laupäev, 24. oktoober 2026

Jaansoni rada 912. päev

Hommik sadas oma sadamised ära ja andis päikesepaistet ka. Ma sain isegi masinatäie heledat pesu õues kuivatada. Kell 14.58 astusime kodust välja, eks ikka kepikõndima. Rada tuli 7,5 km pikkune. Nagu ma ikka mainin, peab ilusaid ilmasid ära kasutama. Olgugi et kõik teed ja rajad on lehti täis, pole õnneks külma ja härmatist. Ärgu ta nii peagi tulgu ka, meil on ikkagi sügiskuu, mitte talve. Silkasime metsa alla ka. No vähemalt Pärnu metsad näivad tänaseks seenevabad. Mitteühtegi isendit ei kohanud. Isegi ühtegi sportijat ei kohanud. Kummaline. Aga meie ei lasknud sellest ennast häirida, liikusime pausideta 7,5 km ja enesetunne on nii mõnus. Olgugi, et koju naastes olid mu riided kõik higised ja masin hetkel tegeleb nende pesemisega. Germot ajas naerma tõsiasi, et mul on tsärk ihu küljes kinni. No tegelikult ma ei olnud ju paksult riides, tsärk, pusa ja kardigan. Peale kardigani läksid kõik riided pessu. Higistamine on hea, tuleb välja kõik vana ja ebavajalik energia, et uuel ja elusal enegial oleks ruumi eksiteerida. Minge ka higistama, siis saate teada mida me tunneme ja miks me ennast peaaegu igapäevaselt aktiivselt liigutame. 24. oktoobr 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

reede, 23. oktoober 2026

Jaansoni rada 911. päev

Lubab sadama hakata, sestap tõttasime juba varakult rajale. Aga tegime täna vaid 5,5 km pikkuse ringi. Tuul juba vaikselt tõuseb, andis tunda Rääma sillal. Liikusime kesklinna bingot ostma ja ikka üle Rääma silla ning tagasi ka sealt kaudu ning väike tiir Rääma linnaosas, et vajalikud kilomeetrid täis tuleks. Ja tänased plaanid on ikka kirjutamisega seotud. Olen asjad nii sättinud, et peale blogimist asun käsikirja kallale ja sinna jään. Muid kohustusi enam polegi. Piima tõime ka poest ära. Kuidas kellele reede, meile kodune ja korralik, sest me ei käi mööda kõrtse, sest me ei tarbi alkoholi. Oleme terved, õnnelikud ja rõõmsad. Olge teie ka! 23. oktoober 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 22. oktoober 2026

Jaansoni rada 910. päev

Nii mõnus ilm on Pärnus ja meie ei saanud jätta kasutamata võimalust rajale kepikõndima minna. Niikui nihuti 10 km tehtud! Kui Germo käest küsisin et kas teeme teise Jaansoni raja tiiru veel, oli ta kohe nõus. Seega täna nautisime mõlemad. No ma hommikupooliku tegelesin romaani kirjutamisega ja hädasti ole ennast rajale laadima vaja minna. Just laadima, mitte väsitama, sest aktiivselt liikudes saan ma energiat ja inspiratsiooni ka kirjatööks. Koju jõudes liigutaks või mägesid paigast :) Muide, täna oli rajalt aktiivselt liikujaid palju, sest kohe-kohe, vist 25. oktoobril toimub Pärnus ju Rannajooks. Jalgratturd tulid Papiniidu silla juures vastu ja noori oli ka palju trenni tegemas, lausa nii, et vist treener sõitis jalgrattaga nende kannul. Mitmel korral tulid vastu. Lisaks veel tegi jalgrattasporti üks avaliku elu tegelane, isehaknud pärnakas. Nii vähe oligi Germole õnneks vaja, näha inimest, kes pidevalt telemaastikul figureerib. Me puhkepause ei teinudki, v. a. 2 minutiline wc-s käimine ja sealt naastes vee joomine. Muidu liikusime ühe jutiga ja nautisime tõesti. Lubab ju hakata sadama, sestap oli nii õige päev täna ennast aktiivsemalt liigutada. Liikuge ja liigutage teie ka, see teeb õnnelikuks, ausõna. 22. oktoober 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

