neljapäev, 16. november 2023

Jaansoni rada 409. päev

Täna oli hommikune tööpäev ning peale lõunat sai taas rajale minna. Ja, nagu ikka, liikusime me esimese hooga postimajja, seega uus ports raamatuid läks teele. Homme piiluge siis. Aga kui ennast juba kodust välja ajad siis pole mõtet seda vaid paari kilomeetri pärast teha, nii me taas suuna randa võtsime. Kokku kepikõndisime 7,4 km ja üle 12 000 sammu. Kuursaali juures nägin luidete vahelt mõnusat taevast, siis oli vaja seda lähemalt piiluma minna. Tagasi liikusime ikka mööda Rannaparki, no need männid on seal nii ülinunnud, käin tere ütlemas :) Muide, mänd on mu horoskooppuu. Jahe on, suisa külm. Kesklinna silla juures näitas -2 külmakraadi, prrrr... no pole pääsu. Eks ma talvel hakkan stepperit ja rõngast rohkem piinama, sest suure pakasega ei aja keegi ega miski mind välja. Oehh, lendaks lõunamaale ära! Linnuke jälle kirjas. Olge teie ka terved ja rõõmsad! 16. november 2023. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 15. november 2023

Jaansoni rada 408. päev

Nonii, raamatutakso MarGer on kodus tagasi. Täna alustasime kepikõndimist mööda ranna äärt, seda igas mõttes, olgu tegu kas jõeranna või mererannaga, mõlemaga. Ehk siis liikusime üle silla ja hoidsime kohe Jahtklubi poole. Kokku läbisime 8,8 km ja 14 500 sammu. Mõnus ilm on, 2 soojakraadi näitas kesklinna silla juures nii minnes, kui tulles. Liikusime POKO ja Surfiklubi juurde välja, käisime üleval seenel ka tiiru, sealt saab head fotod. Tulime Kuursaali eest läbi, käisime Raimondile tere ütlemas, viisime raamatupaki Mere puiesteele ja mööda sama puiesteed suundusime Tallinna väravate alla, sealt mööda Rüütli tänavat Port Artur 2 postimajja, sealt PK-sse ja koju tagasi. Raamatuports läks jälle teele. Veel on viia, aga ma ei taha Germo kotti liiga raskeks ajada, seega jupphaaval tarin neid laiali. Tänud mõistmast! Nii mõnus on olla. Ma ei tea kas ma kunagi väsimust ka veel tunda saan. Ei tea ammu misasi see on. Ei väsi lihtsalt, energiat on nii palju, et liigutaks mägesid paigast :) Selline päeva esimene pool meil siis, nüüd tuleb tuli pliidi alla teha ja natuke vaaritada. Germo tellis kartulaid. Ma ise söön kartulat ja liha üliharva, liha peaaegu üldse mitte ja vast umbes 2 kartulat nädalas. No ei taha mu organism neid. Päev algab kaerahelbepudruga, millesse on lisatud üksnes soola ning söön üksnes täisterakaerahelbeid. Sinna peale panen mustikaid, kõrvale sõõn tatra-riisi galeti, millele panen või asemel avokaadot ja lõhe. Lõunaks söön tavaliselt (pisikesest pakikesest veerand) tatart, millele lisan veidike pasteeti ja juustu, kõrvale salatit jnejne... ja ma olen suutnud oma analüüsid nii korras hoida, et pole kordagi selle 1 aasta ja 3 kuu jooksul (täna saigi 1 aasta ja 3 kuud operatsioonist) pidanud B12 süsti saama. Liikumine ja õige toitumine hoiavad vere korras. Ja ma söön ja joon eraldi, pool tundi on söögi ja joogi vahe vähemalt. Kaalulangemine on ära langenud, juba mitu kuud ei lähe grammigi alla, paar kilo kõigub. Võtsin alla 60 kg, ehk käisin 79 kg peal ära, nüüd 3 kg raadiuses kaal kõigub. Las ta siis kõigub, õhtuti kaalun rohkem ja hommikuti mitu kg vähem. Pole kordagi kahetsenud, et selle teekonna ette võtsin, sest panin juba enne operatsiooni prioriteedid paika ja kordan: ma ei käinud iluoperatsioonil, mu tervis nõudis seda. Tahaks ikka elada ja elu nautida ja seda ma ka teen. Olen õnnelik. Minu elus on kõige ilusam periood üldse praegu. Kõik on paika loksunud, mu ellu on jäänud inimesed, kes minust hoolivad ja ka Germole väga toeks on. Lisaks on mul vapustavalt äge suguselts, kellest nii mõnegagi tutvusin alles hiljuti armsa Arkadi suurel juubelil. Olen tohutult tänulik saatusele pere suurenemise eest, aitäh! :) Ükskord blogin ka juubelist, aga enne sooviksin neid üldfotosid ja asju, saaks kenasti blogisse jäädvustada. Meie Germoga kulgeme ikka omi radupidi, vabal päeval liigume rajal ja teeme seda, mis hingele hea. Olen tänaseks saanud oma elu sellesse staadiumisse, kus töö ja hobi astuvad ühte sammu ja see lisab positiivsust, see õpetab maailma nägema värvides ja nii erksates, et ... Aitäh, Univetsum! Aitäh, Sõbrad! Aitäh, Sugulased! Ja aitäh, mu kallis pere! 15. november 2023. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 13. november 2023

