SIREENID JA TEISI NÄIDENDEID - Piret Jaaks

Oi, no see vapustavalt hea raamat sai vastu tänast loetud. Tegu on Piret Jaaksi näidendiraamatuga. Ma ikka sajaga nautisin selle raamatu lugemist kui mitte lausa kahesajaga! Piret on siis kokku koondanud oma parimad näidendid, nagu ma lugesin. Aga ega ma ju ei tea, äkki tal on juba tänaseks neid veel sündinud, veel paremaid. Ütlen kohe algatuseks, kellele meeldib folkloristika, pärimus või mütoloogia, see on seda raamatut lugedes niiöelda või sees. Mina olin. Ja see raamat pidi nagu minuni jõudma, see oli ilmselt otsene vihje, et ma räägiksin ühest oma saladusest, mida juba kooliajal harrastasin, omast arust sellest kellelegi ei rääkinud, aga sada prossa pole kindel. Ma kirjutasin ka kooliajal juba näidendeid, terve paks klade oli niivõrd tihedalt täis kirjutatud, et ikka kõik samade kaante vahele ära mahuks. Kandsin seda kogu aeg koolis kaasas, tahtsin kirjandusõpetajale näidata, aga julgusest jäi puudu. Julgusest jäi puudu ka selles suhtes, et pakkuda neid kusagile lavastamiseks. Ja olgu öeldud, et enamus neist olid kirjutatud täiskasvanutele. Lastele oli vaid mõni üksik. Oi, ma ju lausa kaunistasin selle kaustiku, osa teksti kirjutasin kalligraafilises kirjas ja joonistasin ka umbkaudsed tegelaskujud juurde. Aga kahjuks sinna see kõik ka jäi ja tänaseks on ammu ajaloo prügikastis, vist. No ega ma ei teagi tegelikult kus, minu käes seda kaustikut enam ei ole. Kõige naljakam on asja juures see, et esimesest klassist alates hakkasin lavasid kartma, sest kogu klass pidi laval näidendis esinema, aga pluss ongi selle asja juures, et juba siis hakkas mu peast sündima omaenda esimene näidend, seega üks viis teiseni. Tervitused Treimani kultuurimaja lavale! :) Vaat sellised emotsioonid kiskus see raamat pinNale, küll teemavälised, aga ikkagi. Aitäh selle raamatu eest Piret ja Heda! Oli ikka väga-väga hea lugemine! Ja no see viimane näidend, sellest olin juba eelnevalt paksu romaani läbi lugenud, aga ikkagi oli põnev lugeda samal teemal kokkuvõtlikumat näidndit. Aitäh, Piret, et kirjutad! Sul on üls fänn juures! Aga ega ma rohkemat ei blogigi, kuid vaid seda et see raamat on pühendusega ja läheb eriliste raamatute riiulisse ning nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. ““Sireenid” ja teisi näidendeid” koondab kokku tunnustatud näitekirjaniku Piret Jaaksi kümne aasta jooksul kirjutatud olulisemad teosed, mis on leidnud sooja vastuvõtu nii Eesti teatrites kui ka välisriikides. Raamatust leiab suurt saladust kätkeva näidendi “Näha roosat elevanti”, samuti populaarse näidendi ooperilauljast “Öökuninganna”, poeetilise armastusloo “Aasta pärast”. Tekstivalikut vürtsitab ootamatute süžeepööretega nimiteos “Sireenid”. Kogumikust saab lugeda ka maagilisrealistlikku näidendit “Siirderiitujad”, mis räägib tundlikult leinast ja eneseleidmisest ning mis oli nomineeritud Eesti Teatri Aastaauhindadel parima näidendi auhinnale. Raamatule on teinud fantaasiarikkad kujundused kunstnik Marge Nelk. Piret Jaaks on kirjanik ja stsenarist, kes on kirjutanud enam kui kakskümmend draamateksti, mis on tulnud lavadele sellistes teatrites nagu Eesti Draamateater, Ugala, Tartu Uus Teater, Kanuti Gildi SAAL, Vaba Lava jt. Tema teoseid on tõlgitud pea kümnesse keelde ning esitatud Soomes, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Sloveenias ja teistes riikides. Jaaks on laiemalt tuntud ka kui teleseriaali “EnsV – Eesti, nüüd siis vabariik” üks stsenariste. 26. detsember 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 786. päev

