kolmapäev, 5. veebruar 2025

Luuleprõmm 2025

Täna kell 13.30 - 16.30 toimus Pärnu Keskraamatukogu suures saalis järjekordne Pärnumaa noorte Luuleprõmm, millest võttis osa 41 last ja noort üle Pärnumaa. 📚 Reeglid: • Igal esinejal on 3 minutit, et esitada 1–3 omaloodud luuletust. • Kasutada võib ainult oma häält ja miimikat (tekst võib olla paberil või nutiseadmes). • Kostüümid, muusikainstrumendid ja muud abivahendid pole lubatud. • Eelistatud on, kui tekst on peas! 🌟 Hindamine: • Esinejaid hindab žürii. • Ka publik saab oma aplausiga anda hinnangu, mis lisatakse žüriihinnetele. 🏆 Auhinnad ja võimalused: • Iga vanuseklassi 3 parimat saavad auhinnad. • Jagatakse ka eripreemiaid. • Parimad esindavad Pärnumaad vabariiklikul noorte Luuleprõmmul Tartus 20. veebruaril 2025! Žüriis hindasid: Leonora Palu, Jaak Eamets, Margit Peterson, Meelis Sarv ja Krista Visas. 7-11 aastaste nimekiri: Alicia Isabella Sidron, Melori Saul, Darija Kirss, Lilian Niidumaa, Mari Nõmtak, Mirell Tiitus, Emma Viires, Brennet Ojamets, Kirtel Lindt, Getter Viidebaum, Desiree Marus, Mariete Krimses, Heti Reidla, Kristel Tiitus, Siim Ojala, Isabel Täht. Vanuseklassis 12-15 osalesid: Eleanora Salben, Johannes Eensalu, Liis-Marii Reiväli. Neliliis Roomere, Mirjam Reiväli, Annabel Zaikina, Emily Randlo, Elisabeth Adamson, Liselle Luhtjärv, Karoliine Tõnts, Elis Paugus, Hele-Liise Ring ja Mia-Mirell Pillmann. Vanuserühmas 16-19 aastased osalesid: Triin Kuusaru, Berit Kivila, Eva Marii Puusepp, Kadi Mumme, Sonia Kurberg, Jete-Pauline Ollep, Õnneliise Seling, Keitlin Heily Hansumäe, Laureen Teesalu, Grete Leas, Lily-Marleen Saks ja Günther Andreas Vaaro. Minu raamatud läksid mu lemmikuteele: Siim Ojalale, Jete-Pauliine Ollepile ja Elis Paugusele. Aga jätan ülejäänud info korraldaja või ajalehe kajastada. Aitäh kõigiöe! Aitäh sulle -Jaak Känd. kutsumast! PS. Osad fotod on teinud Krista Visas ja osad mina ise.

UUS ILM - Roland Tõnisson

Loetud sai Roland Tõnissoni debüütromaan "Uus ilm," mis kõneleb elust Eestis 1990. aastate alguses just sellisena nagu see oli. Tänapäeval armastatakse öelda ilma filtrita, mille kohta iganes, kuid ma ei teagi kas raamatu kohta on seda sünnis öelda. Ma ise pole mingeid filtreid kunagi kasutanud, tean, et neid kasutatakse fotode ja videote tuunimisel. Armastan filtrivaba elu, sestap läheb ka see raamat mulle korda. Seda lugedes meenusid endalegi erinevad ajad või ajastud, milles tegutsesid või tegutsevad erinevad prototüübid, kes andasid või annavad inpiratsiooni kirjutamiseks. Tuleb mainida, et autoril on fenomenaalne mälu ja värvikas ning vürtsikas sõnavara. Peategelane töötab Seewaldis ja sellega on juba palju öeldud, rohkem ma ei reedaks, lugege ise. Kopeerin siia vaid veel raamatut tutvustava teksti. See on lugu 1990. aastate alguse Eestist, eestlastest, venelastest ja meie naabritest. See räägib armastusest ja vihkamisest, usust ja uskmatusest. See räägib nendest, kes arvavad, et nad on terved. Nende kaante vahel on kokku saanud Seewaldi haigemaja, Nõukogude Liit ja täieline Eesti Wabariik. Ja eelkõige inimsaatused, keda kutsuvad enda poole nii taevased inglid, kui langenud vaimud. 5. veebruar 2025. Vana-Rääma

teisipäev, 4. veebruar 2025

Kirjanik Armin Kõomägi Pärnus

Täna kell 17.00 kohtusid soovijad Pärnu Keskraamatukogu suures saalis kirjanik Armin Kõomägi´ga. See tunnike lausa kadus kätte. Oli põnev seigelda koos autoriga Taevas. Kunagi, lausa 13 aastat (2012.) tagasi viibisime Arminiga ühes laagris, täpsemalt Ji suvepäevadel Tartumaal, Kavastus. Jah, ka mina olen mõelnud, mis saab kunagi meie oma keelest ja meelest ... ning oma romaanis "Taevas" vihjab autor nii mõnelegi varjuküljele ja valupoolele. Ridade vahele on peidetud nii mõndagi. Väga põnev oli teada saada, mis ajendas autorit seda romaani kirjutama ning kuidas ühe romaani kirjutamine võib ammendada reisihimu. Põnev, põnev! Jah, Arminil on ilmunud 9 raamatut, aga mina olen nendest lugenud üksnes "Lui Vutooni" ja "Minu Mustamäed." Täna sain "Taeva" võrra rikkamaks. Aitäh! Taas ka üks pühendusega raamat kogus juures. Aitäh ka Pärnu Keskraamatukogule korraldamast! 4. veebruar 2025. Vana-Rääma

esmaspäev, 3. veebruar 2025

Jaansoni rada 623. päev

Kuna telefoni pedomeeter endiselt minuga ühte sammu ei astu, pakun umbes, et tänane rada tuli 5,5 km pikkune. Täna tundub külm ja karge ilm, kuigi termomeeter kesklinna sillal näitab -2 külmakraadi. Õnneks on tuulevaikne ja rahulik ilm. Tegelikult olid meil hommikuks suured plaanid, aga need jäid osati realiseerimata ja osati siis viisime need plaanid täide. Pool päeva olime ilma veeta, hea, et lõpuks asi korda saadi ja ilus oleks asjast ikka enne naabreid teatada, kui vee ära võetate. Nüüd on jälle inimese tunne, sai ennast liigutatud, päeval ju tegelean jälle oma käsikirjaga ning 20 arvutilehekülge sain tehtud. Pean ennast tagant utsitama, suurem tuhin läks üle, aga tahaks ikka, et raamat ilmuks nüüd kevadel. Eks varsti tuleb taas hakata trükikodadele hinnapakkumisi tegema, sest elu üha kallineb ja tuleb valida soodsam. Tahtsin tegelikult jaanuaris asjaga ühel poole saada, aga mu nägemine pole kõige parem, sestap pean tegema pause. Tiraaž tuleb ilmselt väike, äkki mingi 150 raamatut vaid teen, sest mahtu sellel on. Kärpisin niigi, igasugused stripparitest, soolapuhujatest ja omakasupüüdlikest inimestest kirjutatud artiklitest loobusin, ei avalda neid, sest ma ei salli silmakirjalikkust, õelust ja võltsinimesi. Artikleid on äärest äärde, seega lugemist jagub kõigile. Artiklid saavad pärjatud ka fotodega, need lasen avaldada mustvalgena, et saaks raamatu hinna veidi soodsamaks. Aga mis seal ikka, eks ma asungi taas kirjatööle. Lisaks on päevad tiheda kavaga, kolmapäeval ootab ees töö Pärnumaa lastega, pean vaimu valmis panema. Ootan seda väga. Olge terved! 3. veebruar 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 1. veebruar 2025

Jaansoni rada 622. päev

Hommikused plaanid rajale minna lükkusid õhtusse, sest hommikul sadas Pärnus lörtsi ja vihma. Kuna ma ikkagi ei saanud pedomeetrit telefonil tööle, siis julgen pakkuda, et vähemalt 7 km kepikõndisime küll. Võibolla isegi rohkem, aga nende aastate jooksul on mul enamvähem meeles kui pikk vahemaa Pärnu linnas kusagile läbida on. Jahtklubi lähistel käivad muutused, muulilaudteel põlesid kenasti tuled, aga jäädvustades ei jäänud ilusad. Muul kumas ka läbi pimeduse, on veel alt välja ilmunud. Muide, TEMPEL on ka avatud, asub Kuursaaliga ühes majas. Ja Kuursaalis mängivad täna Ergo & Jüri Vlassov. Hea oli ennast taas liigutada, sest mõned päevad tuli madalamat profiili hoida, sest hambapõletik vajas ravi, vajab siiani, anibiootikumidega ravikuur lõppeb alles teisipäeval. Kuigi õhutemperatuur on täna üksnes +1. on õhus palju kevadet ja üleüldse on mul viimastel päevadel palju armsaid külalisi käinud. Aitäh, mu kallikesed! Võibolla liigun ka siin öösel, sest mul on režiim sassis, möödunud ööuni jäi poolikuks ja magasin päeval. Õnneks on mul öökapil raamatuid, mis on head kaaslased, kui und pole. Aga olge rõõmsad ja terved! 1. veebruar 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

KIRJU MANDRILT - Hedvig Hanson

Liiga ruttu sai Hedvig Hansoni "Kirju mandrilt" loetud. Miks? Sest tegu on liiga hea raamatuga minu jaoks. Tõsiselt. Ometigi hoian käes sellist rahulikult kulgevat päevikuformaadis kirjutatud raamatut, milles hooman pisut õnnepalulikku ja pisut mikitalikku, ehk lingvistilist salajoont, mis ilmselt on autorit inspireerinud talle endale teadmatult. Ülinaiselik, kui mitte öelda ürgnaiselik ja maalähedane, pisut ehk isegi autobiograafiline teos, mis on niivõrd hedvighansonlik ja õrnpositiivselt sensitiivne ja emotsionaalne, nagu üks ülinaiselik inimene on, on ka selle loo süžee. Uhh, noh, ma muudmoodi ei oskakski öelda, nii tunnen mina, nii näen mina. Väga hea kirjakeel on Hegvig Hansonil. Tema raamatuid loeksin ma veel ja veel. Lisaks võib teda kuulata veel ja veel, väsimatult, mida olen ka aastakümneid teinud. Lisaks võib teda ka esinemas vaadata hinge kinni hoides, sest tema olek on juba ise meditatiivne, mis paneb rahva ennast hiirvaikselt kuulama ja vaatama. Üliandekas multitalent on see naine, ma ütlen teile! Hedvig Hansonit olin enne korduvalt kuulnud ja näinud, aga lugenud ei olnud. Ta on väga osav sõnaseadja, väga andekas kirjanik. Millised võrratud ja elusad kujundid ning kogu kompositsioon, isegi helid kõlavad läbi loomingu ja lõhnad on tunda, mida ei suuda iga autor. Jah, ma räägin temast ülivõrdes, aga nii ma ka tunnen ja tajun, näen ja kuulen. Aitäh, et olemas oled, Hedvig! Ja loomulikult läheb antud raamat mu eriliste raamatute riiulisse, kus teda ootavad juba üle 400 pühendustega ja autogrammidega raamatut. Ja siis blogisse lisan ka koos tehtud foto, millel on minu jaoks eriline tähendus. Aitäh! Siia kopeerin veel teksti raamatukaulpluse lehelt ja kirjutan ( korduva) vabanduse, et mu pensionärist blogi ei lase taandridu lisada ja lähen tänutundega voodisse und ootama, sest kell on hetkel 02.08 ja raamatu käest panin ma kell 1.37. Laupäeva varahommik juba terendab. Sellest sarjast on mul veel olemas (ka pühendusega) Evelin Ilvese "Kirju." Kevadest kevadeni kirjutab naine metsade vahelt saarel elavale mehele, kes on samamoodi loomeinimene ja end melust pagendanud. Need on õrna sõpruse kirjad, kus on nii argielu kui ka elufilosoofiat koos talvemasenduse ja kevadvirgumisega. Neis on ka seletamatu igatsus millegi enneolematu järele, mis tooks ellu värskust ja uut algust. Meeleolugi kõigub ühest äärest teise… Hedvig Hanson avab oma peidus poole. Aastaid on ta elanud maal, et leida eneses rohkem rahu, hingata värsket õhku, kuulata ja jälgida loodust – et mõista paremini elu ja selle seaduspära. Harrastusaednikuna otsib ta vastuseid igapäevaelu väikestele küsimustele ning vahel saab ka mõne suurema avastuse osaliseks. Autoril tuleb jagada end erinevate rollide vahel: ta on artist, ema, naine, aga eelkõige inimene, kes soovib eneses elu keerulisuse kiuste säilitada puhast lapsemeelsust ja avastamisrõõmu. 1. veebruar 2025. Vana-Rääma