kolmapäev, 20. detsember 2023

Jaansoni rada 419. päev

Täna on nii mõnusalt kevadine ilm, käisime rajal taas kepikõndimas. Algul liikusime postimajja, seega oodake raamatuid, läksid teele, mine tea, ehk jõuavad veel jõuluks kohale. Siis lipsasime poest ka läbi ning tõime piima koju ja liikusime Kuldse Kodu kanti ning lipsasime ka Ülejõe Selverisse korra sisse, ühte tuttavat ei olnud tööl aga teine oli, niisiis. Kokku kepikõndisime 8,3 km ja üle 14 000 sammu.. Rääma pargis vulises oja ja kevade tunne tuli ning Kuldse Kodu juures olid kevadveed valla. Unistada ju võib, onju ;) Mõnus on mõelda, et juba lähevad päevad kuke sammu võrra pikemaks ja kevad ei ole enam mägede taga, kohe peale seda külma perioodi ta tuleb. Ootan. Seniks trotsin talve ja võimaluse korral üritame ikka kepikõndida. Mul on ju hull loomeperiood ja, nagu alati siis, on režiim totaalselt sassis, sest ma olen öine kirjutaja. Aga kohe varsti viirutan romaanile punkti, siis hingan natuke ja jaanuarist plaanis teist raamatut võiduka lõpuni kirjutada. Tegelikult aja peale ei kirjutata raamatut, see ei ole õige, pastakast ju välja ei ime, aga mul olid asjad venima jäänud ja nii ma otsustasin, sest kaaluraamat tahab kevadel ilmavalgust näha. Ja ükski raamat kirjutamise koolitus ei ole õige, eriti veel aja peale. No ei, ei ei. Mingi distsipliin võiks olla aga kuu ajaga aja peale sa raamatut ei kirjuta, see tõesti võrdub pasakast raamatu välja imemisena. Ma antud romaani kirjutan aastaid, vahepeal seisab ja seedib ja siis pikalt kaalun kuidas ja kuhu edasi minna. Alati nii. Ilukirjanduslikku teost kirjutada ei ole antud igale ühele, on vaid väljavalitutele nii et jääme ikka oma liistude juurde. See on anne. Tean millest räägin. Ma ei ole eriti andekas inimene, aga kirjutanud olen lapsest saati ja see on üks mu tugevamaid külgi, võrreldes tehnikaga, mis võrdub mul nulliga. Aga nüüd kaldusin teemast kõrvale, lihtsalt viimasel ajal on paar inimest kurtnud, et pidavat mingi raamatu kirjutamise õpetamine käima, millesse kellelgi usku pole. Teate, kui tuleb tunne siis kirjutage, aga raha eest mingit koolitust ma küll ei soovita, ausõna. Mina pole küll mingit koolitust saanud aga ometi olen juba ilmutanud 36 raamatut. Aga mis seal ikka, kõik liikuma, sest liikumine on tevise edu pant! Olge rõõmsad :) Ja aitäh jõulukinkide ja kaartide eest! 20. detsember 2023. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 17. detsember 2023

Mõnikord on mõnus mängida või unistada ...

Ma pole fb-s mängur, mängud on vist kõik blokitud, kutseid ei tule. Aga vaadates kui võimas on tehnikamaailm ja kui ilusaks ja nooreks ta meid hetkega muudab, läksin hullusega kaasa ja lasin portsu pilte teha, sest need on niiiii ilusad, tahaks ollagi nii ilus. Ja nüüd ma jäädvustan need ka blogisse, et oleks olemas. Vaatamine pole kohustuslik, aga oma päevi peab päikselisemaks tegema. 17. detsember 2023. Vana-Rääma

laupäev, 16. detsember 2023

KATLAKÜTJAST PROKURÖRIKS - Aivar Lembit

Kui hea kirjanik Aivar Lembit mulle selle telliskivi paksuse raamatu eelmise aasta algul saatis, olid meie perel rasked ajad ja me elasime Germoga rohkem Tallinnas haiglas ... ja lugemine lükkus. Selle aasta algul lükkus jälle, sest olin õlaliigese murruga poolenisti sant. Jah, selles raamatus on 546 lehekülge lugemist. See on raamat, mille läbilugemise järel tunnen ma tühjust, no nii kahju on, et otsa sai. Mõni telliskivi ei õigusta ennast ära, aga no see.... aitäh, Aivar! Ma ikka nautisin sajaga. Vapustavalt hea raamat! Tegevus viis tagasi nõuka-aega, suhteliselt selle aja lõppu. Eriti põnev oli teada saada mis toimub mormoonide maailmas jne... minul on nendega halbu kokkupuuteid nagu ka jehoova tunnistajatega. Lisaks oli põnev see Genfi konventsiooni peatükk, Putši aeg, mis on ka minul väga selgelt meeles, viibisin ühes Pärnumaa alevis tollel korral, kui naastes avastasin, et tankid on tänaval. Tartut on siin palju, tulevad endale Tartu ajad meelde. See raamat kõneleb kõigest tolle aja valupunktidest, ka surmanuhtlusest jne...Kindlasti võtan seda raamatut kunagi veel lugeda. Kahju, et autor unustas pühendada, muidu läheks eriliste raamatute riiulisse. Aga ehk kunagi ;) Aitäh, aitäh, aitäh! Soovitan lugeda ja kopeerin raamatu tutvustuse ka siia: Kolmeosalise romaani tegevus leiab aset Eestis NSV Liidu kokkuvarisemisele eelnenud ja sellele järgnenud sündmuste valguses. Ueed olud muudavad inimesi ja inimesed omakorda neid ümbritsevaid keskkondi. Alates juuraõpingutest kuni riikliku süüdistajani töötamiseni on Leo silmade läb vaadeldud ajastute vaheldumist, uute ja endiste põhimõtete vahele lõksu jäänud tegelasi, nende ette kerkinud valikuid, elu mustritega kohandumist, samuti inimeste püüdeid mitte kaotada seejuures ei teisi ega iseennast. Raamat koosneb aastatel 2018-2021 valminud osadest: "Katlakütja, kelner ja operatiivtöötaja", "Uurija,preester ja laulupidu", "Süüdistaja, nõid ja ingel". Osaliselt isiklikele mälestustele tuginevates lugudes saab ajaloo värvikate ja pöördeliste sündmuste taustal jälgida nii Leo kui ka teda ümbritseva maailma arengut. 16. detsember 2023. Vana-Rääma

Pärnus peetakse Jõuluturgu

Täna ja homme ehk siis 16.12-17.12. 2023. peetakse Pärnu südames Iseseisvuse Väljakul Jõuluturgu, millest meiegi täna osa saime. Kohal oli ka Jõuluvana, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi Mõmmik. Mõmmik on lõbus, sest tal on plaan armsate annetajate abiga Pärnu Haiglas olevaid lapsi vahvate tegeluspaneelide- ja mângulaudadega üllatada 😜 Ja kui tema juba lubab, siis Mõmmiku ausõna🐾… ta teeb selle heade inimeste, Lastefondi vabatahtlike ja meeskonna abil ka teoks… Heade annetajate toel on Pärnumaa lapsed saanud endale ka kõigile (sh. liikumispuudega) lastele mõeldud mänguväljaku ja mobiilse kõnniroboti, mis aitab taastusravi vajavaid lapsi Pärnu Haiglas. Laval esinesid erinevad koorid, bändid jne ... Mine sinagi sellest elust ja melust osa saama, sest homme jõuad ka veel! 16. detsember 2023. Vana-Rääma