Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

reede, 2. veebruar 2024

Luuleprõmm 2024

Täna toimus Pärnu Keskraamatukogu suures saalis järjekordne Pärnumaa noorte Luuleprõmm (2024), kus osales 41 õpilast. Kopeerin siia ka reeglid, millest võistlustulle astujad kinni peavad. Osalejad jaotatakse 3 vanusegruppi: kuni 11 a.; 12-15 a.; 16-19 a. Iga esineja käsutuses on 3-4 minutit esinemisaega, mille kestel tuleb lugeda 1 kuni 3 omaloodud luuletust. Võistleja tohib kasutada ainult oma häält ja miimikat (võib lugeda paberilt või nutitelefonist). Abivahendeid – kostüümi, laulmist, muusikariistu – ei tohi kasutada. Loomulikult on parem, kui esitatav tekst on peas. Esinejaid hindab viieliikmeline žürii. Hinnangu annab ka publik aplausiga, mille tugevus muudetakse hindeks, mis lisatakse žüriihinnetele. Teemade valik on piiramatu ja vaba ning luulehobu lendu ei ole võimalik takistada! Võistlusel auhinnatakse iga vanuseklassi 3 parimat prõmmijat auhindadega. Võimalikud on eriauhinnad. Tublimad noored autorid-esinejad lähetatakse vabariiklikule noorte Luuleprõmmule, mis toimub Tartus veebruari lõpus või märtsi alguses. Sündmust veab Pärnu poole peal Jaak Känd ning žüriitööd tegid: Krista Visas, Leonora Palu, Ott Kilusk, Margit Peterson ja Jaan Eamets. 7-11 aastaste vanusegrupis võistles kokku 15 õpilast. Kuninga põhikoolist Matilda Vaigur (3s klass), Elsa Maria Laanepõld (2s klass) ja Herta Anari (3c klass). Sauga põhikoolist: Kalvin Kruusmaa (4a klass) ja Delise Kokla (3b klass). Mai koolist osales: Lenna Sarapuu (3c klass), Sindi gümnaasiumist: Alicia Isabella Sidron. Jõõpre koolist: Markus Luhtoja ( 3. klass), Siim Ojala (3. klass), Kirtel Lindt (3. kkass) ja Airi Peterson (5. klass). Rääma koolist osales Helena Sofia Rist (1. klass). Vanalinna koolist osalesid: Mirete Tugedam (1b klass) ja Aaron Lilleste (2b klass). Tootsi L-alkoolist osales Gregor Kaljuste (2. klass) 54,5 punktiga võitis nooremas vanusgrupis Aaron Lilleste, 2. koha sai Helena Sofia Rist ja kolmanda Alicia Isabella Sidron. Minu lemmikud, kellele oma raamatud kinkisin, olid: Aaron, Helena Sofia ja Alicia Isabella. P.S Jaak Känd avaikustab ka tulemused, need siin on minu kirja pandud punktid ilma aplasusitulemusteta, vaid žüriiliikmete poolt antuna. Ja nii kõiges komeas vanusegrupis. Võin jooksvalt vajadusel blogipostitust täiendada ja parandada. Teises vanusegrupis (12-15.a) osales 14 õpilast, Jõõpre põhikoolist osalesid: Laureen Teesalu (8.klass) ja Lisandra Rits (9. klass). Metsapoole koolist osales Elisabeth Adamson. Paikuse koolist osalesid: Merilin Mitt (7a klass), Liise Landing (7a klass) ja Lisandra Tomson (7a klass). Tootsi L-algkoolist osalesid: Hernri Viirmaa (7. klass), Martin Punning (7. klass) ja Kevin Helde (8.klass). Tori põhikoolist osalesid: Eleanora Salben (7. klass) ja Õnneliise Seling (8. klass). Audru koolist: Grete Leas (9a klass) ja Kadi Mumme (9b klass). Sütevaka HG-st osales Eliise Sprenk (7.klass). Kõige rohkem punkte sai Grete (55,5), talle järgnes Lisandra Rits ja järgmne oli Laureen Teesalu. Aga taas ma vajadusel kohendan blogipostitust. Vanemas vanuserühmas osalesid: Kutsehariduskeskusest Evelin Mets (3), Ühisgümnaasiumist: Triin Kuusaru (10), Daniel Litvinov (vahetusõpilane Saksamaalt), Lene Tinnuri (G1a), Marta-Liisa Õun (11d), Hetlin Kiisler (11d) ja Lily-Marleen Saks (11c). Sütevaka HG-st:Annabel Jürimaa (9.klass), Mirel Kallas (secunda H), Iris Vahtra (tertia) ja Mailis Kütt (tertia). Koidula gümnaasiumist osales Kätriin Saar (10. klass) 1. koha pälvis Mirel Kallas (56,3 punkti), 2 koha Hetlin Kiisler (54,4 punkti) ja 3. koha (täpsustamisel , seat paljud said samapalju punkte). Pilte ma ei saanud teha, tegin tööd. Vaid paar kiiret klõpsu õnnestus teha ja need on ka nn üle käe ja halva kvaliteediga kahjuks.Aga ehk korraldaja Jaak Känd jagab ka omakorda ja ehk on temal paremid jäädvustusi. Fotograaf Urmas Luik oli ka kohal, aga tema teeb Pärnu Postimehele tööd ja need fotod on eratellimusega ning nõuavad autoriõigusi. Igal juhul oli põnev päeva ja koolinoortega žüriitöö on mulle justkui hingeasi või hingeosa, sest olen seda tööd teinud juba aastaid erinevatel konkurssidel. Ja eks kunagi ammu sai ju ise ka Luuleprõmmul osletud, aga siis ta kandis Poetry Slami nime ja ma korraldasin ak mõnda aega Pärnu eelvooru. Jaagule aitäh tubli töö eest ja katsumast. Ahjaa, mina kinkisin oam raamatud veel lemmikutele: Triin Kuusaru, Mirel Kallas, Mailis Kütt, Hetlin Kiisler, Laureen teesalu ja Lisandra Rits. Meil on väga üksmeelne žürii. 2. veebruar 2024. Vana-Rääma

INGLIMAMMID - Reet Kudu

Loetud sai järgmine raamat. Reet Kudu loomingut olen ma eelnevalt ka lugenud, nii raamatuid kui ka artikleid, sest me mõlemad oleme ühe ja sama väljaande kaasautorid. Seega olen antud raamatu tegelase Jaak Asseriga ka juba tuttav ühest eelnevast raamatust, olgugi et "Inglimammides" osaleb see tegelane juba postuumselt. Aga see raamat mulle nii väga ei meeldinud. Kellele milline. Valikut peabki olema ja kõik raamatud on erinevad. Mulle meeldib pigem hoogne ja haarav lugemine, kui selline kus lehekülgede kaupa käib kohaltammuv arutelu ning midagi nagu ei toimukski. Aga suutsin ikka edasi lugeda, kuigi vahepeal mõtlesin et jääbki poolikuks. Ja lõpuosa läks lausa põnevaks, sest teades ja tundes autori käekirja, teadsin, et lool peab mingi puänt olema. Ongi. Ja nüüd on isegi kahju, et lugu lõppes, sest tahaks lugeda edasi, lõpp jäi liiga õhku. Aga ehk ongi autoril plaan meile peategelase eluloost pajatada. Ma loodan vähemalt. Olgu siis mainitud, et peateglaseks on koomikust eesti näitleja, kes saab rolli Lätis, kõrvalrolli ning saab selle rolli eest ka suure tunnustuse. Paralleelselt tööga jookseb vana armastuslugu, mis uuesti lõkkele lööb. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Romaanis kohtub provintsiteatri naiskoomik Monika Moon taas kunagise noorusarmastuse, lätlase Valdisega. Kohtumine vallandab rea lustakaid ja seikluslikke sündmusi, mis viivad Monika nii naabrite juurde Lätimaale filmivõtetele kui ka totalitaarsesse Usbeki Vabariiki. Ja seda kõike vaid tänu sellele, et näitlejatar koduteatrist just enne pensioniiga vallandatakse ja ta on sunnitud oma elu täielikult muutma. Tallinnas saab ta ajutise ulualuse sõbratar Kelli Keili korteris, sest kunstnik on sõitnud pikemaks ajaks Saksamaale oma vanatädile külla, et armastatu unustada. Seal ootavad Kellit ees kohalike pihtimused, mis unustamise algul veel raskemaks teevad. Mõni õnnetus on aga justkui inglimammide riugas, et inimene ometi kord tõelise armastuse ja kutsumuse viitsiks üles otsida ega oleleks kuni surmatunnini iseennast haletsedes talle sobimatus linnas, ametis või armusuhtes, kust ammu aeg lahkuda. 2. veebruar 2024. Vana-Rääma

neljapäev, 1. veebruar 2024

Jaansoni rada 434. päev

Üle mitme-setme aja sai täna siis lõpuks ennast kepikõndides liigutatud. Olgugi, et vahepeal tulime me kesklinnast koju kohvi jooma ja siis läksime uuesti rajale, tuli kilomeetreid kokku 9,2 km ja samme üle 15 000-de. Käisin täna ka Bellissimas ennast niiöelda lille löömas homseks. Kulmud olidki suht puhas lõuend, sest viimati käisin detsembri algul neid tuunimas. Olgugi, et isegi värvi oli veel peal, nagu fotolt näha on. Vesine on õues ja libe ka. Nägime Aili ja Germoga kuidas üks inimene kukkus, seest käis läbi ... aitasin ta püsti, ehk ei ole midagi hullu. Nii karm, sest pärast endaga kogetut on minu jaoks iga kukkumine kohutav. Tunnid armsa Ailiga kaovad kätte ja peale lobisemist kulgesime Vana-Pärnu lõppu, sealt Milectria juures üle kolmanda silla ja mööda Uus-Saugar koju. Mõnus on olla. 1. veebruar 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 28. jaanuar 2024

