SELMA BRIGAAD - Heili Müüripeal

See on nii naljakas. Kunagi kirjutasin Varblast romaani "Kaks kuud Eestimaa Siberis" ja alles eelmisel kuul jõudsin neid radu seal käima, kus romaani tegevus toimus. Jah, ma polnud tõesti enne Varbla rannikuäärel käinud, läksin meelega neid avastama. Seda tehes sattusin kogemata Taaratamme talu maile, kus elas antud raamatu autor Heili Müüripeal ja nüüd sattus mulle lugemiseks tema romaan "Selma brigaad." Tema abikaasa oli loodusmees Villu Müüripeal ja seal taga-Varblas, Taaratammel nad elasid. Praegu sealt mööda kõndides oli näha, et talus elu käib ja noored veavad seda aktiivselt. Minul isiklikult oli au tunda Villu Müüripeali sõpra Ilo Kinksaart, veel Osvald Müüripeali, kes oli kunagi Koonga kooli direktor ja siis veel ühte nende lähedast, aga ma arvan, et mul pole paslik temast rääkida, sest kõike ei pea maailmale kuulutama. Aga tegu oli nende suguvõsa võsukesega, keda ka kahjuks enam ei ole. Rahu neile kõigile sinna, kus nad iganes viibivad! Oli omamoodi lugemiskogemus, sest sovhoosid ja kolhoosid ei ole ka mulle võõras teema, sest sündisin ja elasin oma 20 esimest eluaastat ju okupatsiooniajal. Lisaks on mu juured maal, ja nüüd siis lausa samas maakonnas, kus raamatu autor ja ta abikaasa elasid, nemad küll endises Varbla vallas Taaratammel, mina endises Koonga vallas. Täna on see üks suur Lääneranna vald. Seega ... Elu on täis üllatusi. Onju? Muide, antud raamat sattus mu teele kogemata, ajal, mil kondasin Kaemuse leheküljel ja sorteerisin milliseid raamatuid osta. Muide, Müüripeal ei ole ainuke autor, kelle raamatu ma soetasin Kaemuse kauplusest. Aga sellest juba siis kui saan ühe teise sama valla autori raamatu leotud. Olgu öeldud, et neid autoreid, kes Varbla kandis on elanud või suisa sündinud, jagub. Ju see läänerannik on ikkagi inspireeriv asupaik kirjanikele. Põnev-põnev! Seda raamatut võiks lugeda ka nooremad lugejad, siis saavad aimu kuidas nende vanemad ja vanavanemad nõuka aja üle elasid. Ja elasid. Antud raamat toob pinnale ka need tõed, mida kiivalt varjata püüti, aga me kõik teame kuidas asjalood tegelikult olid. Majandist loomasööda vargus oli sama tavaline nagu ülemuse purjus olek puldi taga. Ja noh, mida kõike veel. Aga samas mina küll ei kurda lapsepõlve üle nõuka ajal, see oli vägagi ilus, sest minu ealised ei teadnud veel seda valu nii süvenenult, mida meie esivanemad tundsid. Pean silmas represseerimist jne ... Igal juhul lugege seda raamatut, saate teistsuguse kogemuse. Ja üks armastuslugu jookseb ka läbi süžee. Nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. „Selma brigaad“ on Heili Müüripeali romaan, mis ilmus 1978. aastal Eesti Raamatu kirjastuses. Teos kuulub oma aja realistliku proosa hulka ja vaatleb argist elu nõukogude ühiskonna raamides. Pealkiri viitab kollektiivile, kus peategelasteks on inimesed, kes igapäevatöö kaudu loovad suhteid, lahendavad pingeid ja otsivad oma kohta muutuvas keskkonnas. Autor kujutab töökollektiivi kui väikest mudelit suuremast ühiskonnast, kus erinevad iseloomud ja elukäigud põimuvad. Romaani keskmes on inimeste omavahelised suhted, koostöö ja ka konfliktid. Müüripeal toob esile nii brigaadi tugevuse kui ka nõrkused, näidates, kuidas ühised eesmärgid võivad inimesi liita, aga ka lahku viia. Argised olukorrad ja tööalased probleemid saavad sümboolse mõõtme, peegeldades laiemalt ühiskondlikke muutusi ja väärtusi. Autor kasutab realistlikku jutustamislaadi, mille kaudu avanevad tegelaste iseloomud ja nende sisemised vastuolud. Heili Müüripeal (1937–2006) oli eesti proosakirjanik, kes avaldas mitmeid romaane ja jutte. Tema loomingus on kesksel kohal igapäevaelu kujutamine ning inimestevaheliste suhete psühholoogiline lahtimõtestamine. „Selma brigaad“ on üks näide tema panusest eesti kirjandusse, pakkudes ühtaegu nii ajastutruud pilti kui ka arutlust inimlike väärtuste ja valikute üle. 14. september 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 894. päev

