Jah, ega ma enne magama ei saanud kui tagakaas paistis. Ja siis jätkus ka mõneks ajaks veel mõtteainest. Aitäh kinkimast, hea Elmar! Käisin ka juba tiiru kesklinnas ja vanalinnas, aga nüüd juba teise pilguga. Seisatasin Martensi platsil ja vaatlesin huviga Valge torni asukohta markeerivat ringmüüri. Enne ei teadnudki sellest midagi. Kunagisest Jaani kirikust ja Ordulinnuse loodetornist olin kuulnud, aga mäletasin ka häguselt, kuid seda et Vana-Pärnus, Haapsalu maanteel või keset Haapsalu maanteed asuvad kiriku varemed, ei teadnud ...Küll oli põnev mööda kesklinna piirkonda liikuda, on veel avastamisruumi, sest ma plaanin (koos selle raamatuga) kõik need kohad läbi käia. Pärnu ajaloost pikemalt pajatas mulle kunagi ajakirjanik Tõnu Kann, kes ometi ise on pärit Tartust, aga tunneb oma praegust kodulinna nagu oma viit sõrme. Ka teda oli põnev kuulata ja ennast läbi tema teadmiste harida. Oma kodulinna ajalugu peab ikka teadma. Nii hea vaheldus lugemiseks ilukirjanduse vahele. Tänuväärt raamat, igatahes! Ja nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. Trükise abil saab lugeja parema ülevaate Pärnu kesk- ja uusajast ning suudab tolleaegset linna ning asustust ka tänapäevases linnaruumis paremini aduda. Trükis on kakskeelne (eesti ja inglise keeles) ning on suunatud laiemale lugejaskonnale, kuid seda saab edukalt kasutada ka põhi ja keskkoolides õppematerjalina ajaloo õppekavas.
Pärnu on üks vanima ajalooga linnadest Eestis ning selle kesk- ja uusaegne arheoloogiapärand kindlasti nõuab suuremat tähelepanu ning kajastamist. Linnaruumis liikudes oleme harjunud vaatama enda ette ja üles, tihti tajumata, et kohati vaid sügavusel meie endi jalge all peidab maapõu endas kesk- ja uusaegseid asustuskihte, hoonete varemeid ja sadu tuhandeid esemeleide, millest igaüks jutustab oma erilise loo. Pärnu linna kesk- ja uusaja arheoloogia populariseerimiseks on plaanis välja anda Arheoloogia vihik, mis on Pärnu Muuseumi ajaloovihikute sarja teine trükis. Arheoloogia vihiku annab läbi kaheksa põneva loo ülevaate viimaste kümnendite huvitavamatest Pärnu linnas toimunud arheoloogilistest kaevamistest ja sealt saadud leidudest. Trükises tuleb juttu näiteks 1990. aasta alguses Munga tänaval toimunud arheoloogilistest kaevamistest, kus muu põneva seas tuli välja kuni 23 m pikkune keskaegse Uus-Pärnu linnamüüri lõik ning selle lähedalt puidust toober, mille seest leiti ligi paarsada austrikarpi ja nõgusa põhjaga tumeroheline paksust klaasist korgitud pudel. Üllatuslikult oli 400 aastat pinnases olnud pudelis säilinud ka see kõige väärtuslikum vein. Samuti leiab trükises põneva loo Pika tänava ääres avastatud 13. sajandist pärit adrajälgedest ning 18. sajandi Vene garnisoni kalmistust, mida külastasid hauarüüstajad. Teo sooritaja ei saanud olla näljane koer ega juhuslik mööduja. Kurjategija tegutses teadlikult, millele viitas kaevandi põhja kukkunud peitel, mida oli ilmselt kasutatud kirstude lõhkumiseks ja avamiseks. Eraldi lugu on tänase Hommiku tänava ääres paiknenud Jaani kirikust ning selle kõrval asunud kalmistust. Kokku leiti mitusada luustikku, mis andsid uurijatele ainulaadse võimaluse uurida ühe väikese grupi linnaelanike kehalist arengut, etnilist kuuluvust, tervislikku seisundit ja elutingimusi 16.-18. sajandil. Veel leiab trükises huvitavaid lugusid keskaegse Valge torni, Uus-Pärnu ordulinnuse, Vana-Pärnu toomkiriku ja veel mitme teise põneva paiga arheoloogilistest kaevamistest. Kõik nimetatud arheoloogilised kaevamised markeeritakse trükises oleval kaardil ning lugejal on võimalik need kohad iseseisvalt linnapildis üles otsida.
