kolmapäev, 1. veebruar 2017

Vanaisa vaim, pluss MuusikaPlaneet


  Jaanuari numbrid "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" on ilmunud. "Müstilistes lugudes" kirjutan loo kuidas lapseootel naist vanaisa vaim vaevas ja mis selleks teha tuli, et sellest vaevast lahti saada.

  Selle kuu numbrisse "Saatus & Saladused" saatsin Tartu tudengi Märt Sepperi luuleloomingu. Täidan endiselt (vist juab kaheksandat aastat) selle ajakirja luuleveergu ning kirjutan sinna aeg-ajalt lühijutukesi ja novelle.
Märt Sepperi luule

  Mul on ilmunud üks lühijutu-, novellikogu VIRTUAALMEES, mida on saadaval veel vaid Rocca ala Mere kaubanduskeskuse Rahva Raamatu poes ja mõned minu käest. Sellel aastal ilmub uus lühijutu- ja novellikogu RÖNGENNÄGEMISEGA MEES ning panen juba kokku ka kolmandat. Kõik oma (nendes ajakirjades) ilmunud jutukesed köidan raamatuks.

  Jaanuari 10. kuupäeval sai Marco Tasane taas ühele poole minu sõndaele loodud looga. Täna avalikustati MuusikaPlaneedi kaudu edetabel. Palju õnne Marcole 4. koha puhul! Jeee! Meie koostöö jätkub kohe kindlasti!

 Loo nimi on "Nälg" ja kokkuvõtet näete SIIT.

Kopeerin siia ka:

EDETABELID,VIDEO

YOUTUBE’I TOP 5: ENIMVAADATUD UUED EESTI MUUSIKAVIDEOD JAANUARIS

  LISA KOMMENTAAR
Kaamera2017. aasta teine kuu on alanud ja teeme nüüd kokkuvõtte selle kohta, millised uued kodumaised muusikavideod olid jaanuaris YouTube’is vaadatumad.
Head kraami laeti üles üsna palju: näiteks valmisid värsked musaklipid sellistel tegijatel nagu Olavi Otepalu, Renate, Würffel, Akar, Frankie Animal, Val Tvoar. Kuid nagu ikka, avaldame viis kõige vaadatumat videot!
Eesti artistide/bändide uute muusikavideote TOP 5 YouTube’is – jaanuar 2017:

Tabel läks lukku 31. jaanuaril kell 23:59. Arvesse läksid jaanuaris üles laetud uued kodumaised muusikavideod. Live– ja lüürikaklipid jäid arvestusest välja.
1. Stuf “Olen venelane” (avaldatud 11. jaanuaril): 145 534
2. Beebilõust “Võõraste tormide trotsija” (2. jaanuar): 69 938
3. Patune Pool “4 x A” (17. jaanuar): 65 133
4. Marco Tasane “Nälg” (10. jaanuar): 50 210
5. Koit Toome & Laura “Verona” (avaldatud 30. jaanuaril): 23 984 vaatamist
https://youtu.be/TymSjJPUK9s
Marco jäädvustus ka siia.
1. veebruar 2017.a.
Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , , ,

teisipäev, 31. jaanuar 2017

Kõnelused Kuuga



  KÕNELUSED KUUGA
/pühendatud Maria Lepmaale/

 maa koorub
katkine kui virvatuli
seob lõimi kokku
päeva murdund jalg
las jääda õdak
kestma hommikuni
veel enne kuni
ruugeks muutub palg

ka siis kui meid
veel olemas ei olnud
ei olnud öid
ei olnud leebet tuult
kui elu vee pealt maale
polnud tulnud
kolm sõna maha
pudenesid kuult

oh inimlaps
sa päästa valgus valla
seo silmilt lahti
kahkjas pimedus
sa lasku nagu Ingel
ülalt alla
ja taju alanud on
elu uus

31. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

P.S. Luuletuse inspiratsiooni sain M. Lepmaa raamatust "Kuu, räägi minuga."


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: ,

"Kuu, räägi minuga"-Maria Lepmaa


  Jah, ronisin uuesti voodist välja, et kirjutada raamatuarvustus värskelt loetud raamatust.
 Loodan, et ma ei pahanda oma arvustustega kedagi. Veel hullem oleks, kui ma valetaksin, kiites mõnda raamatut mis minu lemmik ei ole. Olen arvustustega aus, või vähemalt püüan olla.

