teisipäev, 17. november 2026

Jutuvestjate konkurss "Valgus pimeduses"

Mõtlesin ja mõtlesin, aga otsustasin, et peatsisse lisan siiski foto, kus olen ise koos ühe andeka noore jutuvestjaga, sest mul ei ole žüriitööd tehes aega eriti pildistada ja selle nunnu pildi soovis teha üks täna jutuvestjate konkursil "Valgus pimeduses" edukalt osalenud Audru koolitüdruk Mona Herta Miller. Jäädvustuse züriiliikmetest /Aili Laak, Margit Peterson ja Meelis Sarv/ üritan teha 24. novembril, sest siis toimub järgmine jutuvestjate konkurss, kus osalevad 4.-6. ja 10.-12. klassid ning noored (19-26-aastased). *** Konkurss ei ole tavaline etluskonkurss, kus tekst peab vastavalt autori sõnadele täpselt peas olema. Oluline on loo võimalikult särav jutustamine. Esinemispikkus on 3 kuni 5 minutit. Jutuvestjal tuleb esitada 1 (üks) muinasjutt / lugu / muistend teemal „VALGUS PIMEDUSES“. Esitusi hindab žürii. Parimatele jutuvestjatele igas võistlusklassis on auhinnad. Autasustamine toimub parimate jutuvestjate avatud jutukontserdil Pärnu keskraamatukogu suures saalis laupäeval, 28. novembril kell 12-14.30. Eesmärgid: • suulise eneseväljendusoskuse parandamine. • lugusid pajatades eluks vajalike kogemuste ja väärtushinnangute omandamine. • suhtlemine heade sõpradega ja rääkimine südamest südamesse. 1. klassi õpilasi osales täna lausa 18. Kuninga koolist osalesid: Marta Säde (1.c. õpetaja Tiiu Kivaste), Haribel Henriette Hermet (1.c. õpetaja Tiiu Kivaste), Iti Kuusk (1.s. õpetaja Monica Kask), Oto Saavik (1.s. õpetaja Monica Kask), Jon Elias Repola (1.s. õpetaja Monica Kask). Rääma koolist osalesid: Matthias Irland Sekk-Hodson (1.a. õpetaja Chätryn Parts), Keegan Kalev Sekk-Hodson (1.a. õpetaja Chätryn Parts). Tammsaare koolist osalesid: Kriste-Maria Lüll (1.a. õpetaja Einike Rõõm), Grethel Jüriso (1.a. õpetaja Einike Rõõm). Vanalinna põhikoolist osalesid: Clara Kiipus (1.õpetaja Maris Vain-Norris), Demi Männiste (1.a. õpetaja Tuuli Koitjärv), Uku Maruste (1.a. õpetaja Tuuli Koitjärv), Keitly Aidla (1.a. õpetaja Tuuli Koitjärv), Lele Malm (1.a. õpetaja Tuuli Koitjärv). Audru koolist osalesid: Ramon Kasemets (1.b. õpetaja Kaire Leetsar) ja Saara Leppik (1.b. õpetaja Kaire Leetsar). Sindi gümnaasiumist osalesid Lucas Saks ja Aleksandr Sidron ( mõlemad 1. kl ja õpetajaks Eneli Arusaar). 1. klasside paremik on siin: (ei ole paremuse järjekorras sest valisime kuni 6 edasipääsejat) Marta Säde, Oto Saavik, Saara Leppik, Demi Männiste, Lele Malm ja mina andsin oma eripreemia Clara Kiipusele. 2.