Sain öösel leotud Lagle Suursilla AIALUULE, aga kuna minu käest paluti selle raamatu kohta kommmentaari ühte väljaandesse, siis ei hakka ma siia seda uuesti kirjutama vaid kopeerin. Fotod lisan oma eilsete fotode hulgast, sest Rahva Raamatust ei saa seda alla laadida. Tegelikult sain just shoki, sest Rahva Raamatus maksab see raamat juba ligi 32 eurot, mis on ikka väga-väga kõrge hind selle raamatu kohta. Aga mis seal ikka, kopeerin teksti ja loetud ta sai.
7. oktoobril sain minagi osa Lagle Suursilla AIALUULE raamatu esitlusest, kuhu sattusin tänu Facebooki reklaamile. Esitlus oli omanäoline keset tormidest ja tuultest räsivat Pärnu südalinna. Nii nagu luulegi tormab hinges ja hingest välja, selline oli ka esitluse ilmaolustik.
AIALUULE kõnelebki suurel määral aias toimetmisest, aedviljadest, köögiviljadest ja enamjaolt on sõnamänguliste tekstidega, mis on natuke liiga kaootiline raamides kinni oleva riimiluule puhul. Ootaks kompaktsust, sest luule iseloom on kompaktsem. Riimiluule on ka nagu miniromaan, millel on algus, sisu ja lõpp. Siin jäävad riimid luuletusi juhtima ning sõnum, mida tahaks luulest välja lugeda, jääb õhku. Ehk siis luuletused on lõputa. Kuid sekka leidub ka mõni „pärl,“ näiteks luuletus : Ei murtudsüdant/ igapäev saa/ istutada ümber/ ei karikakrale / saa teha / aeda ümber /... Siin on see kompa olemas ja luuletus terviklik. Kõik öeldud, edasi polegi vaja minna.
Ka nr 21 nummerdatud luuletus on luuletus. Samuti nr 56 all olev luuletus „FRACARIA VESCA.“ Selles on ka humoorikaid fragmente.
Iga lausetest kokku pandud tekst ei klassifitseeeru luuletuseks. Algaja sõnaseadja tekstid vajavad tugevat toimetajakätt. Luule puhul ongi vaja väga head toimetajat, ei piisa üksnes grammatilisest korrektuurist. Väga määrava tähtsusega on sisutoimetaja roll. Aga võimalik, et mõni loeb meelsasti ka AIALUULE ridu. Lisaks on raamat väga hästi kujundatud ja illustratsioonid on tase omaette. Minu jaoks muudavadki selle raamatu pilkupüüdvaks illustratsioonid ning imeline kujundus, koloriitne ja sügisene, pisut igatsuslik ja maalähedane, talupoja tarkust esiletoov. Ehk siis tegu on välimuselt väga ilusa raamatuga, kuid küljenduse poolelt on puuduseks sisukord, mis peaks ühel luuleraamatul olema. Lisaks puuduvad veel leheküljenumbrid, sestap on väga raske viidata tekstidele, millest siin kirjutada soovin.
Seega minupoolsed plusspuntid lähevad illustraatori kapsaaeda ja just neid imetledes võikski raamat kapsaks saada! See muidugi on muigelsui öeldud, viidates „loe kapsaks“ soovitusele tagakaanelt.
Debüütluulekogumiku kohta on hind ka väga soolane, sest luuleraamat nagunii müüb vähem ning kui selle hind pürgib juba 20 euro kanti, loeb luulet endasse hngav inimene raamatu poes läbi ja jätab ostmata. Aga soovin siiski, et see raamat jõuaks lugejateni.
Kokkuvõttes soovitan autoril veidike uurida luule olemust ning leida endale hea toimetaja, kes vaatab üle ka riimid.
Siirad tänud meeldejääva presentatsiooni eest! 8. oktoober 2023. Vana-Rääma . Lisan siia ka Külauudiste lingi, kuhu andsin inteka Urmas Saardile. https://kylauudis.ee/2023/10/08/aialuule-parnu-tanavatel-raamatus-motetes/?fbclid=IwAR0EaFif4AXkXgEuWvXdr3DZj199q9e289ituEh2A-ckoAnimtiNQ3NTij4