  Lõpetasin just Maria Lepmaa novelli "Kuu, räägi minuga" lugemise. Tegu ei ole kohe kindlasti ei romaani, ega ka lühiromaaniga. See on puhas novell.

  Ütlen ausalt, minu jaoks sisu venis, väga palju venis. Kohati venis isegi nii palju, et päeval sundisin ennast edasi lugema, kuigi hakkas juba igav.

  Liiga pikad dialoogid või monoloogid (kuidas oleks õigem öelda?) Kuuga muutsuid lihtsalt väsitavaks. Kogu aeg ootasin, et hakkaks ometi midagi toimuma. Sissejuhatus ka venis liiga kaua. Samas, novelli ei ole üldse kerge kirjutada. Isegi romaani on kergem kirjutada. Minu jaoks on see novell liiga depressiivne.

  Peategelane Maarja on selles novellis väga negatiivne tegelane, kelle päevades nagu ei olekski valgust ja värve. Öeldakse, et inimene on enda peegelpilt ja antud juhul on just Maarja see kes oma peegelpildi identne kaksik on. Ta on kogu maailmaga pahkusis, ikka totaalselt pahuksis. Ta ei suuda isegi ratsionaalselt mõelda ning näeb tonte seal kus neid ei ole. See oli väsitav. Aga samas ka tänapäevalik. Meie elutempo juures tunnen nii mõnegi peategelasega sarnanevat.

 Aga õnneks lõpp üllatas. Üllatas väga. Ja hakkas ka meeldima ning pühkis selle negatiivse tunde, mis mind lugemise ajal piinas. No, vähemalt kuutõbist sai naine võitu.

Lõppkokkuvõttes on see ulmenovell loetav kindlasti, lihtsalt minu jaoks on ta natuke liiga negatiivne.

Aga tean, et autor oskab häid romaane kirjutada ja ühe nendest võtan peagi ette.

Raamatu eest tänud sulle, hea Maria!

31.jaanuar. 2017.a.
Vana -Rääma

Ja nüüd raamatupeost:
12.60 11.97 €
  • ДОБАВИТЬ УДАЛИТЬ 

  • KUU, RÄÄGI MINUGA

    Автор: MARIA LEPMAA
    **********ОЦЕНИ И ПРОКОММЕНТИРУЙ (0)
     0 Google +0  0 Share0
    Loo läbivaks teemaks on noore naise elumõtte otsingud. Peategelasel Maarjal on palju küsimusi ja siseheitlusi, millele ta Kuuga õhtuti metsarajal suheldes vastuseid otsib. Sõprus Maarja ja Kuu vahel on tugev, ent kas see jääb ka eluraskustes püsima?
    Autor endast:
    Kirjutamine on minu hobi. Võin ennast lausa mitmeteks tundideks kirjutama unustada, kaotades täielikult ajataju. Mulle on lapsepõlvest eredalt meelde jäänud üks mälupilt. Käisin umbes 6-7-aastasena kodus mööda tube ringi pastakas ja paber käes ning kuulutasin oma perekonnale, et tahan midagi kirjutada. Küsimuse peale, millest kirjutada sooviksin, vastasin: "Ükskõik, peaasi, et saaksin kirjutada." Mu käed lausa füüsiliselt „sügelesid“ kirjutamise järgi. Ja seda siiani!

Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

VALGELIND- Tiiu Lehiste



  Möödunud öö oli viljakas ja seda just lugemise poolest.

Detsembris vahetasime Tiiu Lehistega raamatuid. Pool raamatust jõudsin juba siis läbi lugeda, kuid oskasin raamatu vahepeal ära peita ja eile leidsin selle üles. Tegelikult luuleraamatud ongi minu jaoks sellised raamatud mida ei saa korraga ehk siis ühe hingetõmbega läbi lugeda. Need vajavad seedimist, aega ja ruumi. Luuletus on ju nagu romaan, mille pead endasse hingama, seda veidi seedima ja siis välja laskma, või sisse jätma.

 Mul on olemas kõik Tiiu Lehiste luuleraamatud ja need muidugi ka läbi loetud. See luuleraamat on nendest kõige parem ja ilusam. Kui ma ausalt ütlen, siis illustratsioonid on väga luuleluuselikud. Kui ma ei teaks, et need on autori enda tehtud, arvaks ma, et Luule Luuse ongi raamatu illustreerinud.

