Kõik teed viivad maale

Kui linnas on enamvähem kõik asjad kontrolli all (räägin endast) ning idülliline maaelu kauni Liivi lahe kaldal kutsub, tuleb minna. Ja nii ma ennast linna ja maa vahel jagangi. Meri on õnneks mõlemas kohas. Olen ju merelaps, pean seda ikka ja jälle meelde tuletama, kasvõi endale. Nii me juba neljapäeval maale sõitsimegi. Ja loomulikult ei saa ma pildile jäädvustamast jätta imelist päikeseloojangut, mis on alati eriline ja erinev, ma ei väsi seda nautimast ja läbi fotode ka teile jagamast. Võrratu oli ka 15. augusti õhtu, rohutirtsud viiuldasid ja Germo käis veel hommikumantli väel paadil istumas ja loojangut nautimas, nagu minagi. Aga rohkem ma ei räägi, sest fotod oskavad seda paremini teha :D Ilusat suve nautimist! Ahjaa, tolle päeva kilometraaž tuli 8,5 km ja samme tuli kokku 13 900. 17. august 2024. Vana-Rääma

Salvo nukkude kollektsioon

Tema siis ongi meie uus pereliige, uus Salvo nukk mu tagasihoidlikus kollektsioonis. Kokku on neid nüüd 5, 1 poiss ja 4 tüdrukut. Matriarhaat võimutseb. Hea kooliõde Reet tõi selle mulle suisa Soomest. Aitäh! Olen väga õnnelik. Neid liigub vähe. Aga nad on armsad, suur ja soe mälestus minu jaoks lapsepõlvest, kus kasuvanaema mulle poisi ja tüdruku kinkis. Nostalgia. Südantsoojendav nostalgia. Kui teie ka kusagil neid näete, kasvõi müügil, andke teada või kui hind pole kivist siis ostke ära, maksan kinni või vahetan raamatu vastu. Lisaks olen ma 2 viimast päeva siin muudkui hoidistanud, tahes-tahtmata tuleb talveks valmistuda, kuigi isegi talve nimetust ei taha kuulda, veel vähem tunda seda kargust, aga pääsu veel pole. Ehk kunagi saame talved elada soojal maal. Praadisin kukeseened või ja sibulaga ära ning panin sügavkülma ja siis muudkui keedan õuna-kaneeli moosi, eile tõi kallis Urmas õunu ning täna hommikul oli poolvend Heiki suurema portsuga kohal. Kõik võtan vastu, sest hoidistada mulle meeldib ning hea, kui on talvel võtta. Mina küll moosi ei söö, aga mul on 2 poega. Ärge küsige kuhu see ports läheb, loomulikult kõhtu läheb, hommikupudrule ja saiale. Olen sellel aastal suht laisk olnud, vaid õuna-kaneeli moosid, rabarberimoosid ja suvikõrvitsad on purkides. Teised asjad on kõik sügavkülmas, seened, marjad jne... Sügavkülm on juba täis, aga seeneaeg alles ees. Purke jagub ja tahtmist hoidistada ka, seega ... Rajalt olen vaid maas, pole aeg olnud, või noh tegelt olen natuke laisk viimastel päevadel olnud, õunte puhastamine vaid on väsitav, ühes sundasendis olek pole mulle just meeltmööda, aga üldiselt ma ei kurda, hea on vaadata kuidas riiulid täituvad hoidistega. Tegelikult kibelen väga seenele, pean selle teekonna taas ette võtma. Ka rajale. Olge teie ka ikka rõõmsad ja tegusad! 14. august 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 549. päev

Täna läksime nagu kaamlid rajale, ehk siis kõik, kes te raamatuid tellisite, need läksid täna teele. Oodake homme või ülehomme. Post liigub üsna kiiresti. Täna liikusime kokku 9,3 km ja 15 300 sammu. Blogimiseks ei olnud aega enne, praegugi veel hoidistan, viimane suvikõrvitsa purk on tulel. Tegin õuna-kaneeli moosi mõningad purgid ja marineerisin suvikõrvitsat. Valgeklaari õunast saab nii hea moosi, mee maitselise, eriti siis, kui lisada kaneeli. Ma ise küll moose ei söö, aga vahel harva lusika otsaga mekin ja keetes ikka ka. Suvikõrvitsad tegin ikka nii nagu tavaliselt, marineeritud kurkide moodi. Igal juhul nüüd on need purgis ja homme jätkan hoidistamisega, nagu ikka sellisel aastajal. Aga mis seal ikka, päev on õhtus, kohe lõpetan toimetamise ja lähen loetud tundide pärast raamatuga voodisse. Olge teie ka rõõmsad ja terved! 12. august 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 548. päev

Hetk tagasi jõudsime rajalt kepikõndimast. Olgugi, et meil on siin olnud lausa ligi 19 km-seid päevi, jõudsime kepikõndima üle mitme-setme päeva. Raja pikkuseks tuli veidi üle 10 km ja samme tuli kokku üle 16 300. Seiklesime algul Räämal ehk Vaeste Patuste Alevis ning siis suundusime randa. No ei saa mina mitte ilma rannata ja päikeseloojanguta läbi. See on nagu unerohi mulle :) Taevas oli võrratu, kuigi mitte nii võrratu nagu alati Lemmes on, aga võrratu ikkagi. Algul läksime muuli juurde, sain kerge shoki, sest Pärnu kesklinna muul on pmst vee all. Vesi on tõusnud nii kõrgele, et varsti on isegi laudtee ääres. Igal juhul muulile minna ei kannata. Läksime veel teisest kohast ka mere äärde, Naisterannast, Hedon Spa juurest, ka seal on meri suht luidete lähedal. Aga õhtul kümne ajal oli veel ujujaid ka. Minu jaoks on juba vesi külm ja kell veerand üheteistkümne ajal näitas juba õhusooja ka kõigest 16, prrrrr.... Aga mis seal ikka, päev jälle kirjas. Tegus päev. Ilus päev. Tegelge teie ka sellega, mis hinge toidab ja te olete siis samuti õnnelikud. Mina igatahes olen. Mul on häid sõpru, mu kallis pere, kaks poega ja mu kallis Urmas, keda ma kogu hingest armastan ning kelle armastust ma ka kogu aeg tunnen. Ja muidugi on mul ka kullast südamega ämm ja üleüldse on ta kullastki kallim. Armastan! 11. august 2024. Vana-Rääma