Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

laupäev, 7. märts 2026

Jaansoni rada 809. päev

Täna võtsime ka kõnnikepid kamorkust välja ja tuhisesime lausa 9 km. Mõnus! Tulge või minge teie ka ikka rajale ennast liigutama! Täna oli tegelikult Pärnus Jaansoni rada sportijaist tulvil aga kümme kord rohkem oli jõejääl kalamehi. Nagu väikesed mustad täpikesed seal. Aga soe ilm on ja tuulevaikne. Germo tahtnuks veel pikema raja teha, aga ma sulasin, tohutult palav hakkas, koju jõudes olin üleni higine. Muide, autode rivi oli endise Viisnurgani välja, kogu teeäär oli neid täis. Ja rajaäärsed parklad ka. Meie käisime muidugi ka Papiniidu sillal, aga tulime ikka mööda oma linnaosa kallastpidi tagasi. Aga nii mõnus on olla, nagu oleks millegi suurega hakkama saanud. Tundsin isegi väsimust, mida ma siin sügisel veel üldse ei tundnud, aga ma olen kaalust juurde võtnud ja pole enam saanud väga pikki vahemaid läbida, see kõik annab tunda. Läksingi iluuinakule, aga vaid 5 minutiks seda jaguski, nii vähe on vahel uneks aega vaja. Germo tahtis täna veel ka välijõuksi minna, kuid mina loobusin, seal see rauast osa, millest kinni hoida, on ikka veel väga külm. Küll jõuab ka neid välijõusaale külastada, neid siin Pärnus on tänaseks juba hulgim. Meie muidugi oleme rohkem kepikõndijad, aga mõnikord on vaheldus ka hea. Nädala sees on tegelikult mu aeg ka piiratud töö tõttu, sestap me anname endast nädalavahetuseti kõik, ma lihtsalt pean saama ennast liigutada. Muide, täna olid raja ääres, seal endise Viisnurga lähistel, kodutütred telgiga, aga ma ei teagi miks. Lisaks müüakse endise masinatehase kohal või juures parklas tulpe, eks ikka homseks naistepäevaks. Aga mis seal ikka, olen ühe arvutuse võlgu tüdrukutele, millest mingi osa on juba kirjas, aga pean uuesti süvenema, et lõpuni kirjutada. Aeg tiksub halastamtult kiiresti, aegkiired asjad tuleb ära lõpetada, sestap kaon siit nüüd uueesti eemale. Olge terved ja liikuge! 7. märts 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

reede, 6. märts 2026

Jaansoni rada 808. päev

Täna on jahe, vaid +1 soojakraadi ja vastik tuul. Panin aga talvemantli selga tagasi. Liikusime 6,5 km ja täna on palju sahmimist olnud. Lisaks päev läbi helistatakse kahtlastelt telefoninumbritelt, mida guuglesse pannes saab tõdeda, et neile vastata pole õige. Ja nagunii ma ei vasta võõrastele numbritele. Kui vahetad numbrit ja ilmtingimata soovid sellelt numbrilt minuga ühendust saada, saada sõnum, siis vastan. Muidu ei. Tohutu tunglemine käib ja mitte üksnes minul. Aga liikusime täna Räämal, Ülejõel, Vanalinnas ja Kesklinnas. Randa sellise tuulega eriti ei kipu. Tegin hetk tagasi tuled alla sest eile ma ei kütnud. Niiskeks läheb muidu, kuigi toas on veel 20,6 kraadi sooja. Päike kütab veel päeval omakorda. Mõnus. Homme on juba uus päev ja uued liikumised. Liikuge teie ka ning olge rõõmsad ja terved! 6. märts 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 5. märts 2026

Jaansoni rada 807. päev

Täna on Pärnus suisa 7 kraadi sooja ja me tegime 7,5 km pikkuse ringi. Mida soojemaks ilmad lähevad, seda pikemaks meie vahemaa läheb. Tegelt sõltub väga palju tuulest, mida ma ei talu, just külma tuult. Soe suvetuul on mõnus. Ahjaa, oma 4. lotovõidu sain ka täna, läheb tallele, nagu sinna läheb iga võidusumma, nii suuremad kui väiksemad. Panen kasvama. Võidusumma eest ju uut piletit ei osteta. Tõesti mõnusalt soe on, kalamehed kasutavad ka olukorda ära, sest kesklinna ja Rääma silla juures on jää veel paks. Aga jõe ja mere liitumiskohas enam mitte. Seal õnneks täna ühtegi enesetapjat ei olnud. Meri muidugi on veel täiesti jääs. Aga soe on ja ma vahetasin saapad tossude vastu, mugavam käia ka. Aga õhemat jopet ma siiski selga veel ei saa. Hommikul tööle minnes panin, aga töölt naastes ja enne rajale minekut vahteasin sooja jope vastu välja. Kindaid ma enam ei kanna, aga mütsi kannan, ei suuda veel paljapeaga käia. Liiga külm selleks. Aga tuba on soe, eilsest veel 25 soojakraadi sees, eks ma mõne tunni pärast otsustan kas teen üldse tule ahju või ei. Pliidi alla ei tee kindlasti. Päike kütab ka kogu päeva. Mõnus. Armastan soojust ja kuumust! Olge teie hoitud ja liikuge ka! Päikest ja pärituult! 5. märts 2026. Vana-Rääma

kolmapäev, 4. märts 2026

ARMUNÄLJASTE FESTIVAL - Evelin Kivimaa

Niisiis! Esimest korda lugesin Evelin Kivimaa sulest kirjutatud ilukirjanduslikku teost. Jah, see on ainuke romaan, mis tal ilmunud on, aastal 2011. Muidu olen lugenud üksnes ta artikleid, põgusalt suhelnud ja ka kohtunud. See oligi üks põhjus, mis ajendas mind seda raamatut ostma. Lisaks veel raamatu tutvustus, mis pajatab et siin tegutsevad Downi sündroomiga laps, HIV-positiivne, Kirjanik jt... Aga ütlen ausalt, mulle see raamat korda ei lähe. Otsisin lõpuni välja midagigi õpetlikku, mõningad nüansid leidsin aga üldiselt minu jaoks brutaalne raamat ja brutaalsed tegelased, kui mitte öelda kiiksuga tegelased, eranditult kõik. Selline raamat midagi ei anna, pigem võtab, masendab jne... Aga võimalik, et ka sellistele raamatutele on lugejaskonda. Ühesõnaga kogu raamatu vältel toimub üks jälk hooramine ning elu festivalilt festivalile, kus kõik magavad kõigiga, naised rasestuvad jne jne... Kohutav! Andke andeks! Ma ei teagi mis ajendas autorit seda raamatut kirjutama, pole minu asigi, aga imestama paneb natuke see, et autor, positiivne inimene ja hea ajakirjanik kirjutas (minu meelest) halva raamatu. Ehk siis see on romaan, mida mina isiklikult lugeda ei soovitaks, kui sa just ise pole armunäljane ja kiiksuga (loomastunud)tegelane, kelle jaoks on elu telkides ja festivalilt festivalile ainuõige normaalsus. Ja olgu ka öeldud, et just sealsamas saab ka üks alaealine HIV viiruse jne... Uhh! Kole! Ja tutvustus ka: Evelin Kivimaa romaan „Armunäljaste festival“ näitab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm. Raamat on varem armastusnovelle ja luulekogu ilmutanud Evelin Kivimaa esikromaan. Kokkuvõtvalt: Muusikafestivalid. Armastus. Seks. Elu mõte. Sulatatud juust. Siit leiab seda kõike. Mida ühelt raamatult veel tahta? 4. märts 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 3. märts 2026

Jaansoni rada 806. päev

Kevad on. Ohh, no mõne päevaga on lumi kadunud ja suured mered, mis linna erinevais paigus lainetasid, on ära auranud. Õnneks meie ukse ees uputust ei olnud aga paljudes kohtades oli. Täna on selline mõnus päev, kõndisime 5,5 km ja ma ladusin 30 kotti puid kuuri, sest sellel aastal on üldse palju puid läinud ja pliidipuud olidki otsakorral. Ega mul ahjupuid ka enam palju ei ole, loodan et peagi lõppeb kütteperiood. Praegu on õhuniiksus nii suur, et lausa peab kütma ja puud on ka kuuris niisked ning hallitavad. Aga täna toodud on kuivad, need tellisin Pärnu Küttekontorist ja olen väga rahul. Nüüd peaks jaguma. Kuigi elamises on veel 20,6 soojakraadi, peab minul olema soojem, 30 oleks normaalne, aga peale kütmist tavaliselt on 25-26 kraadi. Ootan kuuma suve ja päikselist kevadet. Olge teie ka rõõmsad, terved ja tegusad! 3. märts 2026. Vana-Rääma