-3.klassidest osales kokku 22 õpilast. Mai koolist osalesid: Marite Siitan (3.a.), Helena Taavel (3.a.) ja Isabella-Liisbeth Peterson (3.a.) ja kõikide õpetajaks on Merle Mänd. Audru koolist osalesid: Hanna Lepik (3. õpetaja Sirje Mölder), Miia Toompalu (3.b. õpetaja Liisa Kivisalu), Linda Koppel (3.b. õpetaja Liisa Kivisalu), Mona Herta Miller (2.a. õpetaja Kaja Nurk), Henri Vahemets (2.b. õpetaja Marge Eensalu), Arton Niklus (2.b. õpetaja Marge Eensalu). Sauga põhikoolist osalesid: Anete Soovik ja Elisabeth Riis ( vastavalt 3.a. ja 2.a. ning õpetajaks Merike Rahtma). Tammsaare koolist osalesid: Anna-Marie Lindenberg ja Alissa Lemmik (mõlemad 3. kl ja õpetajaks Evelin Tamm). Sindi gümnaasiumist osales: Eliise Tiitus (3. kl ja õpetajaks Eneli Arusaar). Vanalinna põhikoolist osalesid: Saskia Sarv, Maribel Trink ja Mona Maruste (kõik 3.a, ja õpetajaks Piret Karu). Jõõpre koolist osalesid: Diore Tomson ja Andris Nahku (mõlemad 2. kl ja õpetajaks Ülle Vares). Rääma koolist osales: Anette Kõrvits (2.a. ja õpetajaks Kadri Päästel). Kuninga koolist osalesid: Hermiine Vaik ja Aliina Roosna ( mõlemad 3.a. ja õpetajaks Kristi Treial). Selles vanuserühmas tunnistati parimateks: Hanna Lepik, Mona Herta Miller, Alissa Lemmik, Maribel Trink, Mona Maruste ja Henri Vahemets. Minu eripreemiad läksid järgmistele: Mona Herta Miller ja Maribel Trink. Kõiki neid saate laval näha ka 28. novembril jutuvestjate lõpetamisel ehk kontserdil. Kuna 4.-6. klasside jutuvestjate konkursil osalemine leiab aset 24. novembril ja Roosi Kasemets Vanalinna põhikoolist viibib samal ajal ühel teisel üritusel, osales ta täna, aga tema esinemise andmed saavad teatavaks 24. novebril koos teiste eakaaslatega. Ta õpib Vanalinna põhikooli 6. klassis ja tema õpetajsk on Eve Hirvela. 7.-9. klassidest võistles täna 16 õpilast. Rääma põhikoolist osalesid: Pauliina Ild ja Geiti Juro (mõlemad 9.kl ja õpetajaks Chätlyn Parts). Sütevaka humanitaargümnaasiumist osales: Aura Ingel Aron (7.b. ja õpetajaks Kaisa Pulk). Paikuse koolist osalesid: Hugo Peiker (7.a.) ja Adele Suurhans (8.c.) ning õpetajaks Küllike Podnek. Tori põhikoolist osales: Isabel Täht (7. kl ja õpetajaks Merike Haas). Vanalinna põhikoolist osalesid: Anrete-Ly Kalmer (9.kl), Meeri Helmi Jantson (9.kl), Heidi Kangur (9.kl) ja Deisy Harakk (7.kl) ja nende õpetajaks on Eve Hirvela. Sauga põhikoolist osalesid: Lisandra Aniste ja Loore Tekko (mõlemad 9.kl ja õpetajaks Marika Hoolma). Ülejõe põhikoolist osalesid kolm 9.b klassi poissi: Andre Liibert, Karlis Maidlas ja Oliver Taltsis. Õpetajks kõigil kolmel Kaie Keldrimägi. Selles vanuserühmas otsustasime parimatest parimateks valida järgmised: Aura Ingel Aron, Isabel Täht, Anrete-Ly Kalmer, Andre Liibert, Karlis Maidlas ja Oliver Taltsis. Minu eripreemiad läksid Lisandra Anistele ja Loore Tekkole. Ehk siis kõik, kes pääsesid parimate hulka ja said eripreemiad, teid oodatakse 28. novembril Pärnu keskraamatukokku jutuvestjate lõpukontserdile osalema. Aitäh selle põneva päeva eest! Tõöd oli kõvasti ja tase oli väga hea! Kohtumiseni ja jutuvestmiseni! 17. november 2026. Vana-Rääma

