Sai loetud Marje Ernitsa romaan "See teine tüdruk." Tõsi küll, see nr 26 seal autori nime taga ei tähenda romaani numbrit, sest antud romaan on selle autori 13. Mina olen tänaseks läbi lugenud Marje Ernitsa 26 raamatut. On neid, mis panevad õhku ahmima, mis on niivõrd head, et jätad kasvõi öö magamata, et lugeda saaksid, aga on ka neid, mis väga ei haaku. Nagu meil kõigil. Ja lugejad on ka erinevad. Antud raamat on minu jaoks kenstsakas, otseses mõttes kummaline ja mitte just haakuv. Aga selle kohta ütleks, et õnneks õhuke. Samas selliseid prototüüpe on ehk isegi olemas. Jätkuvalt ei saa ka aru, miks naised elavad koos kasimata ja vägivaldsete joodikutega. See ongi antud raamatu teemaks ja loomulikult ka nende võsuke, kes ei oska elus hakkama saada, sest ta pole kodust head vundamenti alla saanud. Õudne! Kahju! Aga eks lugege ise. Kirjutada ju Marje Ernits oskab ja tal on väga lihtne ja loetav kirjakeel ka. Nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Romaanis keskendub autor probleemses kodus kasvanud Irja koolipõlve ja neiuks sirgumise aastatele. Paraku on tüdruku saatus keeruline, ta põgeneb kodust, kus isa on tihti purjus ja ema väsinud raskest lüpsjatööst. Juba teismelisena on Irja varastanud, valetanud, raha eest seksinud, võõrsilt armastust ning õnne otsinud. Ta on kõigist ja kõigest, mis talle ei meeldi, üle astunud. Pöörde toob Irja ellu armumine ausasse noormehesse. Emotsionaalselt ja sügava kaasaelamisega kujutab kirjanik selle lapseohtu neiu karastumist raskes eluvõitluses kuni oma koha leidmiseni teatri lavalaudadel. 16. mai 2026. Vana-Rääma
