kolmapäev, 25. veebruar 2026

Jaansoni rada 802. päev

Mõnus, pildid kõnelevad sellest, et mõne tunniga sulas tänav lumest pmst puhtaks. Seega kevad on teel, ajee! Käisime oma 5 km tegemas ja olgem ausad, selline ilm juba kutsub liikuma. Vahepeal näitas Pärnus igatahes termomeeter 0. Mõnus! Päike on nii erakordselt ere juba, pane või päikeseprillid ette. Veel mõned päevad talvekuud ja märtsi nimetus teeb juba tuju veel rõõmsamaks. Tahaks kubujussi staatusest juba priiks saada :) Aga muidu on kõik kenasti, naabrikass Piiri tänaval on mu järel hull, niikui aknast mind näeb, hüppab aknale ja nõuab tuppa. Mis mul muud üle jääb. Minu Miisuke-Kiisuke. Loomad tulevad ka juba meelsamini õue, sest külmakraadid vähenevad ja ilmad soojenevad. Nii et oleme ikka rõõmsad, terved ja õnnelikud! 25. veebruar 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

PÄEV NAGU ELU - Angela Hofberg

Appikene, Angela Hofberg, kes sa selline oled, kes nii häid raamatuid kirjutab? No ausalt, huvi kasvab aga mul pole õrna aimugi kellega tegu ja üha enam veendun ma, et Angela Hofberg on kellegi pseudonüüm. Lisaks antud romaanile olen läbi lugenud ka tema romaanid "Sõpruses ja surmas" ning "Ikkagi." Kõik raamatud eranditult meeldivad, absoluutselt, otsast lõpuni ja olen juba korduvalt maininud, kuidas mulle antud autori käekiri ka sobib. Olen teda ka oma üheks lemmikautoriks nimetanud ja jään selle juurde. Küll ikka mõni kirjutab häid raamatuid! Ma riskisin sellega, et magasin öösel vaid 5 tundi, no ei saanud ju raamatute enne käest, kui tagakaas vastu vaatas. Aga nüüd olen juba töölt kodus, väsimust ei tunne ja ikka rõõmus. Lihtsalt nii kurb on, et õhtul ma anyud raamatut enam kätte ei võta. Tuhat tänud, et kirjutad, Angela Hofberg! Palun kirjuta mulle saladuskatte all, kes sa oled? :D Armastusromaanide fännidele ütlen, et see raamat on teile ja mitte üksnes teile, kõigile, sest siin on nii palju elu, niivõrd palju armastust, ikka seda hingelist, mis ei kao ka siis, kui elusaatused lahku kirjutatud on. Uhh, rphkem ma ei reeda, nagunii kopeerin siia ka tutvustuse. Mina soovitan seda raamatut lugeda 100%! Ja kuna see on romaanivõistlusel äramärgitud töö, läheb ta teiste sarnaste saatusega raamatute riiulisse. Taas tuleb tõdeda, et just äramärgitud tööd on kõige paremad ja kolmele esimesele kohale tulnud tööd jäävad pika puuga nendele alla. Aga nüüd tutvustus ja siis hakkan uurima kuskohast saaksin veel antud autori raamatuid ja kas tal on neid veel ilmunud. Aitäh! 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos, mille otsene tegevus toimub küll ühe päeva jooksul, kuid hõlmab tagasivaateid peatetgelase elatud elule. Raamatu kangelannale helistab tema lahutatud mehe joomakaaslane ja ütleb, et mees suri ning viidi ilmselt ühte Tallinna surnukuuri. Nii hakkabki naine oma kunagise mehe surnukeha otsima ning selle käigus meenutab ta nende tutvumist, kooselu algust, häid ja halbu päevi, ning püüab mõista, miks nende elud on jõudnud säärasesse punkti. 25. veebruar 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 24. veebruar 2026

Eesti Vabariigi 108. sünnipäev Allika Seltsitoas

Käisime kallite Germo ja Railiga Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva tähistamas Allika Seltsitoas. Esinesid Ukerdajad, Alari "Papa" Janson, Tarmo Puštšenko, Karmoškanupud, Tiiu Lehiste ja Piia Tõnisma. Aitäh selle meeleoluka päeva ning maistvate kiluvõikude ja kringlite eest! Te olete armsad! 24. veebruar 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 23. veebruar 2026

Jaansoni rada 801. päev

Paha on alustada oma blogipostitust negatiivse emotsiooniga, aga vahel ma ei saa ikka pead liiva peita küll. Jah, homme on Eesti Vabariigi 108. sünnipäev ja selle raames toimub juba erinevaid üritusi meie vabariigis. Mõistetav. Läksime meiega sellest osa saama. Võtsin oma erivajadustega (rõhutan, Germo on erivajadustega, kes veel ei tea) poja kaasa ja läksime juba varakult Port Artur 2 kaubanduskeskusesse, sest kell 19.00 algab seal kontsert. Läksin sinna just Germo pärast, et ta saaks kontserdist osa. Minu tuttav, kes töötab erivajadustega inimeste isikliku abistajana, võttis ka oma hoolealused kaasa ja nad tulid ka varem kohale, sest üks tema hoolealustest on ratastoolis ja teine liikumispuudega. Ei taha ega saa ju erivajadustega hoolealustega viimasel minutil sellisesse kohta minna, mõistagi. Aga meid kõiki otseses mõttes visati Port Artur 2 kaubanduskeskusest välja. No visati jah. Astusime kell 18.05 sealt sunniviisiliselt välja, sest väidetavalt suletakse kaubanduskeskus tunniks ajaks. Turvamees kordas muudkui, et kaubanduskeskus suletakse, sest on pühapäev. No ei ole pühapäev, see tekitas veel suuremat segadust. Esmaspäev on. Oleks ta öelnud et on pühade eelne päev, oleks vast saanud tema jutust midagigi aru. Aga igal juhul väga näotu on visata majast välja erivajadustega inimesed, kes mõistagi tulevad enne kontserdile sest pärast on ratastooliga võimatu seal tungelda. Häbi! Ausalt, no lausa kohutav kogemus! Selliselt käituvad meiega turvamehed????? Sedasi käitutakse kahekümne esimestel sajandil omaenda riigi inimestega???? Sellised inimesed töötavad meie turvateenistuses??? Uhh... Andke andeks Port Arturi eesotsas olevad inimesed, aga keegi ei teadnud, et isegi toidukauplus kell 18.00 suletakse, pole ju kusagil sellest infot või siis kui ongi, on see info puudulik. Facebookis ringleval üritusel on järgmised read: (kopeerin) /Sissepääs üritusele alates 18:45 Port Artur II Mum Cafe liftihalli poolsest uksest, ülejäänud keskuse sissepääsud suletakse kell 18:00. Port Arturi parkimismajas alates 18:00 parkimine TASUTA!/ .... Kus on kirjas, et juba majas olevad inimesed peavad lahkuma??? Palun selgitust? Kohutavlt häbi on ja ma ei väisa enam mitte kunagi ühtegi antud kaubanduskeskusega seotud üritust ja soovitan sõpradel ka seda mitte teha, sest seal jääb inimlikust käitumisest vajaka. Jah, olles ise erivajadustega poja ema, tean ma mis tunne on, kui nii käitutakse, aga ma vihkan sellist käitumist, siin puudub lausa inimlikkus. Õudne ....Pole enam isu rajablogist pikemalt kirjutada, see tuli 6,7 km pikkune. Olen shokis. Ausõna. 23. veebruar 2026. Vana-Rääma