Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 25. aprill 2026
Väike seiklus Tartus ja Taageperal
Ja nii me startisime juba kell 9.00 Pärnust Tartusse. Ave ja Aet läksid Tartu loodusmajja ja meil Germoga oli 5 tundi linnas aega surnuks lüüa. Kuna loodusmaja on kohe Kalevi tänava lähedal, kulgesimegi algul Kalevi tänavale, sealt treppi pidi üles, seiklesime pisut Tähe tänaval, siis tulime alla tagasi, käisime nostalgiast mõnda kohta külastamas, peatusime ka kunagise "Noortemaja Sõpruse" ees, sealt piirkonnast liikusime juba Tartu Kaubamajja ja Raekoja platsile. Nagu alati, ei leia ma kunagi sobivat söögikohta kahjuks Tartus. Ma tahan seda ehedat toitu, mitte kebabi, pitsat, pannkooki jne...Tartlased, palun soovitage üks normaalne ja taskukohane söögikoht kesklinnas, olen alati selle leidmisega väga hädas. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui läksime Kaubamaja alumisele korrusele toidupoodi, ostsime salatit ja sõime lihtsalt õues pingil istudes. Külm oli, ebamugav oli. Ja kartulisalat alla ei läinud, ei maitsenud, ma üldse kartulat peaaegu ei söögi .... Sealt jalutasime mööda Rüütli tänavat Botaanika aiani, sealt veel mööda Emajõe äärt edasi, kulgesime üle silla Eedenisse, mis asub seal kaugel Annelinna lõpus või kuuleb see juba Hiinalinna alla, ma ei tea isegi seda. Käisime Eedenis Edale tere ütlemas. Ahjaa, sillal trehvasime eemalt ka Contralt abikaasaga. Contra on nagu Tartu vaim või sümbol, kui teisi tuttavaid ei kohta siis teda ikka. Ahjaa, mõnda tuttavat nägime veel, mina poleks tähele pannukdi, Germo oli Irene nägemise üle väga õnnelik. Aga üldiselt keegi härjal sarvest ei haaranud, kooliõde ma ka ei näinud, ilmselt ei saanud ta tulla. Ja ega ma ei helistanud ka, aeg lihtsalt kulus kiiresti kätte, ühesõnaga nappis. 13 km pealt unustasin juba jälgida mitu killomeetrit meil liikumist tuli, aga see ei olegi oluline. No aga tuli, sest me liikusime pmst 4,5 tundi järjest, kui maha arvestada see hetk, kui me kiiruga kaubamaja nurgataga salatit sõime ja Edaga lobisesime. Lõpuks hakkas vihma sadama ja me tegimegi aega parajaks Tartu kaubamajas. Heh, piltide järgi olen kõige rohkem jäädvustanud ühte Kalevi tänava maja, aga see on üks ilusamaid maju ka Tartus ja siis see Tigutorn, seda pildistasin igast nurgast, justkui tiirlesin ümber selle. Lõpuks kaubamaja juurest astusime ka Merzule, kus me juba koos Ave ja Aeduga Valga maanteed pidi koju sõitma hakkasime. Just sealt, sest see on mu lemmikum, tulla läbi Tõrva, Helme, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja jne... Ja mõistagi põikasime ka Taageperale Wagenkülli lossi juurde, aga siis hakkas meeletu padukas, sekundite jooksul saime märjaks, Aet ja Germo ei pistnud nina bussist üldse välja. Meie Avega ikka saime sahmaka vihma. Muide, Taagepera sild on renoveerimisel, otseteed sinna ei pääsegai, aga meie teame salajasi teid :D Oli üks armas seiklus, tee möödus imekiiresti, sest lauldes on alati lõbus ja aeg kaob kätte. Aitäh, mu kallid Ave ja Aet selle imelise päeva eest ja aitäh ka Edakene, et leidsid veidikene ikka aega! 25. aprill 2026. Vana-Rääma
reede, 24. aprill 2026
Jaansoni rada 836. päev
