aja kokku ja tulen. Aga ma sõltun liinibussidest ja minuga on alati kaasas mu poeg, keda ma tema tervise tõttu üksinda koju jätta ei saa. Aga ta on väga sõbralik ja heatahtlik kamraad. Päikesepoiss Germo. Aitäh ja mõnusat Eesti kirjanduse päeva jätku! 30. jaanuar 2026. Vana-Rääma