PERROON - Jaan Tangsoo

Taas üks raamat loetud. See oli nii teistmoodi, ma ütleks, et kogu raamat on monoloog, ehkki tagakaane tutvustusest lugesin muud välja, aga asi ongi lugemises. Mõistmises. Või ka mittemõistmises. Mingil ajal hakkasin ootama millal teine tegelane rääkima hakkab aga seda ei juhtunudki. Samas peab ikka oskust olema sellisel kujul terve raamatu kirjutamiseks ja Jaan Tangsool seda on, nagu on tal ka igasugust huvitavat fantaasiat, aga me ei tea kus jookseb reaalse elu ja fantaasia piir, kuskohas need kokku miksitud on või siis ei ole. Igal juhul ma usun, et ma juba tunnen Jaan Tangsoo käekirja ära. Ja üleüldse ma tohutult armastan järjest ühe autori raamatuid lugeda, nii õpiks justkui autori hingeelu ka tundma. Aga see on minu kiiks, arvamus ja taju, mida teised nii tunda ei tarvitse. Ei peagi. Aga monoloog läks lõpus niivõrd põnevaks, kuigi juba mitmenda raamatu puhul aiman ma üht koma teist ette, olen vist selgeltnägija :) Lisaks on raamatut ladudes trükikojal sündinud apsakas, nii soovitan seda raamatut lugedes jälgida lehekülgede arvu, kuigi ega midagi vast ka väga kaotsi ei lähe, kui loete järjest, sest peategelane jutustab oma elulugu. Aga rohkemat ma ei pajata, kopeerin taas siia raamatu tutvustise ja jätan lugemispõnevuse teile. Tänan Jaani, et ta nii haaravaaid raamatuid kirjutab. Aitäh! Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses? „Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat. 28. jaanuar 2024. Vana-Rääma

reede, 26. jaanuar 2024

Jaansoni rada 433. päev

Siis kui üle saja aasta otsustad reede õhtul kusagile minna, aga selgub, et ei saa, ei taha nagu kodus ka istuda, nii me Germoga õhtul õue läksimegi. Tõsi küll, veidike libe on ja natuke krõbedam ilm kui viimastel päevadel, nüüd näitas -3,9 külma. Kuid meie läbisime 5,9 km ja 9 600 sammu. Sellel korral tiirlesime Ülejõe ja Rääma linnaosas. Jälle üks päev kirjas ja ilmselt tuleb taas hea uni, mille üle ma kurta nagunii ei saa, magan piisavalt, liigun piisavalt aga loen hullumoodi. Küll see lugemistuhin mul ka ükskord üle läheb, talv ongi selleks tegevuseks hea aeg. Suviti mul pole aega lugeda ning vimastel aastatel loengi suvel minimaalselt. No luuleraamatuid ma neelan. Ja täna läks ka mu järgmine raamat trükki, seega üks imearmas päev. Jäävad ootused ja lootused ning imeline peaaegu kuu aja eest alanud aasta läheb edasi. Olgem ikka positiivsed ja elagem endale ning oma lähedastele! Olge terved ja rõõmsad! :) 26. jaanuar 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

VALGA VALKA - Jaan Tangsoo

Ja loetud sai kirjanik Jaan Tangsoo kirjutatud järgmine raamat. Eile tõin smartpostist veel portsu raamatuid, seega jagub lugemist. Aga "eilsed" raamatud on soetatud Eesti Raamatust, sealt saab neid peaaegu tasuta hetkel. Mina ise nii odavalt ei raatsiks küll raamatuid müüa, ikkagi suur töö tehtud ning tegu on ikka väga heade raamatutega. Vähemalt need, mille mina ostsin, on head. Apollos olid veidike kallimalt müügis. Aga minule, kui aktiivsele lugejale, kes tahab raamatut omada, sobib see müük siiski. Aitäh! Antud teos kõneleb ühe keskkooli lõpetava noormehe elust, endise õpetaja pojast, kelle isa on invaliidistunud alkohoolik, endine ment ning vene ajal Afganistanis sõdinud tegelane. Noormehe vend on Iraagis palgasõdur ja raamatu pealkirjal on mitu tähendust, kuid sellest ma ei räägi, lugege ise :) Jaan Tangsoo lood on niivõrd head ja haaravad, et ma ei saa tema raamatuid üldse käest ära pandud. Just selliseid raamatuid ma armastan, kus kogu aeg midagi toimub, lugedes ei hakka igav ning leheküljed kaovad käest. Ütleks isegi, et liiga ruttu saavad loetud, tahaks edasi lugeda, aga kõik on kenasti ka lõpetatud ning õigel ajal punkt viirutatud. Aga mul on antud autori raamatuid veel öökapil :D Aga mis seal ikka, väike tutvustus ka siia raamatukaupluse lehelt ja head lugemist! Jaan Tangsoo uus teravasüžeeline romaan “Valga Valka” on nooruki mina-vormis pihtimus oma elust kodus, kus valitseb sõna tõsises mõttes põrgu – perekonda rusub Iraagis teeniva vanema poja saatus ja invaliidist isa, kes on alkohoolik. Lohutust leiab nooruk vaid internetti põgenedes, kust leiab sõbranna, kes osutub hiljem tema poolõeks.