pühapäev, 6. mai 2018

Avasime grillihooaja



 Olen viimasel ajal vähem netis, kevad ju, ilmad susisa suvised. Täna avasime grillihooaja!

Tõsi ta on et kuidagi raske on viimasel ajal arvutit avada, ajast on kahju mis siin kaotsi läheb, aga päevik vajab ju ka vahel täitmist, nii ma siis jäädvustan siia fotosessiooni tänasest grillihooaja avamisest.

 Ma olen ikka talveunest nüüdseks täiesti ärkvel kuigi sellel kevadel on väsimus kerge tekkima ning aeg-ajalt teen iluund.

 Simba käib meil juba neljandat päeva õues, küll koos meiega aga käib. Ega ta ukse alt eriti kaugemale ei kipu veel, aga autode alla luurama armastab minna küll. Kogu aeg tuleb teda valvata kurja Mat(u)i eest, selle punase naabermaja kurja kassi eet kes kellegagi läbi ei saa, aga inimestele poeb. Kipub meie Simbakest ründama, sestap on tükk tegemist Mati eemale peletamiseks. Aga saame hakkama. Simbakene on nii õnnelik õues, aga teeb endiselt koerustükke. Tuul toob tänavalt igasugust prahti meie ukse taha ning Simba veab selle hammaste vahel tuppa, nagu ka väikesi kivikesi tarib. Kass on kass, ta on meile väga kallis ja armas pereliige. Väga, väga hoiame teda.
  Täna ta sai ka 5 tundi ilma meieta hakkama. Nii armas tunne oli koju jõudes, Simba jooksis tervitades vastu, ronis sülle ja pani nurrumeetril punni põhja.

 Telefonitsi olen endiselt saadaval kui te mind siit ei leia. Ärge muretsege, ma ei kao fb-st kausagile :)

Fotod:
lillede võlumaailm..
nurmenukukesed aias...
noppisin nad enne muruniitmist ära. värske teematerjal, antibiots...
võrratu ilu...
...
...
Germo armastab alati aia taga oja ääres istumas käia, nagu minagi kunagi...
koht kus on sündinud paljud minu luuletused...
seal on nii imeline, linnud laulavad ja...
...ja pingi kõrval, minu seljataga on väike jaanituleplats...
...Germo endiselt omas mullis...
pungivad...
pungivad 2...
eeltöö tehtud...
ja taevas ning Päike olid meiega armulised 
eile soetasin Rahva Raamatu kinkekaardi eest lausa 5 romaani, jeeeeeeeeeeeeeeeeeee, nii vähe ongi õnneks vaja :)

6. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 3. mai 2018

Fotosessioon Naistelehele



  Kõikide fotode autor on Urmas Luik. Paluks mitte ilma tema loata neid kasutada!
...
...
...
...
...
JUhan Saar 16.03.2001
mina ja mu Inglid...
Inglite kollektsiooniga...
Inglipastakas lisaks...
tasside kollektsioon, armas venna Joel F.S kinkis selle tassikese (teed) ;)
mõni tassike mu suurest (üle 100) kollektsioonist...
need on mu esimesed tassid, 2001 aastal Rootsi reisilt tõin
esimesed kallikesed...
sektsioonil on 80 tassi ja köögis üle 20...
New Yorgi tass on mõõtmetelt kõige suurem, Peeter Kaljumäele tänud :)
tagasihoidlik külmkapimagnetite kollektsioon...
Aitäh, Urmas!

3. mai. 2018.a.
Vana-Rääma
taustal eriliste (pühendustega) raamatute riiul...

kolmapäev, 2. mai 2018

Jaansoni rada 96.päev


 Täna läbisime 6 km. Ma oskasin valed riided selga panna ja tohutult külm oli. No vahetult enne rajale minekut käisin poes ja oli palju soojem ilm. Nii ma poolpüksid jalga paningi ja salli unustasin koju, aga ära päris ei külmunud, sest kepikõndides saab sooja. Tuul oli vastikult valus ja külm, sestap sai 4 km pausideta kõnnitud ning alles siis peatus tehtud. Kilomeeter enne kodu väisasime armsat Sigridit, või õigemini tema fantastilist koduhoovi.

 Peale rajalt tulekut tuli ikka väga hea uni, jagus lausa mitmeks tunniks. Ööuni jäi lihtsalt liiga lühikeseks, magasin alla 5 tunni kuna mul on nüüd ju titt kodus, kahekuune Simba, eile sai 2 kuuseks, kes armastab öösiti mu varbaid, käsi ja nina närida kui tal uni ära läheb. Aga armas on ta küll, väga armas ja armastatud tegelane meie peres. Just saadeti Abja-Paluojast temast ka fotosid, need jäädvustan ka siia blogisse.