esmaspäev, 16. november 2026

Jaansoni rada 918. päev

Täna ei andnud enam hüppeliigesed tunda ja me otsustasime mõne km liikuda, kokku tuli 6 km. Läks õnneks. Selline vastik tuul oli, kui me lennujaama poole liikusime. Lagendikul just tuulitab aga majade vahel on isegi parem, sestap tulimegi tagasi mööda Tallinna maanteed. Või noh mitte just mööda sõiduteed, aga saate aru küll. :) Tuulistel ilmadel on majade vaheline liikumine Pärnus palju etem. Ausalt öeldes oli aasta esimene pool kordi tuulisem. Pärnu pluss on see, et meil on hästi palju kergliiklusteid siin. Oli vaja ennast tuulutada enne homsest vähemalt viie tunnnist ajude ragistamist, sest lähen homme juba traditsioonilist žüriitööd tegema ja ma usun, et alles kella kuue ajal õhtul jõuame koju, sest osalejaid on palju. Vaene Germo, peab need tunnid ka paigal istuma, aga koju ma teda ka jätta ei saa. Küll saame hakkama, ennegi saanud. Aga nüüd aitab lobisemisest, selle eest ju palka ei maksta. Täna hakkas uue romaani käsikiri sündima, eks näis kas jookseb otse või jääb seisma. Iial ei tea. Olge terved! Poolikuid on niigi mitmeid. 16. november 2026. Vana-Rääma

KÄTTEMAKSU BALLAAD -- Monika Rahuoja-Vidman

Vaatasin blogist järgi ja selgus, et see on juba viies raamat, mille ma antud autori raamatutest läbi lugenud olen. Üks neist on Aare Nappusega kahasse kirjutatud. Miks ma just selle autori loomingut loen? Aga vaata sellepärast, et tema raamatuid tuleb tihti Uuskasutuskeskusesse müüki ja seal raamaturiiuli ees ma tihti käin. Samas, kui aus olla, siis Uuskasutuskeskuses maksavad tihti raamatud poole rohkem kui neid raamatupoest uuena osta saab. Juhataja, või kes selle hinnaga tegeleb, võiks ennast enne paremini kurssi viia, sest massiliselt neid uusi raamatuid sinna müüki ka ei tule, ma ju näen. Ausalt öeldes mul pole tegelikult aimugi selle raamatu autorist aga väga noor ta kindlasti ei ole. Seda reedab tema käekiri. Loogikavigu on tohutult palju kahjuks. Keegi võiks sisutoimetust teha. Tean omastkäest, et autor neid ei tarvitse ise näha. Siis veel riivas silma moskva sai. Sellist nime need imemaitsvad saiakesed enam ammu ei kanna, need on juba kaua aastaid kreemisaiad. Aga raamat ise on nagu on, kaasaegne kirjandus. Üks kohtlane abielunaine on haige, haiglaselt armukade ja bipolaarne. Ikka päris soe peast. Vahepealne stseen ajab mind lausa öökima, kuidas ta armub teise naisesse ja mida kõike nad teevad. Jeerum küll, milleks? See rikkus minu jaoks raamatu täitsa ära ja ma ei saa aru miks selline totakas stseen seal üldse olema peab. Lisaks ma ei mõista mismoodi bipolaarse tervisega indiviid tohib tööd teha vanuritega??? Üle mõistuse!!! See on raamat, mida ma lugeda ei soovita ja ise ka enam kunagi ei loeks. Rohkemat ma ei blogi, sest kopeerin tutvustuse ja see kõneleb ise. Mul on selle sarja (4 raamatut) üks osa veel öökapil ja lugemise ootel, loen muidugi läbi. Kui Jolanda mees ööseks koju ei tule ja naine selle asemel hoopiski viite võimalikule truudusemurdmisele leiab, solvub ta väga ja otsustab mehele kätte maksta. Ja ka armukesele. Selgub aga, et Riiko armsamat pole sugugi lihtne leida. Mis saab edasi... Kas Jolanda leiab saladusliku armukese üles? Miks tema parim sõbranna planeeritavast kättemaksust kõike teada tahab? Kuidas on Mikelina ja Jolanda omavahel seotud? Mis juhtub X-baaris? Seda kõike saad teada, kui loed neljaosalise sarja teist raamatut „Kättemaksu ballaad.“ 16. november 2026. Vana-Rääma

laupäev, 14. november 2026

14. novembril maakodus

Nonii, lõpuks ometi saime maakodu keldri puhtaks! Tõsi see on, et need 3 ja pool kuud oleme me maal muudkui sodi välja viinud ja täna saime lõpuks nii kaugele, et kelder on puhas. Oi neid koormaid kivisütt, mida välja veetud sai. Keldris on 3 väikest ruumi ja 1 suur. Sealt on veel vaja torusid ja vana keskkütte katel välja viia, aga see töö jääb kevadeks. Ruumid on puhtad, see on kõige olulisem, sest nüüd pääseb kevadel ka aknamõõtja keldriaknale ligi ja siis ka elektrik ja torumees. Kuni tänaseni oli see suht raskendatud. Kevadel pannakse siis keldrikorrusele ka üks ja ainus uus aken, kööki uued aknad, wc-sse ja elutuppa tuleb siis mitu uut akent ja ka terrassiuks. Aga sealt on selle tarvis vaja veidike seinast eemaldada. Kuna keldri trepi alumine aste oli mäda, tegime sinna telliskividest uue astme, kõik toimib. Keldri aknale panime talveks peno ette ja lahke naabrimees andis ka montaaživahtu ehk makrofleksi, nüüd on keldriaken kindlalt paigas. Aitäh! Peno panime ka keldriluugile ette ja raskuseks vana keldriukse sellele peale. Nüüd ei tohiks ka veetorud ära külmuda. Muide, keldris oli täna üldse kõige soojem. Olime tööpäeva lõpuks ikka päris higised. Nüüd enam elamises muud prahti ei ole, kuid vaid alumise korruse vana laudis, mille kunagi üles võtan ja alles siis saab teada kas on vaja ka uuele põrandale uusi prusse alla või on vanad veel tugevad, milles ma kahtlen. Ülemisele korrusele jääb sama põrand, alumise oma oli just "tänu" sellele keldripasale, mis seal aastakümneid kõdunes, mäda ... Vaja on muidugi veel kuivkäimla seinad uuesti valada, aga selle teen ma nagunii ümber, tuleb veega wc nii ülemisele kui ka alumisele korrusele. Märtsi algul ilmselt lasen alumise ja keldrikorruse akende mõõdud võtta, siis saab ehk mai kuuks uued ette ja siis sealt algavad järgmised sammud, eks ikka võimete kohaselt. Ehk õnnestub peale seda ka välisuks ära vahetada jne... Elektrik, torumees, pottsepp, ja no katusele tuleb ka minna, sest korstnapitsil on osad kivid lahti ja sinna pleki vahele on naginii seda /no ei tule nimi meelde/ vedelikku panna, mis ei lase vihmaveel vahele pääseda. Aga eks see katusele minek on ka nagu on, vana maja ja vana eterniit ... Kuid ma ei heitu, üks asi korraga. Ja siis läheb meeletus koguses kipsi ja penopaneele vaja, sest kavatsen kõik seinad ja ka põrandad ära soojustada. Nii tohutult palju on teha, aga kui ka sina tunned, et tahad jõu ja nõuga toeks olla, võtan kõik pakkumised vastu. Ja eks ma nii ehitan et kogun jälle järgmise sammu tarvis raha ja teen, nii kasvõi 10 aastat. Ükskord saab valmis ja see on meie päriskodu. Ahjaa, kuur on veel laeni kipsiprahti täis. Kui keegi oskab nõu anda kuhu selle viia saaks, on kõik pakkumised teretulnud. Praegu on jah olukord karm, sinna enam midagi juurde ei mahugi. Aga aitab tänaseks, olen 4 tundi maganud ja 7 tundi rasket füüsilist tööd teinud, hüppeliigesed on juba kanged, loivan siin kuidagi. Varsti tuleb raamatuga voodisse minna ja ennast välja puhata, sest - nagu kka - hommik on õhtust targem! 14. november 2026. Vana-Rääma

