Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

kolmapäev, 17. september 2025

Jaansoni rada 732. päev

8,5 km pikkune rada on läbitud, vahepeal saime vihmamärjaks aga kuivasime ära ning seenesaak oli hea. Seenelkäik on minu jaoks üks parimaid teraapiaid üldse. Nüüd on need ka keedetud ja homme hakkan marineerima, sest enam poodi minna ei viitsinud, aga äädikas ja porgand on kodust otsas. Sisukas päev oli. Hommikul ämma seltsis, siis Reiki ja peale seda kohe metsa. Tagasi tulles puhastasin seened ja panin keema ning hakkasin kohe Bingot mängima, sellel korral jäi 4 puudu. Blogin ära, piilun korra käsikirja ja loodan täna varem magama saada, kuigi kibelen juba ka lugema. Üks hea raamat on käsil. Aga mis seal ikka, minge tõesti metsa, seeni jagub. Meie püüame vähemalt nädalas korra sinna pääseda. Tahaksin küll tihedamini, aga ei õnnestu. Tänane päev oli eriline, sest üle aastate sain kuusriisikaid ja ka tõmmuriisikad on valmis. Kukeseened olid ka päris pirakad, just piraka jalaga, muidu olen leidnud sellised peenejalgseid. Täna oli ka rohkem männi- ja pihkaseid liimikuid, kuid küüslauk-nööbikuid ma ikka ei leidnud, aga nende aeg vist on juba läbi. Usse jagub ka, varsti nad peaks magama minema. Aa, muide, Niidu jalakäijate sild on rekonstrueerimisel, avatakse 31. oktoobril.Olge mõnusad! 17. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 16. september 2025

Jaansoni rada 731. päev

Jõudsime enne välku ja pauku rajalt koju. Täna on selline naljakas ilm, kord särab päike ja kord oled keset päeva nagu ööpimeduses. Aga 5 km saime ennast liigutatud siiski ja nüüd on mõnus enesetunne. Eile õhtul lugesin ühe oma pooliku romaani käsikirja uuesti läbi ja nüüd kibelen edasi kirjutama. Mõnus. Juba päeval töö olles aju töötas romaani rütmis, sestap ma liiga palju siin ei lobisegi, muidu läheb tuhin üle. Täna oli selline tegus päev, töö, Reiki, töö ja siis veel rada ning nüüd viskasin sokid pesumasinasse ja täna enam õue oma jalga ei tõsta. Homme on jälle uus päev. Olge teie ka rõõmsad ja tegusad! 16. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 15. september 2025

Jaansoni rada 730. päev

7 km niikui niuhti tehtud ja tuju rõõmus, nagu pildilt näha. Hommikul saime päris vihmamärjaks, aga soe on ja mina vihma ei karda. Lõuna ajal ka tibutas ja nii kogu päeva. Aga see on nii tavaline suve lõpp, ei midagi erilist. Varsti on juba pööripäev, aga ehk tuleb oktoobris ka vananaistesuvi, sest septembris kestab ju veel pärissuvi, vananaistesuvi on ju ikka oktoobris. Jah, eelmisel aastal käisin ma veel septembri 28. kuupäeval Lemmes ujumas. Lootust on, et järgmisel aastal ehk antakse suve natuke pikemalt ja veidi soojemalt. Tuleks talvel ohtralt inspiratsiooni, sukeldusks kirjatöösse, nii möödub see pikk ja pime periood kiiremini. Aga tänane päev on väga üllatav olnud, sain pakkumise kaasautorina kirjatööks, kuid ma pole veel jah sõna öelnud. Lisaks saatsin järgmise raamatu käsikirja hinnapakkumise tarvis ühte trükikotta, saadan teise ka ja valin parima. Uus romaan tahab ju ilmavalgust näha, on ammu toimetatud. Ootame. Vaatame. Üks asi korraga. Olge teie ka ikka liikuvad, positiivsed ja terved! 15. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

ETTURID - Eno Raud

Kui ma olin laps, lugesin läbi kõik Eno Raua raamatud, ka täiskasvanutele kirjutatud raamatuid, mida oli tal vähe. Ta oli lihtsalt toona üks mu lemmikkirjanikke. Tegelikult on ka praegu. Lisaks ma lugesin meelsamini ka koolis kohustusliku kirjanduse asemel kas Eno Rauda, Anna Haavat, Heljo Mändi, Venda Sõelseppa või ...Aga "Etturid" sai lapsena läbi loetud. Oi, ma nii mäletan kuidas ma peale selle raamatu lugemist metsas liikuda ei julgenud, kartsin metsavendi. Nüüd enam ei karda :) Aastakümneid hiljem lugedes julgen endiselt öelda, et tegu on väga hea raamatuga, ühe mu lemmikuga. Sain selle hiljuti soetada endale Pärnust Uuskasutuskeskusest vaid 5 euro eest ja olen õnnelik. Raud on ja Raud jääb. Või peaks ütlema, et Rauad on ja Rauad jäävad, sest kogu nende kirjanikupere on andekas. Aino, Eno, Mihkel, Rein, Anu, Piret jne... Aitäh selle aramatu eest! Soovitan kõigil kasvõi korra selle läbi lugeda! Ja tutvustav tekst ka lisaks. Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Eno Raua romaan „Etturid” ilmus esmakordselt 1968. aastal, olles esitatud romaanivõistlusele. Oma aja kohta äärmiselt julge temaatikaga teos – Saksa ja Soome mundris sõdinud meeste metsavendadeks hakkamine ning nende elutraagika – on oma väikesele mahule vaatamata võimas. See on lugu kolme mehe võitlusest iseendaks jäämise nimel, kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab. Autori poeg Mihkel Raud on nimetanud „Ettureid” isa parimaks raamatuks ning kirjutanud nüüdsele väljaandele ka järelsõna. 15. september 2025. Vana-Rääma