Jaansoni rada 917. päev

5,5 km liikusime ikka ka. Ikka ja alati jalgsi, kui vähegi võimalik. Täna oli tegelikult ilm Pärnus natuke niiöelda krõbedam ja kesklinnast Rääma sillale suundudes oli tuul ikka ka väga nõeluv, kuigi hetkel vihma väikesed sõrmed siluvad aknaid. Käisin veel järgmiseks nädalaks Bingot ostmas ja tunne oli, et pean Super Summi ka võtma, tunne oli õige, võitsingi. Ja ühtlasi käisime ka kesklinna Rimis tiiru, piim oli kodust täiesti otsas. Ja nüüd oli lõpuks ka odavamat piima müüki tulnud. Eks me oleme parajad piimavasikad, mina olen kogu elu olnud kuigi rammusat niiöelda maapiima ma enam ammu juua ei saa, lööb lihtsalt põhja alt. Ja algul liikusime siin Ülejõe ja Rääma linnaosas, ka tiiru kalli ämma juures. Nii see päev möödus. Natukese aja eest tundsin et elamine on külm, vaid 19,9 sooja sees, tegin tule ahju. Aga tegelikult saabki varsti raamatuga voodisse minna, ma nii kibelen lugema ja õnneks on viimaste päevadega mu raamatuvirn täienenud ning selles on lausa 3 pühendusega raamatut, mis on mulle eriti kallid. Aga paaril õhtul on veel ühe klassiku romaani lugeda, eks kui läbi saan, blogin jälle. Olge teie ka rõõmsad ja terved ja võimalusel liikuge jalgsi! 12. november 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Ene Rämmeldi raamatu "Hingelt ära" esitlus Pärnus

12. novembril kell 17.00 esitles Ene Rämmeld, kes on rahva südamesse ennast "Libahundi" Tiinana jäädvustanud, oma raamatut "Hingelt ära." Raamatu idee sai alguse kirjavahetusest Kaire Kaur Danieliga. Danielit ennast isiklikel põhjustel kohal ei olnud, seega sai rahvas otse autoriga suhelda ja küsimusi esitada, mida ka aktiivselt tehti. Ene on väga jutukas, aeg kadus kätte, kui ta juba teatas, et tahab Endla teatrisse veel jõuda. Kohal oli ka näitleja Andrus Eelmäe, kes ka aktiivselt küsimusi esitlas ja mälestusi jagas. Oli põnev dialoog. Ene vestles oma elust nii Pariisis kui Eestis. Ta peab oma koduks Pariisi, kuigi ta viibib ka tihti Eestis ning Pärnus meeldib talle väga, Tallinnas aga mitte. Otsekohese inimesena ütleb ta välja oma arvamuse ega karda tagasisidet. Samas väidab ta et ta pole pikk vihapidaja. Pigem on ta õrna hingega ja võib kergelt pisara poetada. Ta kõneles oma pojast, keda ta väga armastab ning ka sellest, kui armsalt teda Prantsusmaal ehk Pariisis koheldi, kui ta uudise peale, et "Libahunt" jõuab Prantsusmaale asjapulkadele helistas ja need esimese hooga ei uskunud, et filmidiiva ise telefonis kõneleb. Uhke vastuvõtt nii temale kui ka tema pojale. Ene ei ole enam materialist, nagu ta noorena oli. Talle meeldib lihtsus ja askeetlik eluviis, sest haudu ju materiaalseid väärtusi kaasa ei võta. Samas on ta külalislahkuse eest saanud ka kibedat keelt tunda just eestlaste poolt, kellele ta Pariisis lahkelt öömaja pakkunud on. Nüüd ta enam seda teenust võõrastele ei paku. Ta rääkis palju Leida Laiusest, keda ta suisa oma kasuemaks peab, sest nad said väga hästi läbi, küll pidi kahjuks Leida Laius palju kõõrdpilke taluma. Veel rääkis ta ka Fridast. Oli üks väga südamlik ja ma ütleks isegi et tüüne kohtumisõhtu, kuigi Ene on temperamendilt lausa juba pariisitar, mis pariisitar. Aitäh! Olen taas ühe pühendusega raamatu võrra ka rikkam. 12. november 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">