teisipäev, 4. november 2025

NÜMFOMAAN - Margit Peterson

Jah, just, näete õigesti, sain loetud omaenese raamatu, mis kannab pealkirja "Nümfomaan." Tegu on romaaniga, sest mulle meeldib kirjutada just romaane, mitte jutustusi. Üks jutustus on ka kirjutamisel, aga see ei edene nii nagu edenevad romaanid. Ja novellide kingad on mul ka kitsaks jäänud, neid peaaegu ei sünnigi, sest kirjutasin neid kunagi just ajakirjade tellimustööna. Aga siin ta on - mu verivärske romaan! Tegelikult alustasin ma ka selle kirjutamist juba ammu, sest mul on neid poolikuid käsikirju omajagu. Paljud küsivad mis inspireeris mind antud teemal romaani kirjutama. Jah, kes juba lugenud on, see teab kellest või millest romaan kõneleb, tunneb võibolla ennastki seal kohati ära, aga minu vastus on mitmetahuline, üks neist on tõde, et aastaid ajakirjandustööd tehes puutusin kokku erinevate persoonidega, ka nümfomaanide ja prostituutidega, kes soovisid mulle oma lugu rääkida. See kõik oligi peamiseks inspiratsiooniallikaks. Lisaks nõuka aja lõpus tekkis neid bordelle nagu seeni peale vihma, ma olen kuulnud, et Pärnus oli baare üle Eesti kõie rohkem, paljudest keldritest said pubid ja klubid ja kõrtsuurkad. Ei olnud ka vähem lõbumaja ehk bordelle. Eks üht koma teist on jäänud ka kõrvataha. Paljude noorte tüdrukute kadumise taga oligi inimkaubandus. Antud raamat küll ei kõnele otseselt sellest, see on ühe naise lugu, võib ka öelda mitme naise ja mitme armastuse lugu. Lugu sellest, kuidas elus tuleb läbida mitu erinevat etappi ja ilmselt saatusel on siin oma roll, oma suur roll. Kandev roll. Ja jätkuvalt seiklen ma Võrumaal, Vana-Võrumaal, Setomaa piiril, sest see piirkond inspireerib mind erilisel moel, osa minu südamest jäi sinna kunagi reisides. Kisub praegugi. Romaanis on põimunud ka minu tundeid ja tajusid, unistusi ja ebakõlasid, nagu ikka autor ka ennast raamatusse põimib. Aga nümfomaania ja prostitutsioon mind ennast ei puuduta ei kaudselt ega otseselt. Fantaasiat on ka, nagu ikka ilukirjanduslikus teoses. Aga loodan, et selle psühholoogilise raamatu lugemine paneb mõtlema meid kõiki, sest siin on lahatud ka pereväärtusi ja eks oma roll on kaua kestnud okupatsiooniajal, mis reserveeris inimesi nii, et ebakõlad lähedaste vahel olid kerged tekkima. On tegelikult praegugi, sest avatud ühiskonnas kasvanud lapsed ja nende nõuakaajal kasvanud vanemad või vanavanemad tihti ei mõista teineteist. paraku. Aga lugege ise, loodan, et pakun mõtlemisaine(s)t. Head lugemist ja tänud ostmast! Veel saab seda romaani minu käest otse ja pühenduseg ka osta, väga hea jõulukink lugejaile! See on minu 41. raamat. Aitäh toimetamst, kallis Ülle Varik! Aitäh trükkimast Tallinna Raamatutrükikoda! Välja andsin oma kirjastuse Kröömike kaudu. Ja nüüd väike tutvustus ka. Mirje, taevasiniste silmadega, õbluke, blond kolmekümne kolme aastane naine, kelle abielu oli poole aasta eest liiva jooksnud ja argielu rutiiniks muutunud, otsustas aja maha võtta. Kas Mirje soovib, et ta oleks normaalne naine või läheb lihtsalt hulluks. Kui võtad ette romaani lugemise, saadki teada, et ... 4. november 2025. Vana-Rääma

2 kommentaari:

  1. Oled juba nii palju "Nümfomaanist" rääkinud-kirjutanud, et kas esmakordsel lugejal veel midagi endal ka avastada on? Homme peaks raamat ka minu kätte jõudma. Eks siis näen, igal juhul huvi pole raugenud. Miks nii põnevil olen, seda ei teagi ega polegi üritanud mõista. ilmselt seepärast, et teemaga kokkupuude on seni puudunud. Teine põhjus muidugi peitub autoris, kes on juba palju aastaid minu tähelepanuorbiidis püsinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud, Urmas! Usu, ma pole üldse rääkinud millest raamat kõneleb :) Püüan läbi kirjutamise mõista nende inimeste hinge, kes on teatud mõttes eluratta kodarate vahele jäänud aj olen isegi leidnud mõne mõistva tähelepaneku. See on lapsevanema ja lapse vaheline konflikt, mis tihtilugu juhib rongi rööbastelt maha ... aga ega mina ka ju neid kõiki põhjuseid ei tea, püüan läbi empaatia mõista ja tunnetada. Kohtumiseni homme!

      Kustuta