  Aga raamat on ilus. Taustaillustratsioonid jooksevad läbi kõikide lehekülgede ja lisavad luuletustele palju juurde. Natuke häirib võibolla see küljendamise-kujundamise kokkuhoidlikkus. Jääb selline mulje nagu oleks paberi puudus. Peale siskukord võiks üks vaba leht veel olla, aga need on sellised tehnilised asjad. Raamat ise on väga hea. Tiiul on huvitav käekiri ja minu arvates on ta looming aastatega palju paremaks läinud. Mitte, et see kunagi halb oleks olnud. Ma ei saa mainida, et nagu vein mis aastatega paremaks läheb, sest siis raamat mulle ei mekiks, nagu veingi.

  Raamatus on sonette, vabavärssi, riimiluulet ja proosaluulet. Üldiselt mulle meeldivadki raamatud milles on erinevaid luuležanreid, aga ometi mõjuvad need tervikuna ja kompaktsena.

  Nagu ikka luuleraamatute arvustamise puhul toon ka ühe tekstinäite.

Vahel on vaja, et vihm...
Piiskhaaval
sõbraks saab sügisvihm.
Põselt põue ta nõrgub,
palelt pettumuspuna
peseb vaaneks ja valgeks,
täiesti sügisselgeks.

Vahel on vaja, et vihm
ütleks mu üleni omaks.

**************************************

 Pean tunnistama, et sõna "vaane" on mulle võõras, seega jäi natuke arusaamtuks sisu. Tean küll sõna "vaame" mis on olemas Luhaääre luulesõnastikus, aga...Luuletust ennast ma ka liigitada ei oska. Selline seguluule, kohati riimub ja kohati mitte. Ise ma jätaks selle kolmandal real oleva "sügisvihma" üldse (kon)tekstist välja...saaks natuke rütmi paremaks. Aga see on vaid minu arvamus.

Tänud raamatu eest, Tiiu!

30. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Ja nüüd poest:

12.58 11.95 €
  • LISA EEMALDA 
  • RAAMAT

    VALGELIND

    Autor: TIIU LEHISTE
    **********HINDA JA ARVUSTA (0)
     0 Google +0  0 Share0
    Pildi ja sõna väe sünnenergia annab aimu metsade tagusest maailmast.


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

Lea Jaanimaa- MAYA


  Möödunud öösel kehastusin ma taas koeraks. Päriselt.

Selles, et Lea Jaanimaa hea kirjanik on, pole ma iialgi kahelnud. Olen ju peaaegu kõik tema raamatud läbi lugenud. "Tule eile meile" jäi küll kunagi poolikuks, aga küll parandan ka selle vea. See on ka ainuke tema raamat mida mul kodus ei ole. Hakkasin seda kunagi sõpra oodates Pärnu Rahva Raamatu kaupluses lugema, jäi tookord ostmata, aga saan ju laenutada.

 Nüüd veel "MAYAST."
Laste maailma on saanud ikka kordi rikkamaks selle raamatuga. Eriti nende laste maailm kes koeri armastavad. Ja mitte ainult laste maailm. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, et tunda kuidas on elada koerana, sest just koeraks sa kehastud seda lugedes.

  Autor on nii ehedalt kirjutanud koerte maailmast, nagu olekski MAYA ise selle raamatu kirjutanud. Raamat kõneleb pere lemmikloomast MAYAST ja tema naaberkoertest, nende sõprusest, vestlusest ja maailma avastamisest üliehedal moel. Ma pole kunagi nii empaatiliselt kirja pandud lasteraamatut, mis kõneleb looma hingeelust, lugenud.

 Nagu juba enne mainisin, sobib see ka lugemiseks täiskasvanutele. Raamatu lõpuosas õpib igaüks meist tundma ka koeratõugi. See erivärvi silmadega koer MAYA poeb kohe kindlasti inimeste südamesse ja ka jääb sinna. Mina tundsin koera tundeid, need ajasid isegi kohati nutma ja kohati naerma. Ja kodu lõhna tundsin ka.

  Aitäh, kallis Lea selle imetoreda raamatu eest!
Sa võiks edaspidi ka veel lastele kirjutada selliseid harivaid ja õpetlikke raamatuid. Ehk panevad sellised raamatud ka lapsi paremini  koeri tundma ja nendest rohkem hoolima.

30. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Nüüd väike reklaam ka poelettidelt:

19.45 18.48 €

MAYA

Autor: LEA JAANIMAA
**********HINDA JA ARVUSTA (0)
 180 Google +0  1 Share0
Lasteraamat "Maya" on ehe lugu koerast, kelle meelest on kõige parem lõhn oma kodu lõhn.
Raamat kujutab kelgukoera kutsika maailma avastamise lugu, nagu see võiks paista koera vaatepunktist. Sündmused algavad päevast, kui Maya saab endale päris kodu. Maya tutvub erineva välimuse ning iseloomuga koertega. Koduvälised seiklused vahelduvad südamliku ja humoorika pereeluga, milles Mayal on kandev roll. Ta valvab kodu ja õpetab lapsi, püüab olla igati tubli koer, et kogu pere tunneks temast sama palju rõõmu kui tema perest.
"Maya" kutsub lugema ka lapsevanemaid.

Postitaja: kell 2 kommentaari:
Sildid: , ,

pühapäev, 29. jaanuar 2017

Käib töö ja vile koos!


  NB! Postitus on rohkem jälle enda tarvis kirjutatud. Kuna suvel ma postitasin siia pidevalt oma töid ja tegemisi, siis blogist saan vaadata oma tegemiste ajalugu. Ehk siis antud juhul seda, kui kaua ma euroalustest tehtud pliidipuudega hakkama sain.

 Pliidipuid on mul ikka läinud, kogust ei oska küll ütelda, aga ikka on. Ahjupuid ostsin suvel vaid 2 ja pool ruumi ning nendest on veel pool alles. Lihtsalt nii soe talv on olnud ja ma kütan ahju vaid 2 korda nädalas, rohkem pole vaja. 25-29 sooja on kogu aeg toas. Küll aga teen ma iga päev tuld pliidi alla.

  Kuna mul on nüüd 2 kuuri, siis osad, saagimata lauad sai sügisel tõstetud teise kuuri ning nüüd oli paras aeg neid saagima hakata. Nagu ikka, on mul selleks puhuks alati abiks olnud poolvend Heiki, koos kellega me täna ka 3 tundi puid saagisime. Vahepeal märkasin ka pildile jäädvustada. Heikile suured tänud!
poolvend sätib asju saagimiseks paika..
värskelt saetud puud....
...põlevad ereda leegiga.

  Ahjupuudega vean kevadeni välja, kui talv just veebruaris ei otsusta enam tulla.

  Täna ma kirjutanud ei ole. See on päevade küsimus mil lõpetan lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI käsikirja kirjutamise. Olen selle raamatu pmst kuu ajaga valmis kirjutanud. Liiga pakuks ma teda taas ei aja, sest minu jaoks peab endiselt lasteraaamat õhem olema, kui täiskasvanute raamat.

 Ja nagu ma mõned päevad tagasi jagasin fb-s siis Rahva Raamatu veebis on lasteraamatu PETU juures kiri punasega: PEAGI LÄBI MÜÜDUD! Seega on kuu ajaga mu lastekas endale kenasti uued omanikud leidnud. Aitäh!

 Eile hilisõhtul sain ühelt erudeeritult kirjamehelt oma teise luuleraamatu "Avali Aegadesse" kohta südantsoojendava tagasiside. Siirad ja suured tänud! See motiveerib ja inspireerib ja paneb aru saama, et mu kirjutised lähevad rahvale korda. Hästi mõnus tunne on. Kopeerin need ka siia:

Tere Poetess Peterson!
Kirjandus on mu kirg ja seda just luule valdkonnas. Tänapäeva noorluuletajad on kuidagi väga emotsioonitud ja kalgid oma loomingus, kuid teie looming erineb. Mina vana mees, ehk isegi ehmatan oma kirjaga? Aga tahtsin vaid soovida, et te luuletamist ei jätaks. 
Võtke oma luuleraamat „Avali aegadesse“ nüüd ise ka kätte ja imetlege seda. Mina imetlen. Olete suur poetess, Eestimaaa uhkus!
Tervitustega A.K.

********************************************************************'
Priima, Tüdruk! Priima!

Olen Sinu loominguga kursis. Ilus inimene nii seest, kui väljast!

Parimat!
A.
*************************************************************************************

Loomulikult ma vastasin kirjale ja see teine (Priima...) on tema uus vastus mu kirjale. 


29.jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , ,
Tellimine: Postitused (Atom)