Jaansoni rada 772. päev

Ja saimegi oma 5 km-ga ühele poole. Päev läbi sajab Pärnus ja sooja on 3 kraadi. Aga ma hakkasin eile õhtul ühte sedavõrd põnevat raamatut lugema, et oleks peaaegu lõpuni lugenud, aga kutsusin ennast korrale, sest täna hommikul pidin varem kodust lahkuma. Nii jäigi ööuni veidi üle 5 tunni pikkuseks, see on minu jaoks liiga vähe. Lisaks panin ikka sajaga uimast, kahel korral unustasin telefoni maha ja hommikukohvi tehes lisasin ämma 3 ühes kohvipuru oma kohvipuru peale, aga ma joon ju ilma magusata ja pätikohvi. Vaat nii mõjub, kui ei maga öösel korralikult 8-8,5 tundi. Aga raamatud viisin ka postimajja ning sain oma selle aasta 18. lotovõidu ka. Hea aasta on olnud, aga kõik võidud panen tallele, ehk siis kasvama, neid ma ei raiska. Ja võidupileti (raha)eest ka uut piletit ei osta. Super Summ on super, ehk viib kunagi ka ketta juurde, lootma peab :) Niisiis. Nüüd puder podiseb puupliidil ja ahjus on tuli, varsti on elamine soe ja hubane, kuigi tänaseks nii maha ei jahtunudki, enne tulede alla tegemist oli 20 sooja isegi veel sees, aga minu jaoks on seda hirmus vähe. Olge mõnusad ja liikuge ka ning toituge tervislikult! 28. november 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 771. päev

Ene-neiud, virmalised ja kõik teised tegelased ka! Just nii möödus meie 5 km-ne rada. Kui me nüüd õhtul linnast tulime, oli temperatuur väikse ajaga juba -4 lt -3 le tõusnud. Homme peaks plusskraadid tulema, jee! Ühesõnaga endale pandud kohustus või organismi nõue sai täidetud, kodu on ka mõnusalt soojaks köetud. Väike blogi ja raamat juba röögib öökapil :) Aitäh, hea Ene nende ägedate ja positiivsete tundide eest. Kui enne ei näe siis teeme nii, et järgmisel aastal suvi vahele ei jääks ja viime eelmise suve unistused täide. Onju ;) Olge kõik ikka rõõmsad, mõnusad ja terved! 27. novmeber 2025. Vana-Rääma

Virmalised jäädvustas Ene, nagu ka mõne pildi veel.

KOSMOS - Vahur Afanasjev

Ja paari õhtuga ta loetud saigi, Vahur Afanasjevi romaan "Kosmos." Kultusromaan "Serafima ja Bogdan" teeb kahtelmata "Kosmosele" ära, aga ka antud romaan on omanäoline. Tegevus toimub mööda Euroopat reisides, kus kaks endist klassivenda avastavad ühäkki endas omasooihaluse. Nad reisivad riigist riiki, nende teele satuvad kõikvõimalikud tegelased, kriminaalidest prostituutideni välja. Lisaks on igas riigis omad kiiksud ja nõudmised. Peategelane Raivo, kes on kasvanud lastekodus, ei saa üle oma vanemate surmast, küllap on see ka üks põhjus, miks ta elule käega lööb ja ka temast mõrvade kaasosaline saab. Kuigi teema ei ole just mu lemmik, oli põnev lugeda, sest Vahur oskab hästi kirjutada. No nüüd saab kahjuks temast rääkida minevikuvormis vaid, sest juba üle 4 ja poole aasta ei ole kahjuks teda enam meiega. Aga mul on kodus "Serafima ja Bogdan" ning mul on kodus ka pühendusega "Minu Brüssel,"(pühendusega) mille Vahur kirjutas ning kus ta ka aastaid elas ja töötas. Selle omanikuks sain siis kui 2012. aastal Pärnu kirjandusõhtuid korraldades Vahur Afanasjevi peaesinejaks kutsusin. Oli üks armas õhtu. Aitäh! Vahur, kus sa iganes viibid, ole sa tervitatud ja tänatud, et nii palju endast andsid ja häid raamatuid kirjutasid. Rahu! Ja nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. Brüsselis elava, 1979. aastal sündinud kirjaniku, eesti proosa tulevikutähe seitsmes raamat ja teine romaan. Peategelased, kaks imelikku tüüpi, võtavad rendiautos ette hullu sõidu läbi Euroopa. Belgia. Luksemburg. Prantsusmaa. Itaalia. Sloveenia. Horvaatia. Bosnia ja Hertsegoviina. Serbia ja Montenegro. Šveits. Austria. Saksamaa. Poola. Leedu. Läti. Eesti. Tee peale jääb libusid, terroriste, pervareid ja palju lurjustest hostelipidajaid. Aga – mis siis ikkagi jäi selja taha? Ja mis üldse tegelikult sünnib? Mis tegelikult peitub inimese peas? Olge valmis leidma end ... kosmosest. Ja olgu mainitud, et need 2 fotot temast ongi jäädvustatud minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtul 2012. aasta 12. veebruaril. Olemas on ka sellest album Facebookis: https://www.facebook.com/photo/?fbid=2604032424316&set=a.2603992463317 27. november 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 770. päev

Siis kui naabrimees Mati sind hommikul tööle minnes oma ukselävel tervitab. Nii käib ta ka alati meid tervitamas ka meie ukse juures ja suviti, kui mul välisuks pärani on, ka meie kodus. Aastast aastasse, peagi 10 aastat. Aga kui me siia ligi 10 aasta eest kolisime, juba siis oli Mati 8 aastane, seega ... Üliarmas raha ja õnne kass. Sõbralik ja intelligentne. Aga meie tegime täna taas oma 5 km. Nagu ikka. Härma kaubahoovis käib vilgas Maxima ehitus. Kevadeks valmis? Ongi hea vaheldus, muidu ma Maxima kleint ei ole, paar korda vist olen üldse käinud Maximas. Aga nüüd kerkib see kodust vaid 1,5 km kaugusele, ilmselt hakkan käima. Härma Rimis mulle näiteks meeldib käia, seal ei ole jubedat tunglemist ega ei suruta ka iseteeninduskassasse. Päev ongi õhtul. See koosnes liikumisest ja kütmisest, sest täna on esimest korda külmkraadid. Hommikul kütsin ämma pliidi, siis Reiki ajal kütsin kodus ahju ära. Peale Reikit läksin ämma juurde ahju kütma ja nüüd on kodus tuli pliidi all ja panin Germole kartulid keema. Kütteperiood alga! Ja vat ongi kõik, rohkem ei lobise. Ilusat õhtut! 26. november 2025. Vana-Rääma

ÜKSIKU LUIGE VÕÕRASTEMAJA - Urve Tinnuri

Kella 1 ajal öösel panin käest pühendustega raamatute riiulisse kirjanik Urve Tinnuri järjekordse raamatu, romaani "Üksiku luige võõrastemaja." Lugesin hetk tagasi huvi pärast kokku kui mitu Urve raamatut mul kodus ja just eriliste raamatute riiulis on, sain kokku lausa 19. Aitäh, kallis Urve! Mul on kohati tunne, et ma ei tahagi mitte midagi selle raamatu kohta kirjutada, sest see on nii õrnhapra žüseega ja puudutab ilmselt paljude hinge, minevikku. Tahes tahtmata kerkis lugedes silme ette mängufilm "Naerata ometi," kuigi raamatuga seos selles puudub. Eks tollel ajal väga lastekodu teemadel filme ei vändatud, sealt siis see mälestus. Valus teema ja ilmselt veel valusam neile, kelle lapsepõlv möödus lastekodus. Nii astus ka selles raamatus üks peategelane lastekodust ellu täisealseks saades ja neil kahel peategelasel, kellest jutt põhiliselt käib, on väga sarnane saatus. Kurb saatus. Aga see on nii elulise stsenaariumiga raamat, nagu olekski kellegi elust maha kirjutatud. Sellised olidki tolle aja reeglid, kombed ja karmid otsused, mida halastamatult täide viidi, nagu poleks okupatsiooniaja inimestel üldse südant sees. Inimlikud teemad olid tollal justkui tabud. Aga tuleb tuttav ette, olen ka ise nõuka-aja laps. Ja olen lapsepõlves mänginud lastekodu lastega, mul oli neist väga kahju, viisin salaja kodus neile saia ja vorsti. Ohjah... Aitäh, kallis Urve selle südamliku loo eest! Saadan sulle hästi palju kallisid ja positiivset energiat siin kurjas ja negatiivses maailmas, et sul jaguks ikka tahtmist ja jõudu meile nii imelisi raamatuid kirjutada! Aitäh! Ja kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. Kaunil suveõhtul ristuvad juhuse tahtel kahe üksiku, keskealise inimese eluteed. Neil mõlemal, nii Katariinal kui Urselil, on sarnane minevik – nad on pidanud teismelisena vintsutusi taluma ja hakanud juba varakult, vaevu täiskasvanuks saanuna iseseisvalt, oma käe peal elama. Katariina ja Urseli lugudest kasvab välja nende kahe ühine lugu, täis sooja, küpset armastust, etteaimamatuid üllatusi ja unistuste täitumisi, aga ka murede tumedaid varje. Raamatu keskseks teemaks on üksik luik, lind, kes Katariina ja Urseli arvates näitab end vaid üksildastele, hingehädas olevatele inimestele. 25. november 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 769. päev

Käisime oma 5 km tegemas. Termomeeter näitab endiselt 1 soojakraadi. Rikkis või? No samas mulle sobib. Ikkagi plusspoolel. Seniks. Kuniks. Täna polegi aega saanud siin mütata, alles kelle 17.00 paiku avasin arvuti. Jõudsin töölt kella 13.00 paiku, siis Reiki ja poole neljast taas tööle. Siis üks tiir, et kilomeetrid täis saaks ja nüüd peale blogimist peaks ikkagi elamise ära kütma täna. 19 kraadi näitab toatermomeeter, eile ei kütnud. Tegelikult kirjutan lisaks sellele ühe blogipostituse veel, sest loetud sai järjekordne raamat. Pikad ja pimedad õhtud ongi ideaased lugemiskire rahuldamiseks. Onju? Ega muud nagu ei olegi lisada. Homme on jälle päev. Olge rõõmdad ja terved! 25. november 2025. Vana-Rääma