Täna, 12. septembril 2025. aastal kell 15.00 avati Pärnu Muuseumis Eesti Raamatu Aastale pühendatud näitus "Trükisõna Pärnus." Käisime sellest põnevast esitlusest osa saamas ja ausalt öeldes aeg pressis peale, sest tahtsime ka järgmise näituse avamisele jõuda. Aga põnev oli kuulata näituse kuraatorite Kristiina Vungi, Johanna Vungi ja Indrek Aija sõnavõttu. Kui ma õigesti aru sain siis Johannale oli see esimene töö kuraatorina, millega ta sai suurepäraselt hakkama. Aitäh, korraldajatele! Järgmiseks kopeerin siia teksti ürituse lehelt. Kaua aega peeti esimeseks eestikeelseks trükiseks 1535. a. ilmunud pastor Simon Wandradti koostatud luterlikku katekismust. Hiljem selgus arhiiviandmete põhjal, et Lübecki linna rae korraldusel olevat hävitatud juba 1525. aastal ilmunud eestikeelse luterliku palveraamatu trükid. See on andnud aluse tähistada 2025. aastal esimese eestikeelse raamatu viiesajandat juubelit.
Kuigi Gutenbergi leiutatud trükikunst levis haruldase kiirusega, rajati esimene trükikoda Eestis pea kaks sajandit hiljem, aastal 1631 koos akadeemia avamisega Tartus. Põhjasõja eelõhtul, 1699. aastal toodi akadeemia Tartust üle Pärnusse, koos sellega trükkal Johann Brendekeni (1653–1710) trükikoda koos trükilaoga. Pärnus anti välja kokku paarsada teost, peamiselt väiksemahulisi ülikooli väljaandeid.
Kuna ülikooli tegevus lõppes juba 1709. aastal seoses Pärnu kapituleerumisega Vene vägedele, jäi linn järgnevaks sajandiks ilma trükikojata. Seda kuni 1809. aastani, mil Saksamaalt pärit Johann Gotthard Marquardt (1780–1858) sai loa asutada Pärnusse uus trükikoda.
Nüüd sai Pärnust Tallinna ja Tartu kõrval kolmas linn Eestis, kus siitpeale tegutses järjepidevana oma trükikoda.
Marquardt andis muude trükiste kõrval välja ka sadakond raamatut, enamik neist küll saksakeelsed, kuid nende kõrval ligi 30 eestikeelset. Esiletõstmist väärivad K. E. Bergi aabitslugemik (1811) ja J. W. L. v. Luce „Saremaa Jutto ramatu“ teine osa (1812). Menukiks kujunes 1839. aastal C. Fr. Lorenzsonni sulest ilmunud „Jenoveva“.
Kui 1840. a. sai trükikoja omanikuks Friedrich Wilhelm Borm (1812–1881), suurenes ka eestikeelsete raamatute osakaal trükikoja toodangu osas. Seda seoses lugemisoskuse ja vaimsete huvide laiema levikuga maarahva hulgas. Järgnenud poolsajandi jooksul trükiti Bormi trükikojas kokku ligi 175 eestikeelset teost. Kohapealsetest autoritest tuleb sellest perioodist ära märkida Suve Jaani (Jaan Sommer), Mihkel Jürgensit ning Jaan Otstavelit. Ilukirjanduse kõrval trükkis Borm ka kooliraamatuid, näiteks meie esimese geograafiaõpiku — Berndt Gildenmanni „Mailma made õppetuse“ (1849). Ja just siin trükikojas hakkas 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni toimetusel ilmuma „Perno Postimees“, millega pandi alus eesti pidevale ajakirjandusele.
1895. aastal võttis Bormi pärijatelt trükikoja üle tuntud Tartu trükkal ja kirjastaja H. Laakmanni poeg Leopold Wilhelm Laakmann (1858–1930). Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses Pärnus kokku juba 5 trükikoda, mis 1941. aasta märtsi lõpul natsionaliseeriti, ning koondati kokku üheks trükikombinaadiks „Pärnutrükk“.
Näitus annab põhjaliku ülevaate Pärnus tegutsenud trükikodadest läbi sajandite, kuni kaasajal Pärnu piirkonnas tegutsevate raamatutrükikodadeni. Ekspositsioonis on vanemad, rariteetsemad ja erilisemad Pärnus trükitud teosed. Eraldi satelliitnäitusena tutvustatakse Pärnust pärit kirjanikke ja literaate.
Näituse kuraatorid: Johanna Vunk, Kristiina Vunk ja Indrek Aija
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näitus valmib Pärnu Muuseumi, Pärnu Keskraamatukogu ja Pärnu Kirjandusfestivali koostöös. 12. september 2025. Vana-Rääma
