Loetud sai Madis Kivise jutustus "Tinderela." See on esimene raamat, mille antud autori raamatutest läbi lugesin, enne pole ühtegi lihtsalt kätte juhtunud. Ütlen ausalt, raske on uskuda, et selle kirjutas meesterahvas. Pigem oleks tegu nagu naistekaga ja naise kirjutatud naistekaga. Ausalt. Aga ma usun, et ka sellele raamatule on lugejaid ja just nende hulgas, kes on sõltuvuses interneti tutvusportaalidest. Mina nende hulka ei kuulu ja ilmselt on see ka põhjukseks, miks mulle see raamat korda ei lähe. Lisaks mind tõesti ei huvita genitaalide labased nimetused jne ... Seksi teema jaoks on pornoajakirjd ja tesed kohad, asjad, raamatust ma vulgaarseid väljendeid ei otsi. Siin ei ole ju tegu armastusega, on tegu lihahimuga ja pideva panemisega, mis on lausa haiglane. Ma otsin raamatust ikka sisu. Antud teose peategelased on justkui bipolaarse häirega indiviidid, kes ei tea, mida nad elult tahavad või kes nad üldse on. Lugesin lõpuni, sest ootasin, et lõpus on midagi harivat. Aga no ei, kogu jutustus koosneb ainult mingist mõttetust jagelemisest. Õudne! Vabandust, aga see on minu tagasihoidlik arvamus, ma ei räägi teiste eest, avaldan vaid oma muljeid. Ja kordan, kindlasti on ka sellle raamatul lugejaid, lihtsalt mina nende hulka ei kuulu. Või oli ajastus vale, sest eelnevalt lõpetasin kultusromaani "Põdravalgus" (Piret Jaaks) lugemise. Kas ma veel loen antud autori raaamatuid? Ikka loen, sest tekkis huvi millest ta veel kirjutab ja äkki järgmine raamat on mu lemmik. Sestap ma ei materda kedagi maha, aga ma ei saa ka kiita raamatut, mis mingil moel mind ei inspireeri, mulle korda ei lähe. Aga nüüd ka raamatut tutvustav tekst siia. Õnn on edu võti ning sellega kaasneb armastus ja kõik muu, mida üks meeshing oma ellu ihkab. Kas internetitutvus võib olla lahendus? Aga kui see on kaksikleek ...Olen tavaline Eesti mees. Ühel päeval töölt koju saabudes avastasin eest tühja korteri, mu pere oli lahkunud, vaikselt ja salaja. Mahajäetuse tunne, motivatsiooni kaotus, kaalu langus ja rõhuv tunne pükstes oli see, mis viis mind netiavaruste tutvumisportaale avastama. Selles raamatus kirjeldan ma otse ja ausalt oma ligi poolteist aastat kestnud tormilist eluetappi, mil pettusin, joovastusin, ahastasin ... Otsisin seda õiget Naist, keda armastada Maalt Kuuni ja tagasi, keda imetleda igal hommikul koidusäras ning kanda sängi ehapunas. Armastuseotsing tähendas mulle iseenda leidmist. Kogetud lugu, sisaldab ka roppu kõnepruuki, nalju ja ootusi ületanud kogemusi. See oli kui teraapia mu hingele. Õige suhe peab tegelikult ise jõudma meie juurde, kunstlikud asendussuhted takistavad päris suhte tulemist. Ja kui oleme selle leidnud, siis tuleb olla kannatlik ja alustada algusest. 2. detsember 2025. Vana-Rääma
