Hiljuti käisin kirjanik Piret Jaaksiga kohtumisõhtul Pärnus ning sealt soetasingi tema romaani "Põdravalgus." No küll oli omanäoliselt põnev lugemine! Ma tohutult austan kirjanikke, kes oskavad meie oma rahvapärimust, folkloori või mütoloogiat põimida kaasaja kirjandusse. Siin kohal meenuvad ka Rein Põdra novellikogumik "Äiatar" ning Marek Kahro romaan "Seal, kus näkid laulavad" ja selle järjeraamat "Kuradil on lapse nägu." Ka Pireti käesolev romaan on nendest karakteritest läbi põimitud. Ehk siis mütoloogiast, muistenditest jne... Ma oleks selle peaaegu ühe õhtuga (loe: ühe hingetõmbega) endasse ahminud, aga kutsusin ennast korrale, sest pidin hommikul tööle minema, aga lõpuks sain ikkagi alla 5 tunni vaid magada. Vaat, nii haarav on see raamat. Vähemalt minu jaoks, kes ma fännan folkloori ja seda igas mõttes. Lisaks oskab kirjanik Jaaks väga huvitavalt kogu süžeele läheneda ja selle nii sujuvalt ühtseks tervikusk luua, et jääb tunne nagu olekski elust maha kirjutatud. Jah, ma tean, on palju neid inimesi, kes sedalaadi raamatuid täiskasvanute muinasjutuks kutsuvad ega loe. Nemad lihtsalt ei huvitu sellest teemast, püüan ka neid mõista, aga samas soovitan just lugeda igasugustest müütidest lektüüre, need lihtsalt harivad. Aitäh selle põneva ja nüansirikka lugemise eest, hea Piret! Tahaks nüüd nii väga neid "Taeva tütreid" ka endale soetada ja läbi lugeda. Ehk õnnestub. Ja nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti ning mainin igaks juhuks, et see, miks taandridu ei jää, on minu blogi viga, ma ei saa neid siin millegipärast kasutada. „Põdravalgus“ on maagilis-realistlik jutustus maale kolinud naisest ja mehest, kes püüavad pärast raskeid läbielamisi eluga toime tulla. Ehkki nad loodavad leida uuest elukohast paradiisi, ei õnnista maa siiski uustulnukaid: kui Askur kannab relva ja muutub üha raevukamaks, hakkab Anna otsima lohutust külakese müstilistest mõttemaastikest. Peategelaste tundeilmas põimuvad esivanemate uskumused ja vanad legendid, mis saavad juhatuseks pimedusest välja. „Põdravalgus“ räägib isiklikust traumast, juurte leidmisest ja inimtegevuse mõjust loodusele.
Romaan on kirjutatud Piret Jaaksi näidendi „Siirderiitujad“ põhjal, mis võitis 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel I koha ja mis esietendus aasta hiljem Ugala teatris lavastuspealkirja all „Valged põdrad“, Andres Noormetsa lavastatuna. Näidend ja lavastus pälvisid 2021. aasta Eesti teatri auhindadel kokku kolm nominatsiooni, sealhulgas algupärase dramaturgia kategoorias. 2023. aastal nomineeriti „Siirderiitujad“ Kultuurkapitali näidendipreemiale kogumikus „„Sireenid“ ja teisi näidendeid“. 29. november 2025. Vana-Rääma
