Lõpuks jõudis vihm ka Lemme! Pärnus on terve suve ainult sadanud ja sadanud. Mõni kurdab üldse leitsaku üle aga Lemme jõudsid vihmapoisid öösel. Kell 5.09 kuulsin nende väledaid sõrmi aknaruute silumas, läksin õue, et ehk saan pesu veel päästa, aga korralik loputus oli ilmataadi poolt juba tehtud. Ju ma ei saanud siis ise ennist loputamisega hakkama. Mõnusad tõdemused vanarahva tarkuseallikast. Aga tõsi ta oli, et sadas ja terrass sai ka korraliku pesu. Õnneks saime Germoga eelmisel päeval käbid korjatud, need jäid kuivaks. Aga juba tõusis päike ning hakkas kuivatama. Nii sai Urmas relakaga tööle hakata ja mina tegelesin riisumisega. Hommikupoolik oli üsna töine, aga teha on veel ja veel ning plaanid aina küpsevad peas ja vaikselt viime neid ka ellu. Germo on nüüd nii õnnelik, makk on maal, saab muusikat kuulata, ilma milleta ta elada ei suuda. Täna ta kuulas majas nii kaua kui meie õues töötasime, lõpuks pani maki kinni ja teatas et tahab puhata :) Eks muusika ka vahel väsitab, jah. Nüüd mõningad päevad olen jälle Pärnus olemas ja ega ma ei tea vahel ise ka millal me äkitsi pillid kokku pakime ja jälle maale suundume, sest seal on täielik Paradiis. Nüüd saan ka ma juba seal magada. Aega võttis, aga asja sai. Ma ei kipu võõrsil magama, ju on suvilast nüüd juba mu kodus saanud. Olen õnnelik ,et saan suve nautida oma kunagise lapsepõlvekodu lähistel. Tunnen ja tunnetan seda energiat ja olen ise ka nagu väike õnnelik laps. Ja nagu fotod ning videod kõnelevad, on ka Germo õnnelik. Ka seal tema joonistab ja joonistab, täna kinkis naabrinaisele Laurale, kes vaid suved Lemmes veedab, juba teise pildi, aga tänase pildi taha joonistas ta, lisaks Laurale, ka iseenda. Laura on meie armas naaber, kes elab muidu Viljandis. Nüüd olen jah juba kodus tagasi ning juba ka uus ports moose keedetud. Peab ju talveks valmistuma, nagu seda ikka vastu sügist tehakse. Hoidistamine on täies hoos. Head viimast suvekuud! Kirja panin 18. augusti hommikul kell 01.12. 2024. aastal.
class="separator" style="clear: both;">
