kolmapäev, 11. oktoober 2023

SUUREM KUI ELU - Raivo Kaer

Öösel panin öökapilt riiulisse skandaalse Raivo Kaera raamatu "Suurem kui elu," mis on muudetud variant tema eelenavast raamatust "Varjatud elu," mis kubises valedest ja ega üksnes Mart Sanderit seal nimeliselt ei mustatud, seal oli palju teisigi nimesi, Lavassaare rahvast. Andsin originaalraamatu pikkade aastate eest Lavassaare rahvale lugeda, sest sain selle osta enne, kui Sander selle kohtuga müügilt ära võttis, kuid kahjuks kellegi kätte see jäigi, tagasi seda ma saanud pole. Palun too tagasi, ma olen selle ikkagi ostnud! Ja ma ei taha raha, tahan raamatut! Mina tundsin Kaera ka isiklikult ja kui ta lahkus, sain ta õe käest infot, et tegu ei ole kuulujutuga. Raivo Kaer suri Pariisis 4. juulil 2016. aastal. Tundsin teda, kuna sõitsime Germoga Haapsalu vahet, sest Germo õppis toona Haapsalus ning viisime tihti Raivot Ristile ja sealt Lavassaarde. Ta käis kunagi isegi mul oma meessõbraga külas jne ... ei lahka seda teemat rohkem. Aga ühelt maalt pööras ta seal Pariisis nii ära, hakkas mind mustama ja tunnistas, et vihkab naissugu. Laimas mind sotsiaalmeedias nagu ma käiks Pärnu teatri juures kerjamas. See oli andestamatu. Ja eks paljud kirjutasid mulle, täiesti võhivõõrad ja hoiatasid tema eest. Aga las see jääb, see on minevik. Olen talle selle andeks andnud, võttis kõik hauda kaasa, rahu talle. Lihtsalt tuli jutuks raamatut arvustades. Kirjutajana oli ta andekas. Tegime samade ajakirjade ja ajalehtedega koostööd. Ja Anne-Mari, rahu ka temale seal üleval, andis Raivo Kaera raamatu uuesti välja, antud pealkirjaga, muudetud kuijul. Kui aus see pihtimus siin raamatus on, seda võib igaüks ise lugeda, aimata või teada, mina tean. Ma ei tee raamatut maha, hästi kirjutatud. Tegelikult algset käsikirja ei tahtnud ükski kirjastus, mina aitasin ta HEA TEGU kirjastusega asju ajama, aga ma ei teadnud et raamat valedest kubiseb. Selline lugu ja ajalugu. Lugemiseks ma raamatut ei laena, ostsin selle Uuskasutusest, küll soodsa hinnaga, aga kallimalt poleks raatsinudki. Seega, palun too mulle originaal tagasi! Nüüd kopeerin ka raamatupoe tutvustusteksti: „Suurem kui elu” on Pariisis elava eestlase Raivo Kaera lugu – skandaalse mehe aus pihtimus. Verinoores eas vajutas tema elule pitseri ema surm ning isa suutmatus leinaga toime tulla. Raivo läks ema mälestust austades edasi ja ülesmäge – kuni sai teada, kui külm ja vali on tuul tipus ning kuidas elul on alati varuks mõni püünislõks... Ja ka päästerõngas. Minategelane tõuseb kordi ja kordi. Iga uus tagasilangus on eelmisest hullem, kuid iga tõus avab noore mehe teadvuses mõne uue ukse. Kes on elus tegelase lootuste halastamatu kokkuvarisemist, võitlust raskete haigustega ning kustumatut elujanu, leiab selle loo peas mõttekaaslase. Keda aga huvitab elu Euroopa erinevates riikides väga erinevatel tasanditel, kohtab sisukülgedel head teejuhti. 11. oktoober 2023. Vana-Rääma Vikipeedia link ka siia: https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Kaer

teisipäev, 10. oktoober 2023

Kohtumine kirjanik Indrek Harglaga

Täna oli pärnakatel või kirjandushuvilistel Pärnu keskraamatukogu suures saalis võimalus kohtuda Indrek Harglaga. Saal oli rahvast tulvil ja küsimusi tuli igast saalinurgast. Ka meie Daisyga saime sellest osa. Indrek Hargla on omanäoline kirjanik, kes kirjutab ajalooolisi romaane, ulmekaid ja krimkasid. Soetasin minagi ühe raamatu endale, kollektsioonis taas üks raamat juures, sest kohapeal oli võimalus ka pühendust küsida. Harglaga kohtumisel olin ennegi käinud, aga nautisin sisukat ja põnevat vestlusõhtut ja tundisn palju äratundmist. Kui hästi ta kirjaniku nn hingeelu lahti seletas. Aitäh korraldamast Pärnu keskraamatukogu! 10. oktoober 2023. 4 viimast fotot pärinevad Pärnu keskraamatukogu lehelt.
class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 390. päev

Kui ma täna enne poolt ühteteist rajale läksin, näitas kesklinna silla juures kõigest 6 soojakraadi. Aga kui ma umbes 40 minuti pärast Tervise sanatooriumist naastes uuesti silla juurde jõudsin, näitas juba 9 soojakraadi, nagu ka kella 19.00 ajal õhtul, isegi 10 tuli ekraanile. Soe on ja läheb soojemaks. Liikusin täna 7,6 km ja 12 400 sammu. Käisin Tervise sanatooriumi Synlabis verd andmas. Tagasi tulles lipsasin ka muuli juurest läbi, no kisub sinna lihtsalt. Päevaplaanid muutusid ning me otsustasime Daisyga poodlema minna, mida ma just igapäevaselt ei tee. No minu kodu ümber on lihtsalt võrratud poed, Hyggeringi pood eriti, Samaaria jne... Ja Germo oli täna kodus valvel, sest pottsepp töötas ka täna siin ning ka veel homme ja kui ta homme lõpetan siis reedel võin juba vabalt pliiti kütta. Küsisin lausa mitu korda üle, luba on olemas. Asi edeneb kenasti, aga blogin sellest siis kui valmis on. Aga ega ma Daisyt veel koju ei lasknud, viisin ta ühele põnevale üritusele, mida kajastan järgmises blogipostituses. Terviseks! 10. okytoober 2023. Vana-Rääma

esmaspäev, 9. oktoober 2023

MELANIIN - Diana Aitai

Ilmunud on varalahkunud poetessi Diana Aitai luuleraamat MELANIIN, mille andis välja ja koostas Diana ema Irina Aitai ning sissejuhatava teksti MÕNED ELUD ON ERILISED kirjutas poetess Doris Kareva. Tema inglise keelset luulekogu "Andeora" ja ka seda uut saate soetada aadressilt: irina.aitai@gnail.com Diana Aitai oli kahtlemata andekas poetess, minul oli au teda tunda ja aastaid kuulusime ka ühte luuleklubisse. Koos sai käidud ka laagrites ja vahel Pärnus jalutatud. Enne Diana siitilmast lahkumist juhtusime Tartus kokku ning läks jutuks, et kui ta Pärnut väisab, lähme koos jalutama, elasime toona lähestikku. Olen vahel mõelnud, et kui me koos oleks läinud, kas ... Armas Diana armastas ka palju jalutada, see oli üks meie ühine huvi, nagu ka luuletamine. Diana luule on valdavalt prohvetlik nagu ta pilk ja olemus oligi. See imeline ja aus inimene on minu ellu sööbinud helge ja rõõmsana ja seda tunnet ei saa keegi minult võtta, kuigi luulelooming on valdavalt kurb, aga piisavalt täiskasvanulik ja tasemelt ikka väga hea. Olen palju ta loomingut lugenud ja ilmselt enamus ongi loetud, sest me mõlemad kirjutasime ka ühel kirjandusleheküljel, või kuidas seda nimetada. Kogumik MELANIIN on ülitugev. Tõeliselt hea raamat, korrektne ja iga sõna on läbimõeldud ning igalt realt kumab mingi eriine valgus, ilmselt seal valguses on ka armas Diana. Ebamaine poetess, kelle luuleread jäävad meid saatma ka siis, kui hetked ja poetssi näojoone hakkavad tuhmuma. Aitäh, armas Diana, et olid kunagi minu elus reaalsena ja nüüd läbi oma vapustava loomingu! Aitäh, armas Irina, selle vapustavalt hea raamatu eest ja olemasolu eest! Aitäh ka sulle Peeter, et olmas oled! 9. oktoober 2023. Vana-Rääma

pühapäev, 8. oktoober 2023

Jaansoni rada 389. päev

Täna juhtus jälle nii, et sattusime rajalt metsa, sest Germo vaidles, et kindaid pole vaja, aga kepikõndides hakkas ikka jube külm, algul keerasime Männiparki, et veidike tuulevaiksem oleks, sealt leidsin puraviku ja ... No 2 purki seeni tegin taas sisse, ka puravikud ja kukekad läksid soolvette. Kokku kepikõndisime 8,7 km ja 14 200 sammu. Eile tuli peaaegu sama palju. Hoian rangelt enda seatud reeglitest kinni. ikka 8 000 - 10 000 sammu päevas. Ilma ei suuda enam ammu ollagi. Ja täna oli ka saunapäev ning hommik algas kohe kirjatööga, sest Urmas Saard palus minu käest eile presenteeritud raamatu kohta arvustust, mille ma talle ka täna hommikul saatsin. Ja nagu juba ennist oma ajajoonel mainisin, meeldib mulle Urmas Saardi käekiri ja silm. Kirjutab väga hästi ja aastate eest kajastas ta kogu aeg minu kirjutamisega ja korraldamisega seonduvaid asju. Vast isegi läbi 7 aasta, kui ma Pärnu kirjandusõhtuid peakorraldasin. Olid ajad! Tahate tagasi? ;) Metsast läksime otse sauna ja nii see päev on läinud ja uus nädal algamas. Täna lähen järgmise raamatuga voodisse, juba eile tegin lugemisega algust. Oleme ikka rõõmsad ja liigume, onju? 8. oktoober 2023. Vana-Rääma