Oi, noh, unetu öö on selle raamatu lugemist väärt, vastupidi ka! :) Mul on väga-väga kahju, et ma täna selle raamatuga enam voodisse minna ei saa, aga läbi ta loetud sai. Kirjanik Marek Kahrost võin rääkida üksnes ülivõrdes, sest minu jaoks on ta Eesti parim krimikirjanik. Antud sarjas on tal ilmunud 4 raamatut, millest olen läbi lugenud kolm ja need on; "Kuradil on lapse nägu," "Seal, kus näkid laulavad" ja nüüd see raamat ka veel otsa. Lugemata on sarjast üksnes "Ta tuleb läbi seina." Aga kokkuvõttes on see Kahro viies raamat, mille läbi lugenud olen ja need kõik on mul kodus ka olemas. Loetud on veel "Päikseta paradiis" ja "Viisteist naeratust." Ja, ma olen käinud Marek Kahrot ka tänamas, et ta nii häid raamatuid kirjutab ja teeksin seda veel. Ma ei hakka siin ümberjutustust tegema, sest kopeerin siia nagunii raamatut tutvustava teksti ja see ütleb nii mõndagi. Lihtsalt ma olen suures vaimustusest kirjanik Kahro käekirjast, ta oskab oma teostega haarata ja süžee on niivõrd põnev, et võimatu on raamatut käest panna. Kõik tegelased on omamoodi kiiksuga, ühiseks nimetajaks (nagu krimka puhul ikka) on kriminaalsus ning vahepeal tekivad mitmed kahtlused, hakkad stsenaariumi juba ette mõtlema kuid lugedes üllatud korduvalt. Hull üheksakümnendate algus meenub, mil toimus ohtralt roimasid ning allilm oli niiöelda võimul. Marek Kahro oskab imehästi põimida kaasaja romaani ka folkloori ehk luua pinna ka täiskasvanute muinasjutumaailma, milleks seda žanri nimetada võib. Ilmselt on Antsla kirjanikule ka pärimusel oluline koht elus. Ja minule läheb see teema väga hästi korda. Samas võimalik, et sinule ei lähe, mu blogilugeja, aga palun ära arvusta minu arvamust ja nägemust, parem loe ise raamat läbi ja siis tule siia kommenteerima. Ma loen väga palju ja oskan enda tarvis ka parimad raamatud välja sorteerida. Tunnen ära ka halva ja väga halva raamatu ning ütlen ka nende suhtes oma arvamuse välja. Julged kirjutada ja avaldada, pead julgema ka igasugust tagasisidet taluda. See on elu! Aitäh Marek, et kirjutad niivõrd põnevaid raamatuid! Ja nüüd siis see lubatud raamatut tutvustav tekst ka siia. Kohusetundlik vangivalvur Talis Liigandi satub keerulisse olukorda, kui temalt palub abi salapärane eradetektiiv, kes tahab aidata ühel ohtlikul kurjategijal põgeneda. Detektiivil on Talise kohta tundlikku infot, mis ähvardab mehe elu kaosesse paisata. Kumbki pool ei ole nõus võitluseta alistuma. Ka endine politseinik Hando Oras saab detektiivilt kummalise ettepaneku: leida väikeseid poisse jahtiv mõrtsukas enne, kui ametlikud uurijad talle jälile jõuavad. Valusad mälestused kaevatakse taas üles, suhted pannakse proovile ning algab riskantne mäng, mille tulemust ei aima ette keegi.
Haarav põnevik „Poiss, kes mängis madudega“ paneb punkti saagale, mis algas seletamatutest sündmustest kummitusliku metsajärve ääres. Varem on sarjas ilmunud „Seal, kus näkid laulavad“ (2016), „Kuradil on lapse nägu“ (2017) ja „Ta tuleb läbi seina“ (2019). 7. detsember 2025. Vana-Rääma