 Õnneks ei krudise mu kaelas liiv, ehk ei saanud rajal külma. Enesetunne on iseenesest hea, ei ühtegi liigese- ega lihasevalu ega midagi. Kui homne ilm lubab, oleme taas rajal. Praegu on Pärnus ikka väga külm, lausa jäine õhk.

 Olge terved!

Veidike fotosid ka:
minek. 1 km raadiuses on rada üles kaevatud, seega läksime siit
2 km läbitud...
Skano tagune rada...
3 km läbitud...
sääl mäenõlva pääl...
puud olid, puud olid....
armsa Sigridi aias on fantastilised kännud!
armas Sigrid ja armas Germo :)
Germo leidis sõbra
meie armas Simba
musikene :)
meeletult armas pesamuna :)
armastus :)
vallatu :)

2. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

Täna ilmunud Naistelehes...


 Täna ilmunud Naistelehes saate lugeda minu erilisest hobist- pühenduste ja autogrammidega raamatute kollektsioneerimisest. Olgugi, et fotosessioon Urmas Luigega kestis tugevalt üle tunni aja ning me püüdsime kaadrisse ka mu teised kollektsioonid, kirjutab ajakiri vaid minu erilisest kollektsioonist. Lähiajal ehk saan kätte ka fotogalerii ning seal on palju, palju põnevaid fotosid.

 Lisaks kogun ma veel Ingleid, kruuse (tasse) ja külmkapimagneteid. Nendest sai ka palju fotosid tehtud, väga ilusaid fotosid. Ka meie pisike pereliige Simba jäi peale, sest ta tahtis kohe poseerida ja armastas fotograafi sõrmi närida.

 Avaliku elu tegelasena on vahel vaja ennast pildis hoida ja olen ammu üle saanud krambist kui mind intervjueeritakse, sestap olen ka nõus intekaid andma, olgugi, et vahepeal väsisin nendest ja ütlesin pidevalt EI.

 Jah, ma olen õnnelik oma kollektsioonide üle, just need lisavad minu positiivsesse ellu positiivsust juurde. Vale on see, et ma olen õnnetu või eluratta kodarate vahele jäänud, kaugel sellest, ma ikka naudin elu täie rinnaga ja olen õnnelik nende inimeste ja asjade üle millel või kellel on minu elus suur ja tähtis koht. Ja neid pole mitte vähe! Olen õnnelik inimene!

 Tegelikult arvasingi et kahekordset olüpmiavõitjat Erika Salumäed mainitakse ka "suurelt" ja ta on ka seda väärt. Me tõesti teeme juba eelmisest aastast saati tööd tema kahe raamatuga ning armas Erika kirjutabki juba TRIINULE järge. Aga lugeda saate sügisel, septembris.

 Mina tänan NAISTELEHTE ja armsat Greta Kaupmeest selle artikli eest! Aitäh! Ja muidugi Urmas Luike fotode eest! Aitäh!

Armastan!

Naistelehe link ka SIIA!
värske Naistelehe kaas

2. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 1. mai 2018

Kas sa mäletad...

foto netiavarustest

   KAS SA MÄLETAD

kas sa tead
kuidas su vanavanemad
maad harisid
käsitsi
adraga
vikatiga

kas sa oled teadlik
kuidas vaarema
sind hällis kiigutas
kuidas vaarisa sulle
muinasjutte luges
võidu köhahoogudega

kuidas vaarema
käpikuid ja sokke kudus
sest talved olid toona
talved
pakaselised ja
karmid

kas sa tead meie lugu
kas sa tead
eestlase lugu
kas sa tead kuidas
meie vaarvanemad
või vanavanemad
oma higi
pisarate ja
verehinnaga
võitlesid meie kalli
kodumaa eest

et nende lapsi
lapselapsi ja
lapselapselapsi
ootaks helge tulevik
pilvitu ja
valutu

*
nüüd sa tead
aga kas vaid
teadmisest piisab
et elada
et olla õnnelik
käsi rinnale sirutades
uhkelt hõigata
ma olen eestlane
maarjamaalane
olen uhke oma keele ja
päritolu üle
ja oma eellaste üle

uhke selle üle
et olen olemas


01. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 30. aprill 2018

Jaansoni rada 95. päev


 Täna jõudsime üle pika aja rajale. No tugevalt üle nädala paranesin ärapõrutatud jalgadest, ei saanud korralikult liikudagi ning aiva tinktuuritasin. Eriti öösiti kippusid valutama, aga lõpuks sain võitu. Enam ma õhukeste tennistega asfalteeritud rajale ei lähe.

