Jaansoni rada 738. päev

Kui selline sügis kestma jääks, oleks armas. Tundub, et september on soojem kui august oli. Meil Pärnu kesklinna silla juures näitas termomeeter igatahes 17 soojakraadi. Täna tuli raja pikkuseks 9,5 km. Käisime ka taas Itaalia skulptor Rodolfo Liprandi taiest vaatamas, kuigi Templisse esitlusele ei jõudnud. Aga me jõudsime randa astelpajusid korjama. Ma ei ole eriline marjakorjaja, aga vajaliku portsu enda tarvis korjasin ikka ja panin sügavkülma. Puhas tervis. Tarvitan hommikuti pudrul. Muuli laudteel kohtasime taas sõpru koeri, paar neist tuli lausa saba liputades ligi. Täna neil draakoniveste seljas ei olnud, soe on. Ja tegelikult 2 lindu saatsid meid kogu muuli laudteel kõndimise aja. Üks oli nii ligidal, tee kasvõi pai. Oi, ma nii armastan neid linde! Kas tegu on varese, ronga, haki, musträsta või kellegi teisega? Muide, me alati räägime lindudega, olen ka Germo välja koolitanud. Ja nad on ka meiega väga sõbralikud. Tagasi naastes ei saanud ju seda võrratut päikeseloojangut jäädvustamata jätta. Lisaks on ilus vaadata kuidas Vanasadama kvartal võtab juba korrektset ilmet. Isegi elaks seal. Nõndaks. Päev on õhtul. Täna tegin diili romaani sünniks, valisin välja parima hinnapakkumise uuele romaanile ja saatsin ka uue luuleraamatu käsikirja hinnapakkumiseks trükikotta, seega 2 raamatut on ilmumas, mine tea, ehk isegi :) Töö käib pidevalt ja ma kordan; kirjutamine ja kirjastamine on ka suur töö, mida paljud ei valda. Hea, et kõik sujub positiivses joones. Olen õnnelik. Ole sina ka! 26. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

NÕNDA KA MAA PEAL - Henn Risto Mikelsaar

Ausalt öeldes ma ei teadnudki selle nimega autorist enne midagi, kuigi ta on kahel korral isegi oma teostega auhindu noppinud. Kummaline, sest siin on raamat, mis on minu viimase aja kõige halvem niiöelda lugemiselamus. No mitte midagi ei toimu, ahjaa, kordub kogu aeg Suure Paugu teooria, nagu autor tahaks vanu niiöelda klassikute teooriaid ümberkirjutama hakata. Lisaks on pidevalt lahkamisel kvanfüüsikaga seonduv. No ma ei tea. Kolm vanameest leierdavad teatud teemasid ja mitte midagi muud ei toimugi. Õudne. See on veel hullem nendest raamatutest, mis kubisevad kantseliidist. Ise autor üritab remargilikult teatud teemasid väljendada, aga ka need ei kuku välja. Lisaks on kohutav selle autori käekiri ka tervikuna. Mina oleksin selle raamatu poole õhemaks toimetanud. Aga mis seal ikka, igale oma ja ma usun, et ka sellel autoril ja raamatul on lugejaid. Mine tea, ehk loen isegi veel mõne ta teose läbi. See on vaid üksiti minu arvamus pärast lugemist. Ja nüüd väike tutvustus ka. Kaks romaanivõistlust (1994, 1998) võitnud ja 2000. aasta Eduard Vilde kirjanduspreemia pälvinud autori üheksanda romaani („Kirjailm kastepiisas“, 2017) viimistlemise ajal andsid kirjandussõbrad 3. augusti 2016 Postimehe leinakuulutuste rubriigis üllatuslikult mõista („Mälestame … laureaati …“), et sulemees on juba manalateele lahkunud. Eksitus mõjus täie tervise juures autorile meeltülendavalt – lõpetanud vaimustusega käsiloleva romaani, inspireeriti teda äkki süvenema Stephen Hawkingi töödesse, küsimustesse Kõige algusest ja Jumala olemasolust või olematusest. Romaan kujutab kolme pensionieas sõbra rännakuid Eestimaal. Üks neist on füüsikateoreetik, teine teoloog, kolmas bioloog. Nähakse palju kummalist „nagu taevas, nõnda ka maa peal“ ning vahetatakse hulgaliselt teadmisi ja mõtteid. Dialoogides on kasutatud – sageli üsna meelevaldselt ehk pehmemalt öeldes mänguliselt – ohtralt detaile, tsitaate ja parafraase eesti keeles kirjutatud või eesti keelde tõlgitud asjasse puutuvast kirjavarast. 26. september 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 737. päev

Tänast tiiru tehes jõudsime ka lõpuks Otile "külla." Juhtusin sinna juba ka eelmisel kuul, aga parasjagu andis telefon otsad ja jäi jäädvustamata. Nüüd on süda rahul. Ja meid on linnaruumis ikka 13 kirjanikku (10 poeeti ja 3 poetessi): Ellen Niit, Heiti Talvik, Arno Vihalem, Karl-Martin Sinijärv, Margit Peterson, Kaupo Meiel, Ilmi Kolla, Peeter Kaljumäe, Jüri Talvet, Venda Seõlsepp, Rein Sander, David Samoliov ja Ott Kilusk. Mäletamistmööda oli enne ka Uno Laht, kelle tahvel tuli teatud asjaolude survel eemaldada. Jõuate veel orienteeruma, tahvlid on linnaruumis üleval oktoobri lõpuni. Seekord siis selline blogipostitus. Minge liikuge ka ja orineteergua, kõik on tervislik. Praegu veel ilmad ka lubavad, enne oli 12 soojakraadi. 24. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">