Kui plaanid A,B ja C lähevad vett vedama, on alati varuks plaanid D, E jne ... Ühesõnaga me sõitsime seenele. Sõitke teie ka seenele! Tegelikult kui suur ämber sai seeni täis siis võtsime suuna tagumisse metsa ja liikusime kokku üle 6 km. Kahjuks tagumised metsad on vee all, sestap sealt tõmmuriisikaid me ei leidnud. Pmst ei leidnud ühtegi seent. Aga muidu oli saak hea. No tõmmuriisikaid saime kokku küll 18, sest üks tegelane oli neid lihtsalt massiliselt jalast maha lõiganud. Milleks? Kui sa ise ei tunne või ei söö seda seent, jäta ta vähemalt kasvama! Kukekaid saime ka, tammekaid, männikiad (erinevaid), kamperriiskaid ja ka paar puravikku. Olen rahul, sest nüüd on need ka juba marineeritud ja purkides. Järgmisel korral peaks seened sisse soolama, sest kõige paremd ongi soolatud seened, talvel leotad ja teed kreeka jogurti ja sibulaga salatit. Parim! Nüüd peaks hakkama kõrvitsat hakkima ja tegema marinaadi valmis ning panema homseni laagerduma, alles siis keema. Aga ma vaatan kas teen või lükkan edasi. Kõigepealt vaatan kuidas kuuris purkidega olukord on. No purke jagub, aga kaaned tuleb üle kontrollida. Ma alati pesen kõik purgid peale tarvitamist korralikult ära, kuivatan ja kaanetan, laon kotti ja viin kuuri, et järgmisel hoidistamise hooajal sealt kohe võtta. Aga ma ostsin Magaziinist vales mõõdus kaaned, need müüsin juba maha, parajaid lihtsalt ei olnud. Peab uuesti jahile minema, aga mitte täna, hakkas sadama. Selline päev siis. Vähemalt korda läinud. Ja nüüd ootan nooremat poega, pole teda ka sada aastat näinud, sest ta jõuab kodumaale harva :) Olge terved! 12. september 2026. Vana-Rääma

Käisime maalt Nunnut toomas

Ja-jaa, olge oma soovidega ettevaatlikud siin netiavarustes, need lähevad täide! Kui ma eile Fb-s hõikasin, et kas kellelgi on kõrvitsat üle, sõitsime täna sõitsime sellele maale järgi. Jah no Germol on nii mahukas seljakott et mahtuski ära. Aitäh, kallis Kaie! Selline eksootiline reis oli, läbi Munalaiu sadama. Ehk siis, kes veel ei tea, saab just Munalaiu sadamast Kihnu. Mõnus ilm oli ka, soe ja lausa lämmi kohati. Ja maal on nii mõnus. Rohkemast ma ei lobisegi, sellest piisab ühe pisikese blogipostituse tarvis. 9. september 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 893. päev

Täna on selline natuke pöörane päev. No ma olen nüüd terve ega suuda paigal püsida. Olgu-olgu, eks ma suudan ikka aga asjatoimetusi on palju. Hommikul oli vaja 3 purki kapsast sisse teha. Siis läksin ämmale tatraputru tegema ja muud tegevused said ka tehtud. Näiteks mängisin tomatitele kiirabi. Nüüd laagerduvad potis, mögin versus pangesalat on tegemisel. Vahepeal oli vaja Rahva Raamatus tiir käia ja postimajast panin ka tellitud raamatud teele. Kohe näha, et suvi hakkab läbi saama, hakatakse rohkem raamatuid ostma. Aitäh! Ahjaa, 5,2 km sai ka käidud, seega on päev igati korda läinud. Ainult soola ja suhkru unustasin ostmata, ei läinudki poodi sest teadsin et kõik vajalik on olemas, aga praegu - hoidistamise ajal -, selliseid asju ikka kulub. Eks näis kas lasen homseni salati laagerduda või mis ... Vaatan kella, näitab juba 17.55. Päev on otsapidi õhtus. Olge rõõmsad terved ja tegelge ikka sellega, mis rinnad rõemsaks teeb! :) 7. september 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 892. päev

Ma ei tea kuidas teiega on, aga minuga on asjad sedamoodi, et kui juba natuke parem olla, tahaks liikuda. Ega umbses toas paremini ei tervene. Meie liikusime igatahes täna 7,3 km. Esiteks oli vaja mul poodi süüa ostma minna, sest Germo ju seda teha ei oska ja no üht koma teist oli veel vaja. Käisime piilusime ka eile uputuse tagajärgi. Kesklinnas neid näha ei olnud, nagu poleks midagi juhtunudki. Vaid üks auto number ootas nukralt oma peremeest Stiidikooli vastas. Aga Rääma linnaosas käib siiani toimetamine, see on päästeautosid ja voolikuid täis. Männi park oli ka nagu üks suur järv nüüd õhtul. Ja üldse on seal liiklus suletud kuid jalgsi saab läbi. Meie jalutasime Bestri poodi ja sealt naastes Kaevu poodi veel. Tundub et vee pumpamisega hakkavad nad ühele poole saama, aga ma ei kujuta ette mis kahju see katastroof tegi neile, kellel näiteks on maaküte, põrandaküte jne ...Meie siin kesklinna silla juures ei saa millegi üle kaevata, ühtegi katastroofilist olukorda ei olnud. Õnneks. Ja nagu fotodelt näha, toimub Jüri Jaansoni kahe silla jooks ka. Täna juba on seal miskid võistlused teoksil ja homme hommikul jooks. Linna liiklus on suht ümber suunatud, vältige võimalusel üle kesklinna silla sõitmist, sest sealt peate nagunii Laiale tänavale manööverdama jne ... Sellised lood meil siinpool sood. Muide, eks kunagi Rääma linnaosa kohal haigutaski üks suur soo ja raba ja linn ongi ehitatud selle peale. Ja ärge vinguge et see ja see on süüdi, looduskatatroofide vastu oleme kõik jõuetud. Pigem ulatage abikäsi ega võtke iga liigutuse eest hingehinda. Olge terved ja hoitud! 5. september 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">