7 km jälle taldu kulutatud. Pärnus on 4 kraadi sooja ja suht tuulevaikne. No Rääma silla kesklinna poolsemal osal natuke tuulitas, aga ei midagi hullu. Täna on muus suhtes täielik lebopäev olnud, kuigi koristada oleks vaja, aga pühade ajal pole vist sünnis. Hea põhjus vabanduseks. No lugemisega tegelesin ka, ühe luuletuse kirjutasin, ühte käsikirja kohendasin ja nüüd siis rada sinna otsa. Tuled peaks ka alla tegema, sest toatermomeeter näitab kõigest 20,6 soojakraadi, see on minu jaoks külm. Aga vähemalt on rajal käidud, nüüd võib päevaga rahule jääda. Kui inspiratsioon ka nüüd tagasi tuleks, oleksin õnnelik, mööduks see aasta kõige igavam ja minule mittesobilik periood rutem. Oge terved ja minge liikuma! 25. detsember 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 785. päev

Tänane hommik lausa kutsus rajale, sest päike läbi aknaklaasi meelitas nagunii. 6,2 km tegema minnes näitas termomeeter 0. Tulles oli juba +1. Läheb ehk soojemaks tagasi. Päris palju jalutajaid oli täna, pildistamisega tuli niiöelda laveerida. Keskrannas säras päike juba nii eredalt, et pani kissitama, aga uus aasta juba vaikselt koputabki, pole ime. Vanasadama kvartal kerkib usinasti ja Jahisadam on ka renoveerimisel, nii mõnus on neid radupidi liigelda. Vahepeal küll millegipärast politseimasin sõitis aeglaselt meie kõrval, aga me tõesti ei ole suitsiidsed. Rannas vedeleb lapsekäru, üks põdrakene on ka selle alumises korvis, ehk keegi tunneb ära või leiab omaniku. Raimond Valgrele käisime ka tere ütlema, piilusime nukralt ja tühjalt seisvat Kuursaali, vaid Templi pool töötab. Aga mis seal ikka, lähen nüüd kartuleid koorima ja keetma, ülejäänud jõulutoidud on kõik valmis juba. Kauneid pühi kõigile ja muidugi vaadake, et te üle ei söö ning vajadusel liikuge ka, nagu meie! 24. detsember 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 784. päev

Kuna ma olude sunnil olen viimastel päevadel istunud just sellel kehaosal, mis treenimist vajab, võtsime kätte ja tegime ligi 7 km rajatiiru täna. Olgugi, et vastikud miinuskraadid on saabunud ja termomeeter näitas lausa -4. Põhiliselt liikusime kesklinnas ja siinpool jõge - Ülejõe ja Rääma linnaosas. Mõni lumehelbeke üritas ennast juustesse sättida, aga ma ei lasknud :) Kuid peale rajalt naasmist on nii hea olla, nagu oleks mingi energialaksu saanud, ilmselt saingi. Ma olen kogu aeg öelnud, et rada ei väsita mind, pigem laeb. Minge laadige ennast ka, siis ei tule meeldegi, et õues on kogu aeg pime. Ausalt. Mind see pimdedus üldse ei häiri, ma ei näegi seda, pole aega näha. Olgu enne või pime, aga mitte külm, kugi külmast nagunii pääsu ei ole, aga mida vähem aega see kestab, seda parem. Ma ei kujuta ette, mis hakkab saama siis kui külmakraadid üle 20 lähevad, siis mu torud külmuvad, sest ülemine korter on endiselt tühi ja endiselt pole kinnisvara selle üürile andmisega vaeva näinud. Kahjuks. Tulge naabriks! Aga mis seal ikka, eile keetsin süldi valmis, kohe panen kana ahju, et homme ta sealt välja võtta. Kõik muu on jõululaua tarbeks valmis, ahjaa, kartulid keedan homme, ei taha neid rasvaseid ahjukartulaid. Kena jõuluaja jätku ja liigutage ka ikka ennast! Onju ;) Ahjaa, Päkapikk Ave tõi Germole nii ägeda Päkapiku, et ma armusin ise sellesse ära. :) Ja saabus ka järgmine jõulukaart, aitäh, Karin! 23. detsember 2025. Vana-Rääma