TULI JA RAUD - Karl Ristikivi

Olen jätkuvalt Varblast pärit menukirjaniku Karl Ristikivi teoste lugemise lainel. Õnneks on mul õnnestunud neid endale soetada erinevatest taaskasutuskauplustest. Nii ma neid nüüd uuesti loen, sest aastakümnete eest loetud ja pooleldei unustatud teosed, mis sulle meeldinud on, kutsuvad uuesti lugema. Ja ma tõesti väga naudin tema käekirja ja fantastilist olustikukirjeldust lisaks, läbi mille Ristikivi suudab lugeja viia sajandi tagusesse aega, sest sajandi eest, täpsemalt 1927. aastal suunduski Varbla mees Karl Ristikivi elama Tallinna, täpsemalt Kopli elamurajooni. Ja edasise kohta saab huviline lugeda kasvõi Vikipeediast. Minu jaoks on tegu ühe eelmise sajandi andekama kirjanikuga, kelle teoseid võiks ka tänapäeva noored lugeda, saavad aimu kuidas nende esivanemad elasid. Ehk läbi selle raamatu õpivad nad paremini mõistma ka neid. Nii huvitav ja ehe süžee ülesehitus, liiga reaalne, et paneb uskuma nagu oleks elust endast maha kirjutatud. Eks iga autor paneb ennast veidi raamatusse, aga tegu on siiski ilukirjandusöliku teosega, seega väljamõeldisega. Uhke tunne on, et Pärnumaalt on võrsunud nii andekas kirjanik nagu seda Karl Ristikivi kahtlemata on. Lugege ise. Mina panin oma emotsiooni kirja ja kohe kopeerin ka tutvustuse, mis annab aimu romaani teemast. Karl Ristikivi Tallinna triloogia esimene raamat. Romaan on monument eestlase sitkusele, visadusele, edasipüüdlikkusele, tööarmastusele, ausale ja kõlblalt tervele meelelaadile. Tegevus toimub XIX sajandi lõpuaastatest kodanliku vabariigi algaastateni. Teose keskne kuju Jüri Säävel on sulaspoiss, kelle unistuseks on oma maalapike, oma talu. Kuid elu tõelisus enamasti ei arvesta unistusi ja nii satub Jüri Säävel olude sunnil linna vabrikutööliseks. Meil ainulaadse puhta ja hingestatud realismiga annab autor Jüri Sääveli eluromaani. Tallinna triloogia: “Tuli ja raud” (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna). “Õige mehe koda” (1940; algselt ilmus pealkirjaga “Võõras majas”). “Rohtaed” (1942). 14. november 2026. Vana-Rääma

neljapäev, 12. november 2026

Jaansoni rada 917. päev

5,5 km liikusime ikka ka. Ikka ja alati jalgsi, kui vähegi võimalik. Täna oli tegelikult ilm Pärnus natuke niiöelda krõbedam ja kesklinnast Rääma sillale suundudes oli tuul ikka ka väga nõeluv, kuigi hetkel vihma väikesed sõrmed siluvad aknaid. Käisin veel järgmiseks nädalaks Bingot ostmas ja tunne oli, et pean Super Summi ka võtma, tunne oli õige, võitsingi. Ja ühtlasi käisime ka kesklinna Rimis tiiru, piim oli kodust täiesti otsas. Ja nüüd oli lõpuks ka odavamat piima müüki tulnud. Eks me oleme parajad piimavasikad, mina olen kogu elu olnud kuigi rammusat niiöelda maapiima ma enam ammu juua ei saa, lööb lihtsalt põhja alt. Ja algul liikusime siin Ülejõe ja Rääma linnaosas, ka tiiru kalli ämma juures. Nii see päev möödus. Natukese aja eest tundsin et elamine on külm, vaid 19,9 sooja sees, tegin tule ahju. Aga tegelikult saabki varsti raamatuga voodisse minna, ma nii kibelen lugema ja õnneks on viimaste päevadega mu raamatuvirn täienenud ning selles on lausa 3 pühendusega raamatut, mis on mulle eriti kallid. Aga paaril õhtul on veel ühe klassiku romaani lugeda, eks kui läbi saan, blogin jälle. Olge teie ka rõõmsad ja terved ja võimalusel liikuge jalgsi! 12. november 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">