Andres Siplane esitles raamatut MARIUPOL

Täna kell 17.00 oli pärnakatel võimalus Pärnu Keskraamatukogu suures saalis kohtuda Andres Siplasega, kes kirjutas raamatu MARIUPOL. Tõsi küll, plaanis tal seda kirjutada ei olnud, aga teatud asjaolud viisid kirjutamiseni. Mis ajendas? Sellest saime meie täna teada. Kui oleksid kohale tulnud, oleks ka teada saanud, lisaks oli tohutult põnev kuulata autori muljeid reisimisest just sellel Ukrana linnas, mis teadupoolest oli hoopis Kreeka linn, kus elas suur roomlaste kogukond ja kõneldi valdavalt vene keelt. Aga rohkem ma ei reeda, loe ise või mine järgmisele kohtumisõhtule või kutsu Andres esinema. Minu on pühendusega raamat olemas, vaid 10 euro eest sain selle endale soetada ja pühenduse sain ikka ka. Tohutult rikas päev. Aitäh! 1. november. 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 400. päev

Juhuuuu, 400! Suur juubel! :) Jah, juba 400 korda oleme rajal käinud ja olgu mainitud, et sellel aastal juba 100, ehk siis rekord, kuigi olen õlaliigese- ja jalaluu murruga olnud rajalt eemal. Aga näed, kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks! See on vana tõde, meist vanem. Täna liikusime oma 6,8 km täis pimedas kesklinnas, sest raamatukogust naastes oli juba pime ja pimedas pildistada miu telefoniga on suht mõttetu. Samme tuli 11 100. Algul kulgesime Port Artur 1, sealt PK-sse, edasi Jahtklubi suunas, Viikingi eest Tallinna väravateni, sealt raamatukokku, raamatukogust tagasi PK-sse, sealt toidupoodi ja edasi või tagasi koju. Nüüd vast jõuan enne suurt bingoga võitmist kepikõnniblogimisega ühele poole, siis mängima ning õhtul blogin veel ja ehk jõuan ka artikliga ühele poole, sest ma käisin ühte üritust nautimas ja ühtlasi seal ka tööd tegemas. Hobi ja töö üheskoos, selline mu elu ongi. Prioriteedid on paigas ja kõik kulgeb kenasti tõusvas joones. Ja peale selliseid üritusi ja kepikõndimist on nii palju energiat, et ei taha kohe mitte paigal istuda. Nii ma olen paralleelselt mitme käsikirjaga ametis jne jne...stepin ka :) Ühesõnaga head liikumist, sõbrad! Muide, kesklinna silla juures näitas termomeeter poole seitsme ajal 6 soojakaraadi, jee! 1. november. 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 399. päev

Nonii, jälle üks linnaturnee tehtud! Ehk siis ports raamatuid sai taas postimajja viidud ja mõned asjad korda aetud ning edasi kepikõndisime randa, Surfiklubi juurde või Tervise Paradiisi juurde, kuidas keegi kutsub. Käisime ikka merepiiril ka ära, sest tänane ilm on mõnus, kesklinna silla juures näitas 2 soojakraadi. Tuulevaikne ja soe. Kepikõndisime üle 8 km ja üle 13 000 sammu. Tagasi tulime, nagu tavaliselt, läbi Rannapargi, sealt muuli juurde, Jahtklubi eest läbi ja üle kesklinna silla koju. Mõnusalt soe ja lumevaba sügis on olnud. Tavaliselt on juba oktoobris lumi maas, aga õnneks veel pole. Mina ei ole talvelaps ning ma ei oota lund, mulle sobib lumevaba talv ja soojakraadid. See sügiskaamos sobib ka ideaalselt, sest ma ei ole depressiivne inimene, ma pigem naudin selliseid süngeid ilmasid, need on müstilised ja põnevad, inspireerivad. Aga niikui külmaks läheb ja lumi maha tuleb, tahaks siit minema, ei tahaks jalga õue ka pista. Üldsegi mitte. Tahaks soojale maale.... kevadeni. Aga kuna mulle väga meeldib liikuda, trotsin seda ebasobivat aastaaega ning kepikõnnin ka siis ja kõnnin paljajalu ka lumel. Kuidagi tuleb see aeg ju endale meedlivaks teha, kuigi mul on selle tarvis teine moodus, see on kirjutamine, kui juhtub inspiratsioon pale tulema, nagu tavaliselt. Siis olen õnnelik, ebameeldiv aastaaeg möödub kiiremini, nina käsikirjas. Igatahes loodan väga. Samas ma ei suuda pikalt istuda, pean saama ennast liigutada, nii käin ka kirjutamise vahel kepikõndimas. Kirjutaja, kirjastaja ja hobiajakirjaniku töö on kord juba istuv, seega liikumine võiks lausa kohustuslik olla. Ja ma ei usu mingeid vabandusi, et ei ole aega jne .. aega tuleb võtta, muu on puhas laiskus. Vabandan, aga nii on. Ja minul on ammu juab selline periood, et ma ei pea ennast sundima liikuma, ma lähen rõõmsas tujus ja naudin liikumist kõige rohkem siin ilmas. Liikuge teie ka! 30. oktoober 2023. Vana-Rääma