OLLA KÕIGEST VABA - Margit Peterson

Nii nagu alati, loen ma ka oma raamatud paberkandjal läbi, eks rohkem vigade otsimiseks, sest ma ei näe tihti failist lugedes vigu. Aga ma olen õnnelik, et minu kõige uuemas luuleraamatus (sündis 9. novembril 2023) ei ole ühtegi viga, jee! :) Ja see on minu kirjastuse poolt välja antud raamatutest kõige esimene luuleraamat, kuigi ilmunud on mul luuleraamatuid 15. Ja ma luban, et see on üldse kõige kvaliteetsem luuleraamat minu omadest ning seda igas mõttes. Ma tõesti panen raamatu kvaliteedile erilise rõhu. Lisaks on trükikoda Vali Press kõik minu kirjastsues KRÖÖMIKE ilmunud 4 raamatut trükkinud ja ma olen nende tööga väga rahul. Ehk siis täpselt 9. novembril sai mu kirjastus alles 1. aastaseks ja selle aja jooksul ilmutas kokku 4 raamatut. 2 neist om minu romaanid, kolmas Arkadi Kallaste "100 aastase mehe elu lood" ja nüüd siis see luuleraamat. OLLA KÕIGEST VABA luuleraamatu illustreeris võrratu Ariel Marksalu ning toimetas võrratu Ülle Varik, kes samuti on kõikide minu kirjastuse raamatutega seotud, nimelt on ta kõikide raamatute toimetaja ja meie koostöö jätkub. Kujundas ja küljendas trükikoda Vali Press. Raamatuid ma palju trükkida ei lasknud ning pooled läksid raamatupoodidesse ja raamatukogudesse. Minu käest otse saab neid ka soetada. Aitäh teile, kes te kõik seda juba teinud olete! Nii toetate kirjastuse KRÖÖMIKE kestma jäämist. Ma olen siiralt tänulik, aitääääh, mu armsad! 13. november 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 407. päev

Täna asus raamatutakso MarGer jälle ringi peale ja ring venis veidi üle 9 km pikkuseks ning samme tuli üle 15 000. Just raamatutakso, sest täna viisime mu uued luuleraamatud postimajja ja osadele ka kodudesse kätte. Kepikõndimiseks on niivõrd ilus ilm, ei takista ka see seenevihm, mis ülevalt alla tuleb. On tuulevaikne ja soe sügis. Täna jõudsime ka randa. Kodust liikusime Kuninga tänavale, sealt Ringisse, Port Artur 2, PK-sse, mööda Pühavaimu Karuselli, sealt rannapromenaadile, läbi Rannapargi Aia tänavale, lipsasime PK Selverist ka läbi ja kodus me oleme. Oli, kuidas ma naudin kui sügis on ikka sügis, mitte ei alga sügisel juba talv. See sompus pime ilm on niivõrd ilus, müstiline ja inspireeriv, kogu talve võiks selline olla ja siis järgneb kohe soe kevad :) Liikuge teie ikka ka, see on puhas tervis! Olge ikka terved ja rõõmsad! :) 13. november 2023. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">