Karl Madise elulooraamatu "Pärlipüüdja. Elu täis muusikat" esitlus

17. detsembril kell 17.00 esitles Karl Madis oma elulooraamatut "Pärlipüüdja. Elu täis muusikat" Pärnu Port Arturi Keskuse Rahva Raamatus! Jõudsin juba 16 lehekülge enne autori saabumist läbi lugeda. No algus on paljutõotav ja põnev, sest Karli isapoolne vanaisa on pärit Võõpsust, kohakesest, mis on ka mulle hinge läinud ning olen selles külakeses seigelnud ka oma romaani(de)s. Karl rääkis põgusalt oma raamatu sünnist, hullust nõuka ajast, vanemate repressioonist ja oma andekatest esivanematest, kes olid ka väga musikaalsed. Lisaks veel ammustest "Karvani" aegadest, hetketegemistest ning põgusalt ka tervisest. Nii kosutav on kuula, kui inimene ütleb, et ta on õnnelik. Äratundmisrõõm. Ausõna. Ma usun, et tegid õigesti, et Carola ettepanekust siiski kinni haarasid, andekad inimesed peaksid endast jälje maha jätma. Ja mulle meenus kohe ligi 40 aasta tagune kontsert Tartus, kus hullud olid kontserdi ajal maja katusel. "Karavan" oli omal ajal ikka väga kuum sõna ja ega ta hetkelgi loorberitel puhka. Autor raamatust: Minu elu on täis muusikat ja mu unistused täituvad üksnes läbi mu südames heliseva muusika. Loomingule pühendatud elul on palju tahke, millest püüangi selles raamatus pildi maalida. Alustades oma juurtest, meenutan oma lapsepõlve, kooli- ja sõjaväeaega. Kirjutan ansamblitest, milles olen poole sajandi jooksul mänginud, kolleegidest, kellega koos esinenud, ning reisidest nii Nõukogude Liidus kui ka vabas maailmas. Juttu tuleb naistest minu elus ja ka lastest. Pisut aimu saab lugeja samuti minu elufilosoofiast. Aitäh, Karl! Ägede fotosessiooni tegin ka vanadest sõpradest - Elmar Trink ja Karl Madis. Need jäädvustan ka siia. 17 detsember 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 782. päev

Täna läksime otse peale tööd rajale, ilm lihtsalt kutsus, sest sooja oli lausa 6 kraadi. Kepikõndisime 6,2 km. Vesi on tõusnud, vaadake, muul kaob varsti vee alla ja muuli laudteel oli päris raju tuul just hoogu võtmas, me sealt edasi ei läinudki. Vanasadama kvartal kerkib usinasti ja Jahisadam on ilusaks tehtud. Kui need vanad majalobudikud ka sealt minema pühitakse, on veel ilusam. Pärnu areneb ja see teeb rõõmu. Ka niinimetatud talvel on siin ilus või hilissügisel, mis kalendri järgi ju kestab veel. Talvist pööripäeva ei ole veel olnud. Lastakse sügisel sügis olla. No me käisime korra pühapäeval talves ka ära, Tartu talves. Aga muidu on kõik endistviisi, peaaegu. Tuli praksub pliidi- ja ahju all, elamine soojeneb, sest hetkel see ligi 22 kraadi, mis meie elamises on, on ikka külm. 27-30 on paras. Täna siis niiviisi, homme teistviisi. Olge terved ja liikuge ikka ka! 16. detsember 2025. Vana-Rääma

Kirjanik Reeli Reinaus esitles "Hiietantsijaid"

Täna kell 17.00 esitles Pärnu Keskraamatukogu suures saalis oma verivärsket romaani "Hiietantsijad" kirjanik Reeli Reinaus. Läksin suure põnevusega esitlusele, sest olen eelnevalt Reeli raamatuid lugenud ja võtsin ühe neist ka kaasa, eks ikka pühenduse tarvis. Tegu on romaaniga "Kliinilised valed," mulle lugesin läbi 2018. aastal ja vaimustusin. Mu blogi ju reedab. Enam pole meeles milliseid raamatuid, sest bloginud ma neist ei ole. Aga tal on neid parasjagu ilmunud, ka luulet. Mind paelub väga folkloristika ehk siis rahvakeeli pärimus. Vanad hiiekohad on põnevad ja müstilised, nagu ka fotojäädvustused, mille Reeli ise mööda Eestimaa hiisi avastades teinud on. Ja tundub, et ka uus romaan on põnev, kutsub lugema, igatahes! Reeli Reinaus rääkis põgusalt oma tegemistest ning teda küsitles Heda Piiriste. Oli üks armas õhtu, aitäh selle ja raamatu ning pühenduste eest! Kui pooleli olev raamat loetud saab, võtan hiietantsijatega punti :) 15. detsember 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">