 Ja selleks ajaks kui jalad korda said, tekkisid taas seedeprobleemid. Ma ei tea millest need mul on, aga aasta algul tegin läbi antibiootikumikuuri ja peale seda see jama algas. Olgugi, et võtsin ka probiootikume. Võin kaasneb see kaalulangusega? Ehk hakkab ainevahetus korda saama? See võib üks variant olla kuna nii ala- kui ülekaalulistel on reeglina seede- ja ainevahetusprobleemid. No igatahes takistab see mind aeg-ajal kepikõndimisel, nagu see iseenesest mõistetav on. Aga kuna täna hommikul sain lõhuks kohutavatest puhitustest ja kõhukinnisusest võitu (tänu tablettidele) ja saimegi rajale minna. Palun muljeta kas oled ka selle jamaga silmitsi seisnud ja mida oled ette võtnud?

 Aga täna tunnen ennast hästi, pärast 6,4 km läbimist, kuigi viiendal kilomeetril kippus hüppeliiges veidi krampi tõmbama, aga läks üle. Magneesiumi võtan endiselt ja vähemalt korra päevas määrin liigeseid oma tehtud tinktuuridega.

 No eelmine nädal oli kogu aeg turbokiirus taga ka, küll raamatu ja roosi päev, küll Naistelehele artikkel ja fotosessioon, küll Poetry Slami eelvooru žüritöö, mede gängi kokkutulek jne...Kevad on alati kiire aeg, just kirjandussündmuste ja ürituste poolest, aga mai peaks vaiksem tulema, olgugi, et ühel päeval lähen Tre raadiosse, aga sellest juba lähemalt siis kui aeg käes. Aga eks ma kipun elama nii, et rajal käimine ei segaks elu ja vastupidi, kuigi kõik see ongi elu.

  Fotod kõnelevad ise:
kevadekuu ja pungad...
ennäe! naabrimees ka rajal...
2 km läbitud...
tuuline oli, sestap Germol müts peas ja minul sall kaelas...
vaikselt rohetab...
3 km läbitud...
jõe ääres kasvab ajupuu...;)
lemmikputka...
rahvasportlased...
vol 2...
sillad on ületamiseks...


30. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 28. aprill 2018

MEIE KÜLA JA MUUD LOOD- Alari Papa Janson


  Möödunud öösel panin öökapilt erilisse riiulisse Alari Papa Jansoni lühijuttude kogumiku "Meie küla ja muud lood."

  Minu meelest on see üks Papa tugevamaid raamatuid. Lisaks mõnele luuleraamatule, mõnele laulikule ja ühele proosateosele mis tal enne ilmunud on.

  Raamat on ka kenasti toimetatud ja põnevalt kujundatud.

Olgugi et lood on enamuses deprssiivsed ja kurvad, aga Eesti elu kord ongi selline, pole parata. Eriti elu endises tööstusasulas Tootsis, kus peale briketivabriku sulgemist Tootsi alev põhimõtteliselt välja suri, inimesed lahkusid ja väga paljud jäid töötuks. Vabrik oli peamine tööandja. See valu kandub läbi selle raamatu esimese osa, mis on ka minu meelest tugevam, olgugi et lood on valusad.

  Aga kõige rohkem meeldib mulle presidendilugu- see lihtsalt on kõikidest ta lugudest kõige parem.

Papa on andekas, aga kõige andekam on ta bluusi lauldes, sest minu jaoks on ta Eesti kõige parem bluusilaulja (eestikeelsete lugude). Ja kui me kunagi, aastate eest kohtusime, avastasin just mina, et ta ka luuletab ja oskab kohati päris häid luuletusi vorpida.

 Jääb loota veel millega Papa üllatab!
Siirad tänud selle raamatu eest!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

MEIE KÜLA JA MUUD LOOD

 22 Google +0  0 Share0

Nendel lugudel on põhjus, sest ilma selleta poleks ma neid kirjutama hakanud: ju olen liiga laisk, et kedagi kopeerida. Ja ilmselgelt on need lood osa minust, kas lõbusast, nukrast või hoopis ajuvabast, sest mitte keegi teine ei saa mõelda täpselt nii nagu mina seda teen. Me oleme kõik unikaalsed oma mõtetes isegi siis, kui mõni seltskond proovib neid mingitesse raamidesse suruda ja moodustada siis partei. Aga see on juba järgmine lugu....


28. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma