laupäev, 7. aprill 2018

Kevad hinges ja elamises...


 Viimastel päevadel on kogu aeg kiire. Ma ei saa aru kuhu päevad kaovad, aga kaovad. Tõusin küll täna juba kell 8.36 aga pole siiani jõudnud oma toimetustega ühele poole. Homme on ka päev!

 Ma ei saa kõigist asjadest blogis rääkida, aga olen kogu päeva ainult askeldanud, sestap sorry, inimesed, kui mind ka telefonitsi kätte ei saanud! Aga nagu piltidelt näha, sain lõpuks oma raamatutele riiuli, seisid teised juba mitu kuud laual ja peegli laual virnas. Olgu öeldud, et selles riiulis on vaid pühendustega ja autogrammidega raamatud. Tegelikult läheks ühte sellist veel vaja, siis saaks kõik raamatud kenasti riiulisse. Olgugi, et ma olen selline "antiikinimene," sobib selline riiul mulle küll, aga kindlasti mitte heledast puidust. Heledast puidust raamaturiiul on Germo toas.

 Olen oma toaga peaaegu rahul. Ka arvutilaud sai üleliigseist asjuist puhtaks tehtud. No kogu aeg koguneb igasuguseid paberied ja asju. Nagu pildilt näha pole ma suutnud siiani põrandalambile uut kuplit valmis teha, selliseid purginaksudest lillekesi on mul paarisaja ringis, aga keegi ei õmble neid kokku :) Tuhin läks ammu üle ja siiani on asi poolik. Ehk ikka võtan ennast käsile millalgi.

 Mõnus viirukiaroom täidab tuba, aga üks suur raamatuvirn ilutseb alles keset tuba ja need on kõik JI kirjastuse raamatud.

 Arvake mitu Inglit on minu toas?

 Eile oli ka asjatamist. Käisin maabussijaamas Emal bussi vastus ning mitte ei saanud jäädvustamata jätta ühte seina, maalinguseina. Tervitan sellega Kaidit!

 Puudega sai ka täna asjatatud, aga nagu tellimuse peale tulid vend ja vennanaine ning vend taris pmst üksinda 35 kotti puid kuuri. Ja õega olime ka asjalikud ning tänu talle ma selle riiuli saingi, kuigi ei tahtnud esimese hooga Samaariasse minna. Tuleb ikka vanema õe sõna kuulata :)

 Eks ma lähiajal kirjutan mis röövis osa minu päevast, praegu vaikin. See siin on küll minu avalik päevik, aga egas ma kõigist ja kõigest ka üldsusele ei pajata.

 Ahjaa, armsale Marisele aitäh Rootsist toodud külmkapimagneti eest! Neid aina koguneb. Kuigi ma teadlikult neid koguma ei hakanud siis üha kingitakse ja tuuakse reisidelt. Nüüd ongi juba neid omajagu. Aitäh!

 Olge armastatud!

Veidi fotosid ikka ka:
raamatud lähemalt vol 1...
vol 2...
vol 3...
vol 4...
rariteet. Juhan Saar 16.03.2001. 17 aastat tagasi...
ELU IKKA ÜHEKORDNE- Juhan Saar
praegune öökapiraamat...
armas Kerttu kinkis aasta eest, jätsin magustoiduks...:)
altaril viiruk suitsemas...
siin vestlen ma teiega ja kirjutan raamatuid ;)
igal ühel võiks olla oma altar kus ta energiaid puhastab...
kas sa teadsid et ma olen lühinägelik? ;)
uus magnet Stockholmist...
minu väike magnetikollektsioon...
valasin tina, kes see on? tegelt pliidi alt leidsin...müstika...
armas maaling Pärnu maabussijaamas...


7. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 5. aprill 2018

Jaansoni rada 90.päev


  Homme on siis saatuslik päev. Miks? No, 6. aprillil 2017.aastal sai esmakordselt Jaansoni rajale kepikõndi harrastama mindud. Kuigi talvekuudel olin ma pikalt haige ja ei käinud nii tihti, siis nüüd olen normis ja kui talv taas tagasi ei tule, olen rajal ülepäeviti.

 Kui ma aasta eest kepikõndimisega alustasin, kaalusin lausa 143 kg, sest eelnev talv ja lagipeas asuv ateroom lisasid mulle ikka kole palju kaalu juurde. Ehk ma olin suhteliselt kodu vang ja eks ma olin neid ülekilosid kandnud endaga kaasa juba aastakümneid. Aga tervis vajutas punast tuld ja tuli endaga midagi ette võtta. Tänaseks olen 27 kg kergem, ehk siis kaalun 116 kg, aga ma ei jäta enne kui kaalun alla saja kilo. Ja olen endiselt seda meelt, et ei mingeid dieete, ei mingeid kaalualandavaid preparaate! Tahan näidata et vaid liikudes ja kõike süües (ka pekiliha) saab kaalu langetada ja seda vaid kepikõndimisega. Nii, et lõhun igasugused dieediteemad ja ei taha kuuldagi kui keegi hakkab mingeid preparaate ja jõusaale soovitama. Mina käin oma rada ja olen optimist, saavutan selle mille eesmärgiks võtsin. Kõigest vaid veel 16 kg on vaja alla võtta, siis kaalun 100, aga eesmärk on tegelikult vähemalt 95 kg peale saada. Piitspeenikeseks ei taha ma iial! Ausalt!

 Kuna sain täna endale uued tossud ja seda vaid 9 euro eest, firmaks MADE IN HUMANA, olen ma üliõnnelik, sest rajatossud olid endaga õhtal ja saabastega rajale ei lähe ning Portost ostetud tennistega ka mitte. Proovitud. Ei sobinud. Aga Humanast saada tossud kätte (Puma omad) nii odavalt ja veel uued ka,,,nooh...! Ja veel kollased! Kollane värv hakkas mulle meeldima saabunud aastaga ühel ajal, sestap on minu aasta kollane.

 Täna kepikõndisime 6 km maha. Kui 3 km oli kõnnitud siis küsisin Germo käest kas lähme edasi või tagasi, tema arvas et tagasi ja ma kuuletusin talle. Pean seda teinekord taas tegema, sest astuda on nii kerge ja seoses sellega võin üle pingutada. Ja vahelduva eduga sadas vihma ka, aga sooja vihma ja vähemalt Pärnusse on kevad saabunud, 14 sooja on kohal.

 Kõik rajale!

Fotod:
natuke sompus aga soe...
2 km läbitud...
Germo ja sild...
3 km läbitud...
sild kus Altti vastu kimas :)
sünge aga võrratu paremkallas...
kesklinnas sajab, meil Vana-Räämal ka aeg-ajalt...


5. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 4. aprill 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA 3- Tiit Sepa


  Nonii, triloogiaga olen nüüd ühel pool, ehk saan järgnevad ööd magada.

 Kui su kätte satub hea raamat siis ei ole lihtsalt võimalik magada. Jah, ma ju töötan kodus, sestap saan enalde öist lugemist võimaldada. Aga mitte iga raamat ei röövi und, mõne suudan ikka vägisi öökapile panna, aga seda ei suutnud. Läheb riiulisse teiste raamatute kõrvale.

 See on väga traagiline raamat, sisukas, põnev ja haarav. Tegevusest puudust ei ole. Kogu aeg suudab autor üllatada põnevate situatsioonidega, pidevalt tuleb tegelasi juurde, tõsi küll, vahepeal lähevad nimed segamini ja tuleb mõtiskleda kes keegi on, aga sain ka sellega hakkama. Eks ole iga tegelane omamoodi armsaks saanud ja nüüd ongi tühi tunne, et triloogia läbi sai.

 Ma täpselt ei mäleta mitmes raamat see on mille olen Tiit Sepa loomingust läbi lugenud, kas kuues või seitsmes, aga vahet ei olegi, tema raamatud on nii eluliselt head, et loeksin need kõik läbi. Ja jälle tekib kurbus kui mõtlen, et midagi uut ju tema sulest enam tulemas ei ole. Aga siirad tänud nendegi eest!

 Mina leian, et Tiit Sepa oli andekas psühholoog eelkõige, kahtlemata ka tohutult hea inimestetundja. Tal on lugejale nii palju anda, et vahepeal tekib situatsioon nagu tahaks õhku ahmida, joosta või keset ööd ihualasti õue, või isegi mediteerida, mida ma pole ammu teinud.

 Armastan Tiit Sepa loomingut tohutult! /sõna "tohutult" ei ole mul vist kunagi nii tihti kasutusel olnud, aga emotsioonid..../

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

EELSOODUMUS ARMASTADA 3

Autor: TIIT SEPA
 1 Google +0  0 Share0
Kena ja hakkaja Tiina on pärast hooldekodust põgenemist kohtunud taas oma elu armastusega. Neil on plaanis uuesti abielluda ja nende elu kulgeb rahulikult ning näib, et lõpuks ometi on nad oma õnne saavutanud. Siis ühel päeval astub nende uksest sisse Tiina kunagine kooliõde ja nende elu pööratakse taas pea peale. Vähe sellest, et toimub mõrv, hakkavad toimuma ka lausa müstilised sündmused.

Ometi ei puudu Tiina elust ka naer ja nali...


4. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 2. aprill 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA 2- Tiit Sepa


  Ilmataadile võib aitäh öelda, sest sellised ilmad on lugemiseks ideaalsed!

 Sain just loetud Tiit Sepa romaanitriloogia EELSOODUMUS ARMASTADA 2. osa, ehk teise raamatu.
Vahepeal langes romaani üks peategelastest-Tiina, taas psühhoosi. Aga õnneks tuli ta sellest välja. Nagu paranes ka teine peategelane- Erik langetõve hoost, mis tal mõneks ajaks isegi rääkimise halvas. Mis või kes aitas tervenemisele kaasa? Seda lugege ise!

 Vahepeal /seal kuskil 100 lk piires/ ma natuke pettusin raamatus. Tiina tundub muidu normaalne tegelane, kuigi ta on käinud läbi põrgust, kuid siis ühtäkki avastab ta, et on bi. Mida kuradit? Ükski partneris pettunud inimene ei avastan endas biseksuaali! See kalduvus peab olema tal juba enne. Aga see oli ka ainus koht kus tahtsin raamatut sulgeda, õnneks muutus Tiina endiseks tagasi. Jah, ka minu tuttavate hulgas on mõningaid bi-si, ka palju seksuaalvähemusi, aga nad kõik lausuvad ühest suust, et neid on omasoo esindajad tõmbanud sellest ajast saadik kui nad nn ennast avastama hakkasid. Kui me kõik, kes me oleme pettunud partneris hakkaksime biseksuaaliks, siis oleks midagi päris korrast ära. Ei, ei ma ei vihka seksuaalvähemusi, pigem vastupidi, nad on ka inimesed ja vahel isegi mõistvamad inimesed kui heterod, aga jah...see orientatsioon on ilmselt siiski sünniga kaasa antud. Jah, ka minule on naised silma visanud, lausa korduvalt, aga mind nad üldse seksuaalselt ei köida, mitte grammigi, sest olen hetero. Lihtsalt ma arvan, et kui ma parimale sõbrannale põsemusi annan ja ütlen, et armastan või ütlen et ta on maailma kenam naine, ei tähenda see kaugeltki seda, et ma ta vastu seksuaalset tõmmet tunneks. Seda kindlasti mitte. Ma lihtsalt julgen lausuda otse.

 See triloogia on nii haarav, et ma ei saa lihtsalt niisama enam midagi teha, kartulad keedavad ennast ise ära, ahi ja pliit kütavad ennast ise ära, masin peseb pesu ise ära jne...ja selle kõige juures ma aina loen ja loen. Küll ma olen õnnelik, et endale selle triloogia koju soetasin! Päriselt! Päriseks! Nüüd on selline tunne, et tahan kõik Tiit Sepa raamatud läbi lugeda, sest need on nii erilised. Ilmselt on autor ise ka nii eriline (ei taha rääkida minevikus, kuigi...), tunneb liiga hästi naise hinge ja oskab oma raamatus niseks kehastuda nii nagu olekski selle kirjutanud naine.

 Põnevust jagub kuhjaga, aga ma ei kirjuta siin ümberjutustust, seega lugege! Laenutage! Ostke! Muidu, Raamatukoi raamatupoodides on täitsa saadaval!

Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

EELSOODUMUS ARMASTADA 2

Autor: TIIT SEPA
 0 Google +0  0 Share0

Hooldekodust põgenenud Tiina on leidnud üles tütre ja kohtunud taas kunagise armastatu Erikuga, keda ta ka kõige raskematel aegadel pole unustanud. Kuigi armastuseotsingud viivad Tiina ootamatutele radadele, näib, et nüüd on ta leidnud nii õnne kui ka hingerahu, kuid minevikusuhted tulevad taas Tiinat painama, seades ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise.

2. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 31. märts 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA- Tiit Sepa


  Nonii, sain loetud Tiit Sepa romaanitriloogia 1. raamatu "Eelsoodumus armastada."

  Väga põnev on lugeda romaani kus romaani autor, meesterahvas, kirjutab romaani kus peategelaseks on naisterahvas. Aga tuleb tõdeda, et Tiit Sepa saab (sai) sellega väga hästi hakkama. Romaan on igati usutav.