Pärast ämma juurest naasmist läksime otse oma kilomeetreid tegema. Täna liikusime kõigest 6,5 km. Aga vähemalt on soe ja tuulevaba. Olgugi, et ilmateade lubas pussnuge või misasju sealt taevast alla. Pärnus säras kogu päeva päike, igatahes! Urmas nikerdas kasvuhoonesse nii mõnusad kastikesed, lisaks ei saa jalg mullaseks, nagu vaip oleks maas. Vaid väike nurk on vaibata, seal kasvavad maasikataimed. Kastidesse tulevad redised jne ...tomatitaimed jäävad sellel aastal ka kottidesse, hea ja mugavam ka. Hetkel on kasvuhoone nagu tantsuplats, üks kastike kuivab õues peitsimisest alles. Ja Piiri tänava lahked naabrid tõid mulle ka karulauku, peotäis vitamiini. Mõnus. Lisaks praadis Harli tinti ja tegi marinaadi ka, oi, no aitäh selle mõnusa suutäie eest kallid Urmas, ämm ja Harli! Täna on nii sisukas ja positiivne päev olnud. Pean mingi valemiga õhtul raamatu käest öökapile saama, et varem tõusma, sest juba kell 9 hommikul on start ja koju jõuame vast õhtul samal ajal. Seega homme mind kogu päeva netis ei ole, oleme Tartus. On mõned kokkusaamised ja kui ka sina soovid homme kohtuda siis anna juba täna teada, sest homme võib hilja olla, ma ei käi endiselt telefoniga netis. Mis seal ikka, mõnus on olla. Tuju on hea ja tervis ka. Olge teie ka ikka positiivsed ja terved ning kohtumiseni homme Tartus! 24. aprill 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Ilu ei panda padaje
Sekka lugemise-, rajatamise- ja ürituste blogimistele tunnen, et pean kogu selle viimaste tundide (päevade) ilu blogisse jäädvustama, et ta oleks koos kõikide teiste artiklite sündmustega, nagu ühes sahtlis. Jah, hiljuti ilmus Audru valle lehe "Kodused Hääled" aprilli number, kus hea Ülle Varik tutvustab mu lühiromaani "Vihmatüdruk," mis viib lugeja nii Audru valda, täpsemalt Lavassaarde (mis oli kunagi omaette vald) ja ka Pärnusse seiklema. Sinna sisse on kirjutatud ka armastatud muusik Ergo Korp. Siirad tänud, Ülle! Jagasin sotsiaalmeedias veebilehte aga varsti saan ka endale paberkandja, millel on minu jaoks oluliselt kaalukam tähendus, nagu kõigil paberväljaannetel. Olen ise aastaid hobiajakirjaniku tööd teinud, ja üleüldse meeldib mulle niiöelda trüki lõhn, seda mitmes mõttes. Siia lisan ka eile toimunud "Raamatu ja Roosi päeva" plakatid, mille armsad Apollo töötajad mulle kinkisid. Aitäh! Te olete võrratud seal PK Apollos! Eranditult kõik! Aprilli "Loomingu" numbrist leiab teiste seas arvustuse minu värskema luuleraamatu "Valged varjud" kohta, mille eest tänan Sveta Grigorjevat. Aitäh! Tänases "Pärnu Postimehes" avaldas ajakirjanik Kristo Niglas väikse artikli eilsest "Raamatu ja Roosi päevast," kus ka meie kenasti kirjanik Kerttu Rakkega figureerime. Lisaks viisin ma täna 7 raamatut teele, osadele ka kätte. Väike jäädvustus ka siia kalli Looraga. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, kohtasin ma üle aastakümnete Pärnu Rüütli tänaval ühte kirjandusinimest, kes kunagi ka ühes teises linnas kirjandusõhtuid korraldas ja nüüd Pärnusse niiöelda ära eksinud on. Ja tal on meeles, et ma lubasin talle kunagi ühed laulusõnad kirjutada. Minul endal oli see meelest pühitud. Aitäh meelde tuletamast, Nuki! Kunagi ehk ja siis palun laula see lugu mulle kõige esimesena ette! Jah, Nuki on kunagi käinud ka ühes saates, mis on seotud otseselt laulmisega. See on nii naljakas, detsembris Tartus liikudes kohtasin Riia tänaval ühte inimest ja see oli ka pärnakas, nüüd Rüütli tänaval kohtasin ühte tuttavat inimest ja see oli toonane tartlane, kui me kunagi ammu tutvusime, aga juurtelt vist võrokene. Või ... Aga nüüd ma lähen, olen siin õhtul tagasi. Ja homme olen Tartus, seal jalutab kindlasti mõni pärnakas vastu :) Ahjaa, eile silkasin ka Rahva Raamatust korra läbi, kohtasin Jaak Kaändu, kes ootas esinejaid, eks ikka teatud päeva raames. Jäädvustasin. 24. aprill 2026. Vana-Rääma
Sildid:
Apollo,
artikkel,
Germo,
Jaak Känd,
Kerttu Rakke,
Kodused Hääled,
Kristo Niglas,
Looming,
Pärnu Postimees,
Raamatu ja roosi päev,
Sveta Grigorjeva,
Vana- Rääma,
VIHMATÜDRUK
Tellimine:
Postitused (Atom)



















































































