NEETUD - Kristel Kriisa

Oi kui hea on olla omas konditsioonis! Muudkui loed ja loed, ilma, et oleks hommikuse ärkamisega kiire. Jah, mul kestab hetkel veel vabadus, ühesõnaga olen kirjutamise ja lugemise lainel. Nagu eile ajajoonel vihjasin, kirjutan romaani "Jõulud suvilas," mis pikalt juba seisab. Vahepeal kirjutan edasi, siis jälle kogub või kogun ennast. Vahepeal sukeldun mõnda teise romaani jnejne...Aga kui sulle lugemiseks juhtub nii hea romaan, kui seda on "Neetud," siis sa ei vaatagi kella, loed ja loed, kuni tagakaas paistab. Aitäh selle raamatu eest! Ausalt öeldes Kristel Kriisa nime ma isegi ei olnud enne kuulnud, aga praeguse seisuga loeks kohe ta mõne järgmise raamatu otsa, kuid ma ei tea sedagi kas tal on neid veel ilmunud. Väga hea ja loetav käekiri, ladus ja haarav lugemine. Tegelaskujud on nii ehedad ja äratuntavad, nagu tunneks neid ise. Nagu oleks autor teose otse elust maha kirjutanud. On lahatud noorteprobleeme, korgijoogist alkoholismini. See näitab ka otse kui noorelt tänapäeval noored alkoholi pruukima hakkavad. Õudne! Ja lisaks veel ka narkootikumid. Lahti hargneb ka armastuslugu, mille lõpu ma täielikult küll ette aimasin, erinevalt Ketlin Priilinna järelsõnast. Ma südamest loodan, et noored armastajad saavad ja ikka ka jäävad kokku. Praegu lõppes lugu ikka väga valusalt. Ühesõnaga mõtlen ise uue lõpu sellele kaunile armastusloole. Ma rohkem ei reeda, sest kohe kopeerin raamatut tutvustava teksti ja see kõneleb niigi palju. Soovitan väga seda raamatut lugeda! Pärast isa surma ja põhikooli lõpetamist kolib Mirt koos ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinna ning hakkab käima ühe eliitkooli kümnendas klassis. Õige pea tekib tal lähedane suhe oma klassivenna, kooli direktori poja Ronaniga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Ent Mirt ei saa uut suhet kaua nautida – varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnedki plaanid ja külvab segadust rohkem kui ühe inimese ellu. «Neetud» on tänapäeva koolinoorte elust ja probleemidest kõnelev romaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel III koha. 22. oktoober 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 20. oktoober 2026

Jaansoni rada 909. päev

Tänane teekond tuli 7,2 km pikkune. Nii ilus päikeseloojang oli rannas. Näitab et Pärnus on vaid 8 soojakraadi aga mulle tundub soojem, sest on mõnusalt selge ja tuulevaikne ilm. Tundus, et ilmanautlejaid jagus ja ekskursioonigruppe ka. Neid oli kõikjal kesklinnas. Ja ausalt öeldes ma ei isegi ei tea mis keeles see kõige suurem grupp seal rannarajoonis kõneles. Tundub nagu poola keeles, aga kuna ma seda keelt ei valda siis võin eksida. Aga portugali keelt kuulsin ka, ja soome ja rootsi ja inglise ja... Aga portugali keeles suheldakse väga paljudes riikides sestap ma ei oska neid koju ajada, ei taha ka. Meie liikusime üle Rääma silla kesklinna, sest oli vaja piima osta. Sealt mööda Supelust randa ja rannast mööda Mere puiseteed koju. Nii lihtne oligi. Muide, meie maja eest üle Rääma silla on PK-sse täpselt 2 km, sestap ma liigungi just üle Rääma silla, see on ilusam, seal on ruumi rohkem, ei rammita tõuksidega selga ja üle selle on ka veidike pikem maa kesklinna, sest me ju elame kesklinan silla juures. Ja ongi jälle üks positiivne päev õhtus, päev endale ja Germole ehk meie päev, vaba päev, välja arvatud Reiki. Sellel nädalal puhkame, järgmisel nädalal läheb tööks. No tegelikult oleks mul hetkel paras aeg kirjatööd teha, aga ma ei sunni, vaim pole lihtsalt nii virge veel, sest kirjatöö on palju väsitavam kui aktiivne liikumine. Nüüd veel mõned fotod ja siis vaatab mis edasi. Olge hoitud, armastatud ja terved! 20. oktoober 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">