Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
kolmapäev, 24. märts 2021
UURIJA - Silja Vaher
Möödunud ööl sain loetud Silja Vaheri järjekordse romaani "Uurija." Ostsin selle raamatu kasutatud asjade poest vaid 2 euroga. Selle raha eest on raamatut rohkem kui küll. Tõsi küll, mina mäletan autori (Silja Vaher ei ole ta pärisnimi) arenemisteekonda. Kunagi aitasin ka tema luulet kohendada. Aga kuna ma blogin hästi otse, ilutsemata ja Vaheri eelnevate raamatute kohta (k)arvustasin teravalt, nagu ma seda ikka teen, ta solvus ja sellest hetkest me enam ei suhtle, nüüd juba aastaid. Eks iga ühe enda valik. Tuttavad me ei ole ja ma tõesti siiralt olin talle toeks, igas mõttes, aga mis seal ikka. Tõsi ta on, et kaks või kolm selle autori esimest raamatut olid suhteliselt toimetamata ja hüplikud, nii ma polnud endale enam tema raamatuid soetanud, aga see ... see on tõsiselt hea raamat! Põnevust jagus päris mitmeks õhtuks ja süzee tuli ka unenägudesse kaasa, mis tähendab, et oli põnev lugemine. Tõsiselt! Kriminaalne maailm rullub tükkhaaval lahti ja kohati leiad lugedes ennast situatsioonist kus kahtlustad kõiki ja kõike, nagu ühe hea krimka lugemise puhul olema peab. Ja romaan on ka väga eluline, pisut ajalugugi sisse pikitud. Tegelaskujud on värvikalt välja toodud, koloriitsed ja kõnekad. Lisaks ma kohe tajusin kus viibisin, on olustikku ja ajaloohõngu. Kutsub lausa Viljandimaad külastama. Põnev oli. Tõsiselt põnev oli! Lisaks on Irene Õmblus ülihea toimetaja ka, põhjalik ja täpne, hea silma ja keeleoskusega, nagu üks toimetaja olema peab. Igal juhul soovitan krimkasõpradel seda lugeda. Siiralt. Aitäh selle lugemiselamuse eest, Silja (Sirje)! 24. märts. 2021.a. Vana-Rääma. Rahva Raamatu lehelt : Martin jälgib politseinike tegevust kõrvalt. Mehed liiguvad aeglaselt, piirkonda samm-sammult läbi kammides. Äkitselt üks neist peatub ja mõlemad kummardavad midagi vaatama. Kaugelt ei ole näha, mida mehed uurivad. Peagi ajavad nad end sirgu, kiirustavad Martini juurde ja küsivad, ega too lapse leidmise kohast kaugemale ei vaadanud. Martin raputab pead. Pikem ja tumeda peaga politseinik teatab kurvalt, et nad leidsid noore naise surnukeha.Sellest hetkest hakkavad rahulikus maakohas hargnema sugugi mitte nii väga rahulikud sündmused. Kes on nõgestest leitud laps? Mis ja miks juhtus tema emaga? Kas ja kuidas kurjategija oma ohvrit tundis?
Peadpööritava kiirusega järgneb üks sündmus teisele, andmata uurijatele aega hinge tõmmata. Tule ja loe – Sa võid üllatuda! P.S. Endiselt ei ole ma oma blogi süsteemi korda saanud, sestap jooksevad kõik lõigud kahjuks kokku, aga ehk saate siiski aimu raamatust.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar