Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 4. juuli 2026
PÜHA JÜRI ARRAK /näituse avamine/
Täna kell 14.00 avati Pärnus UKM Uue Kunsti Muuseumis Jüri Arraku 90-ndale sünniaastapäevale pühendatud näitus PÜHA JÜRI ARRAK. Näituse kuraatoriks on Mark Soosaar, kes ühes Jüri Arraku lese Kai Arrakuga meenutasid kunstnikku. Tagakambris sai vaadata videolinti võetud Arraku loomingut ning näitus jääb avatuks 10. 08. 2026. Kopeerin teksti ka ürituse lehelt. Jüri Arraku pühitses pühakuks kunstnik ise. Jüri viimne teekond algas Kaarli kirikust Johan Köleri altarimaali alt. Jüri enda maalitud Kristus hakkas kutsuma taevasse Halliste kirikus sügaval nõuka ajal, mil ristiusk oli põlu all.
Jüri hinges ja tema maalidel põlesid ergu leegina paganlikud ja kristlikud ideed meie emakeelest ja oma rahvusriigist. Jüri oli prohvet ja on ka tulevikus, sest tema looming elab edasi. Jüri maalid kameeleonidest ja punase mehikesega Kalevipoja seljas on hoiatuseks meile järgnevatele põlvedele.
Kutsusin 1979. aastal Jürit mängima Bernhard Laipmanni filmis „Jõulud Vigalas”. Proovivõtetel pidi ta ütlema 1905. aasta ülestõusu mahasurujatele Laipmanni ikoonilist teksti „Mina olen vaba eesti mees, mina ennast peksta ja Siberisse saata ei lase. Parem lähen surma, aga peksta ma ei lase!” Proovivõtted Jüriga jäid pooleli. Jüri tunnistas järgmisel hommikul, et ta ei suuda seda mõtet sõnades välja ütelda. Ta tõi mulle kinnituse, et kunstniku sõnad kõlavad autori maalides. Ja kinkis mulle väikese pildi, kus punane mehike istub Kalevipoja kukil, hoiab ühe käega ratsu silmi kinni ja teisega juhib „helgesse tulevikku”.
Jüri sai siiski „Jõulud Vigalas” rolli – ta mängis erakordse hooga Bernhard Laipmanni venda – kunstnik Ants Laikmaad. Seega teda võtetel maha ei lastud. Kuuli sai tsaarivõimu solvanud Bernhard Laipmann, keda kehastas Vanemuise näitleja Evald Aavik.
Eesti Vabariigi taastamisele aitasid kaasa Jüri soolonäitused Lääne-Euroopas ning USA-s. Nii on mõned sümbolväärtusega maalid leidnud endale omanikud, keda me siin Eestis ei tea. Näiteks hiigelmaal „Joonas”, kus väike poiss lõikab noaga lahti vaala kõhu ning pääseb nii vabadusse. See pühakirja motiiv oli selgeks signaaliks Püha Jüri Arrakult, eesti rahvale, et värava iseseisvusse peame ise lahti lõikama. Teos rippus Tallinna Kunstihoone saalis mitu kuud, kõik said sellest ühemõtteliselt aru, keegi ei nõudnud teose mahavõtmist.
Aga kuhu see märgiline teos eesti kunsti ajaloos nüüd kadunud on?
Mark Soosaar -
näituse kuraator.
Täname: Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinnfilmi, Kihnu Muuseumi, Postimees Fondi ja Kai Olivia Arrakut. 4. juuli 2026. Vana-Rääma. P.S. Kahe viimase foto autor on Marie Virta. Aitäh!
Pärnu Hansapäevad 2026
Sellel nädalavahetusel peetakse Pärnu südames, Vallikääru aastal Keskaja ja pärandkultuuri festivali (3.-5.07.2026.) ehk Pärnu Hansapäevi. Tõsi küll, ilmad on väga vihmased ning iga natukese aja tagant kastetakse korralikult, aga see ei takista festivali pidamist. Tundub, et rahvast on ka kohal tavalisest rohkem, isegi Munamäe park on tegevust täis. Igal juhul Grillfestil küll nii palju ei olnud. Meiegi käisime osa saamas. Hommikul liikusime algul Pärnu Jahtklubisse, kus peetakse Jahtklubi 120. sünnipäeva. Aga siis just hakkas sadama, seisime pool tundi puu all varjus ja siis liikusime sealt Hansapäevadele edasi. Kolleeg Heiki Vilep on alati oma raamatutega kohal, nii ka sellel aastal. Vallo samuti Ungari maitsetega. Ja Vally ja ta imearmsat keraamikat me otsisime tükk aega, kuni Vally ise meid leidis. Alati teen sõpradele ka meelsasti reklaami. Vaatasime ka mõned muusikalised etteasted ära. Minu vaieldamatu lemmik on sellel aastal Leedu punt HANSANOVA. Ägedad tegelased! Jäätisega on natuke nutusemad lood, ikka tund aega otsisime kus kohast osta saab, isu oli. Lõpuks kusagilt käsitööjäätised leidsime, aga .... imede ime, isegi Germole ei maitsenud. Harva, kui ta millegi üle kurdab, sööb üldplaanis kõike. Oleks pidanud Muuli minipoodi minema, sealt saab kindlapeale. Ämmale ostsin mitu pakki kuivikuid ja koju terve suitsukana. Tegelikult ostan ma sealt tavaliselt kaasa suitsukana marinaadis, aga ledsin selle alles siis, kui suitsukana oli juba ostetud. Aga maitseb hästi. Muud ei ostnudki. Ahajaa, kalli kolleegi Heiki Vilepi luuleraaatu võrra sain ka rikkamaks. Nüüd on, mida lugeda! Mul on hetkel küll üks väga-väga hea romaan lugemisel, aga vaid 100 lehekülge ongi veel lugeda jäänud, järgmisena võtan Heiki luuleraamatu, sest just luuleraamatud on minu raamatukogus au sees ja seda igas mõttes, ka lugemise. Selline armas emotsioon siis Hanasapäevadest. Mine saa ka osa, sest ka veel homme kestavad need. 4. juuli 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Tellimine:
Postitused (Atom)





























