 Tegelikult on tegu ühe väga traagilise saatusega noore naisega kes satub hooldekodusse, elab seal 8 aastat kuni põgeneb. Mida see kõik aga endaga kaasa toob? Kas naine saab hingerahus edasi elada? Kuidas tal õnnestub ennast varjata? Mida kõike ta üle elama peab...

 See on väga valusa, aga ka ilusa, elulise sisuga raamat. Haarav ja tegus, ei mingit uimerdamist, pidevalt midagi juhtub. Raamatus on seksi, sündi, surma, mõrva ja kõige rohkem armastust või selle otsimist. Pigem ikka armastust.

 Mul on olemas ka triloogia 2. ja 3. osa, õnneks. Juhtuski nii, et esimese osa pidin väga kallilt ostma, kuid teise ja kolmanda sain vaid 2.50 euro eet ja selle raha eest on raamatut rohkem kui küll.

 Hakkasin lugema möödunud öösel seda ja no nii kibelesin edasi lugema, kuigi oli tegus päev, rajal sai käidud, süüa tehtud, puid tehtud jne...Aga no kui raamat on haarav siis sa lihtsalt leiad aega lugemiseks.

 Tahaks öelda; "Hea Tiit, kirjuta veel palju raamatuid!", aga ma usun, et ta kuuleb ja näeb ka sealt ülevalt meie soove.

 Aitäh, et kirjutasid selle raamatu!

Tutvustus

Pärast elukaaslase surma raskesse depressiooni langenud Tiina on juba aastaid vaimselt tasakaalutuna elanud hooldekodus, kus on pidanud taluma nii vaimset ahistamist kui ka füüsilist vägivalda. Tapnud meeleheites oma suurima piinaja, põgeneb ta sealt parema tuleviku lootuses, kandes südames igatsust õnne ja armastuse järele.
  • Tootekood: 0861551
  • Ribakood: 9789949251551
  • Lisamise aeg: 15.12.2011
  • Autor: Tiit Sepa
  • Kirjastus: Ersen
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Raamatu formaat: Pehmekaaneline
  • Lehekülgi: 240
  • Mõõdud: 150x215

31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 89. päev +SaSa


  Ilmad vist pööravad jälle ära, sestap tuhisesime Germoga rajale juba hommikul. Tegelikult magasin ööund vaid 5 tundi, kuna hakkasin järgmist triloogiat lugema ja mitte ei saanud pidama. Tuleb lõunauinakule minna, sest varsti peaks puud saabuma ning pikk tööpäev ootab ees.

  Täna läbisime ainult 4,7 km, sest just puude pärast sai lühem maa kepikõnnitud. Üleeilsest pikast rajast olid eile hüppeliigesed veidi kanged, aga võtsin magneesiumi, määrisin omatehtud kuusekasvutinktuuriga, panin villased sokid jalga ja tänaseks on juba kõik ok. Kannatas rajale minna.

 Milline vaatamisväärsus, jõejääl toimub pingviinide paraad! No sellisena see paistab, aga tegelikult on jää kalamehi täis, laupäev ju.

 Enesetunne on ülihea. Sven, tegin sinust fotosüüdistuse. Ma poleks sind näinudki, aga Germo hõikas, ta mul terase silmaga.

* * * * *

  "Saatus & Saladuste" ehk SaSa aprilli number on ka ilmunud. Kirjutasin sinna taas ühe lühijutukese. Head lugemist! Ja luuleveergu toimetasin Margus Linnakivi luule.

 Kui ka sina tahad, et sinu luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna!

Mõnusat pühadeaega!

Fotod:
uni alles silmis...
nemad rekonstrueerivadki meie rada...
pingviinide paraad...
kes elab kollases telgis jõe jääl? ;)
1 km läbitud...
Sven, sa oled teolt tabatud! :)
2 km läbitud...
neid võikski pildistama jääda :)
peaaegu kodus tagasi...
minu jutuke SaSas vol 1...
vol 2....
aprillikuu SaSa
Marguse luule...
kohustuslik munade värvimine :)


31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

SELTSIMEES LAPS- Leelo Tungal


  No vot,  jah...ütlen ausalt-tühi tunne on...

  Panin just käest Leelo Tungali romaani "Seltsimees laps," mis koondab endasse triloogia kolm raamatut.

Juba aastaid tagasi tahtsin endale soetada (need) selle raamatu(d), just soetada, mitte laenata. Aga nagu tellimuse peale ilmus triloogia (kolm ühes) ja ma tegin sellel aastal endale naistepäevaks selle raamatu kingituseks. Naistepäevaks? Jah, ma ju olen nõukaaja laps ja tollel ajal oli naistepäev üks tähtsamaid päevi. See meenutab nii mõndagi, nagu ka Leelo raamat, mis viib tagasi lapsepõlve, mitte ainult autorit ennast aga ma usun, et ka neid. kes on viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud.

