Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

reede, 23. oktoober 2026

Jaansoni rada 911. päev

Lubab sadama hakata, sestap tõttasime juba varakult rajale. Aga tegime täna vaid 5,5 km pikkuse ringi. Tuul juba vaikselt tõuseb, andis tunda Rääma sillal. Liikusime kesklinna bingot ostma ja ikka üle Rääma silla ning tagasi ka sealt kaudu ning väike tiir Rääma linnaosas, et vajalikud kilomeetrid täis tuleks. Ja tänased plaanid on ikka kirjutamisega seotud. Olen asjad nii sättinud, et peale blogimist asun käsikirja kallale ja sinna jään. Muid kohustusi enam polegi. Piima tõime ka poest ära. Kuidas kellele reede, meile kodune ja korralik, sest me ei käi mööda kõrtse, sest me ei tarbi alkoholi. Oleme terved, õnnelikud ja rõõmsad. Olge teie ka! 23. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 22. oktoober 2026

Jaansoni rada 910. päev

Nii mõnus ilm on Pärnus ja meie ei saanud jätta kasutamata võimalust rajale kepikõndima minna. Niikui nihuti 10 km tehtud! Kui Germo käest küsisin et kas teeme teise Jaansoni raja tiiru veel, oli ta kohe nõus. Seega täna nautisime mõlemad. No ma hommikupooliku tegelesin romaani kirjutamisega ja hädasti ole ennast rajale laadima vaja minna. Just laadima, mitte väsitama, sest aktiivselt liikudes saan ma energiat ja inspiratsiooni ka kirjatööks. Koju jõudes liigutaks või mägesid paigast :) Muide, täna oli rajalt aktiivselt liikujaid palju, sest kohe-kohe, vist 25. oktoobril toimub Pärnus ju Rannajooks. Jalgratturd tulid Papiniidu silla juures vastu ja noori oli ka palju trenni tegemas, lausa nii, et vist treener sõitis jalgrattaga nende kannul. Mitmel korral tulid vastu. Lisaks veel tegi jalgrattasporti üks avaliku elu tegelane, isehaknud pärnakas. Nii vähe oligi Germole õnneks vaja, näha inimest, kes pidevalt telemaastikul figureerib. Me puhkepause ei teinudki, v. a. 2 minutiline wc-s käimine ja sealt naastes vee joomine. Muidu liikusime ühe jutiga ja nautisime tõesti. Lubab ju hakata sadama, sestap oli nii õige päev täna ennast aktiivsemalt liigutada. Liikuge ja liigutage teie ka, see teeb õnnelikuks, ausõna. 22. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

NEETUD - Kristel Kriisa

Oi kui hea on olla omas konditsioonis! Muudkui loed ja loed, ilma, et oleks hommikuse ärkamisega kiire. Jah, mul kestab hetkel veel vabadus, ühesõnaga olen kirjutamise ja lugemise lainel. Nagu eile ajajoonel vihjasin, kirjutan romaani "Jõulud suvilas," mis pikalt juba seisab. Vahepeal kirjutan edasi, siis jälle kogub või kogun ennast. Vahepeal sukeldun mõnda teise romaani jnejne...Aga kui sulle lugemiseks juhtub nii hea romaan, kui seda on "Neetud," siis sa ei vaatagi kella, loed ja loed, kuni tagakaas paistab. Aitäh selle raamatu eest! Ausalt öeldes Kristel Kriisa nime ma isegi ei olnud enne kuulnud, aga praeguse seisuga loeks kohe ta mõne järgmise raamatu otsa, kuid ma ei tea sedagi kas tal on neid veel ilmunud. Väga hea ja loetav käekiri, ladus ja haarav lugemine. Tegelaskujud on nii ehedad ja äratuntavad, nagu tunneks neid ise. Nagu oleks autor teose otse elust maha kirjutanud. On lahatud noorteprobleeme, korgijoogist alkoholismini. See näitab ka otse kui noorelt tänapäeval noored alkoholi pruukima hakkavad. Õudne! Ja lisaks veel ka narkootikumid. Lahti hargneb ka armastuslugu, mille lõpu ma täielikult küll ette aimasin, erinevalt Ketlin Priilinna järelsõnast. Ma südamest loodan, et noored armastajad saavad ja ikka ka jäävad kokku. Praegu lõppes lugu ikka väga valusalt. Ühesõnaga mõtlen ise uue lõpu sellele kaunile armastusloole. Ma rohkem ei reeda, sest kohe kopeerin raamatut tutvustava teksti ja see kõneleb niigi palju. Soovitan väga seda raamatut lugeda! Pärast isa surma ja põhikooli lõpetamist kolib Mirt koos ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinna ning hakkab käima ühe eliitkooli kümnendas klassis. Õige pea tekib tal lähedane suhe oma klassivenna, kooli direktori poja Ronaniga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Ent Mirt ei saa uut suhet kaua nautida – varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnedki plaanid ja külvab segadust rohkem kui ühe inimese ellu. «Neetud» on tänapäeva koolinoorte elust ja probleemidest kõnelev romaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel III koha. 22. oktoober 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 20. oktoober 2026

Jaansoni rada 909. päev

Tänane teekond tuli 7,2 km pikkune. Nii ilus päikeseloojang oli rannas. Näitab et Pärnus on vaid 8 soojakraadi aga mulle tundub soojem, sest on mõnusalt selge ja tuulevaikne ilm. Tundus, et ilmanautlejaid jagus ja ekskursioonigruppe ka. Neid oli kõikjal kesklinnas. Ja ausalt öeldes ma ei isegi ei tea mis keeles see kõige suurem grupp seal rannarajoonis kõneles. Tundub nagu poola keeles, aga kuna ma seda keelt ei valda siis võin eksida. Aga portugali keelt kuulsin ka, ja soome ja rootsi ja inglise ja... Aga portugali keeles suheldakse väga paljudes riikides sestap ma ei oska neid koju ajada, ei taha ka. Meie liikusime üle Rääma silla kesklinna, sest oli vaja piima osta. Sealt mööda Supelust randa ja rannast mööda Mere puiseteed koju. Nii lihtne oligi. Muide, meie maja eest üle Rääma silla on PK-sse täpselt 2 km, sestap ma liigungi just üle Rääma silla, see on ilusam, seal on ruumi rohkem, ei rammita tõuksidega selga ja üle selle on ka veidike pikem maa kesklinna, sest me ju elame kesklinan silla juures. Ja ongi jälle üks positiivne päev õhtus, päev endale ja Germole ehk meie päev, vaba päev, välja arvatud Reiki. Sellel nädalal puhkame, järgmisel nädalal läheb tööks. No tegelikult oleks mul hetkel paras aeg kirjatööd teha, aga ma ei sunni, vaim pole lihtsalt nii virge veel, sest kirjatöö on palju väsitavam kui aktiivne liikumine. Nüüd veel mõned fotod ja siis vaatab mis edasi. Olge hoitud, armastatud ja terved! 20. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

VIVIAN - Leila Tael - Mikešin

No nüüd juhtus ikka kordi parem raamat lugemiseks. Eelnev pumpernikkeli lugu ehmatas ikka väga ära. Arvasin juba et peaks uuesti hakkama vaheduseks Cartlandi lugema. Õnneks "Vivian" kompenseeris eelneva. Tõsi küll, minu arvates on see Roberta ja Marianni lugu seal lõpus ülearune, ebavajalik. Jah, võibolla lesbide ja biseksuaalidele sobib, aga .. Muidu Viviani lugu oli põnev, omanäoline, pisut ulmeline ja muinasjutulinegi. Selliseid lugusid loen meelsasti. Ka kriminaalsed sugemed selles romaanis on omal kohal. Kaks vales kehas sündinud inimest tutvuvad ja armuvad. Ühe vanemad kohtlevad teda eriti võikalt. Lausa nii, et hermafrodiit on sunnitud mitmel korral eluga riskides põgenema...Aga rohkem ma ei reeda. Loe ise. Kopeerin siia vaid kirjanik Kadri Kõusaare kommentaari raamatu kohta: See on järgmine. „Vivian” on paeluv lugu kahe sugulashinge kohtumisest ja armastusest. Nad on naiselik mees ja tüdrukulik poiss, kuid sama hästi võiksid nad olla mehelik naine ja poisilik tüdruk. Nad on yin ja yang, kes teineteise kohe ära tunnevad ja ilma teineteiseta ei saa – vaid nii on neil mõlemal võimalik põgeneda kriipivast üksindusest ja minevikutraumadest. Mõnusalt unenäoline raamat, mis kutsub kohe algusest peale Kimile ja Vivianile kaasa elama. Mulle meeldib, kui unenäod ja reaalsus põimuvad, sest ... nad kuuluvadki ju kokku, rohkem, kui seda tunnistada tahame. Kadri Kõusaar. 20. oktoober 2026. Vana-Rääma

esmaspäev, 19. oktoober 2026

Jaansoni rada 908. päev

Peaaegu 3 kuud oleme kõik esmaspäevad teinud maakodus tööd, nüüd otsustasime veidi tagasi tõmmata, sest remondieelsed tööd on pmst tehtud. Ja loomulikult kasutasin ma vaba päeva kepikõndimiseks, sest viimasel ajal on meie vahemaad jäänud lühikeseks ja me pole saanud nii palju kepikõndida kui sooviks. Tegime täna 8,5 km ja enesetunne on ülimalt hea. 5 km on ikka jube vähe, nagu ei liigukski. Täna on nii mõnus ilm ka Pärnus, et suisa palav hakkas, aga ma kannan juba mütsi, neljandat päeva vist. Ja salli umbes nädalajagu päevi. Nagu öeldakse et külmetamine pole hea, nii ma siis ei külmeta. Ja ärge ajage sassi seda külmaraviga, see on hoopis teine asi. Tegelikult on praegu sellised ilmad et ma ei oska riietuda. Kardiganiga on juba külm aga kui panen midagi sooja alla (lisaks tsärgile) hakkab palav. No me liigutame ka ennast aktiivselt. Nii ilus oli vaadata kuidas päike metsa taha loojus. Olime siis Pärlimõisa teel, kui loodus seda imetleda lasi. Ma vist vahtisin ammulisui, sest unustasin isegi jäädvustada. Hiljem küll tegin ühe klõpsu aga see klõps ei anna kaugeltki seda ilu edasi. Tasub ennast liigutada ja loodus on kohe ka sinu vastu heldem ja helgem, igas mõttes. Loodus tahtis meile tindikuid kinkida, aga need jäid kellelegi teisele, meil polnud vahendeid kaasas, ei kindaid, nuga, ämbrit. Samas tindikud ajasid vesistama sest minu meelest sibula ja võiga praetud tindikud on kõige paremad seened üldse. No muidugi noored tindikud, mitte need, mis juba tinti eraldavad või eritavad. Ju oli neid kellelegi teisele rohkem vaja, kasvõi seenesööjast loomadele. Aga mis seal ikka, täna peaks hea uni ka tulema, sest päev on korda läinud. Olge teie ka terved ja õnnelikud! 19. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">