 Kuigi ma olen Leelost lausa 24 aastat noorem, tunnen temaga nii palju ühist ning kohati tundub nagu autor oleks kirja pannud minu lapsepõlve mälestused. Väga, väga palju oli äratundmisrõõmu. Aitäh!

 Raamat kõneleb tegelikult traagilisest ajast, aga ometi on seda nauditav lugeda, kuna autor on selle kirja pannud positiivses võtmes, läbi huumoriprisma, läbi lapsesilmade, lapsemaailma.... Pole just hea tunne kui su ema küüditatakse ja sa pead teda aastaid koju ootama ning lõpuks ei tunne teda äragi. Jah, õnneks on raamatu lõpp positiivne, kuigi ma vahepeal kartsin, et ...ei tahagi öelda. Kohati ikka valgus lugedes pisar silma ka, mõnikord rõõmupisar ja mõnikord valupisar.

 Mu oma kallis Ema, kes on sündinud 1935. aastal, kaotas sõjas oma isa...ja umbes 10 aastat tagasi avastasin mina, et mu vanaisa on Tartus, Pauluse kalmistu ühishauas. Ta hukati sõja ajal...

  Lisaks sellele on mu kallis ämm Siberis elanud, ta küüditati, kui oli kõigest 4 aastane ning tagasi kodumaale naases 14 aastasena. Sestap olen läbi aegade kuulnud elust külmal maal- Siberis päris palju. Ämm muidugi mainis, et tema, kui lapse elul polnud iseenesest seal elul vigagi, aga kõige traagilisem oli sinna sõit võikates loomavagunites, kus ta noorem õde suri ja viidi Venemaa avarustes surnukuuri kuid edasisest ta ei teagi enam midagi...Väga valus aeg oli. Raamat pani meenutama kõike seda mida olin ennegi kuulnud ja lugenud.

 Mõnes mõttes oli pisikse armsa Leelo elu sellel ajal isegi ilus, tal oli isa, onud, tädid, sugulased, sai lubada paljutki millest mõni laps võis vaid unistada, aga sellises vanuses jääda ilma Emast- seda ei kujuta ettegi. Ja loomulikult tekitab see painajaid nii ilmsi kui unes.

 Lugesin seda raamatut ligi 2 nädalat, kuna ei tahtnud et läbi saab, elasin paralleelselt seltsimees lapse maailmas, seedisin kõike, lasin endast läbi, isegi unes nägin ja kui palju magamata öid see raamat minult röövis, aga on ka seda väärt.

 Vahepeal lugesin paar õhukest raamatut läbi, mitte sellepärast, et see romaan ei köitnud, vastupidi! väga köitis, liiga paljugi. Aga juhtusin vahepeal lugema ka Aino Perviku "Matlena teekonda" mis samuti viis ajas tagasi ja neil kahel raamatul on nii mõndagi ühist, vähemalt minu jaoks. Ja mõlemad kirjanikud on mu lemmikute nimekirjas olnud juba lapsest saati. Aitäh!

 Nüüd ma näen, et tegin õiesti, et raamatu ära ostsin, sest näitab et Rahva Raamatus enam seda müügil ei ole, aga ehk tuleb kordustrükk. Peab tulema, sest see on väga, väga hea raamat! See on kogupere raamat, kirjutatud hästi lihtsas keeles, ka lapsele loetavas keeles. Võrratu!

 Ja kui palju unustustehõlma jäänud väljendeid selles on!

Lugemise käigus tegin mõningaid märkmeid, aga suutsin selle paberi lootusetult ära kaotada, sestap ei tulegi meelde kõik millest veel blogida tahtsin, aga mul on alati võimalus siia juurde lisada.

Aitäh, armas Leelo, et kirjutasin selle võrratult hea ja hariva raamatu! Soovitan lugeda kõigil! Eriti võiks seda teha ka koolilapsed, saavad aimu elust nõuka ajal, oma vanemate-, vanavanemate- või ka vanavanavanemate elust.

 Ja nüüd tuleks ka film ära vaadata!

 Oleksin ma mees- võtaksin mütsi maha! :)

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

SELTSIMEES LAPS

Autor: LEELO TUNGAL
 9 Google +0  0 Share0

Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme "Seltsimees lapse" triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.


31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma