neljapäev, 25. juuni 2020

Ei saa me ilma rannata ...


 Ma armastan merelinna - kodulinna Pärnut!

No ausalt, ma ei kujutaks ettegi kui ma peaks merest kaugel elama. Ülimõnus on selles suures basseinis ennast jahutamas käia. Naudin imelist suve ja ei kurda kuumuse üle, olengi ju suvelaps! Mis sest, et hetkel näen välja nagu keedetud vähk, milline ma hommikul veel ei olnud. Jah, me jõudsime juba kell 10.00 hommikul Germoga Vana-Pärnu randa. Patt on mitte vette minna kui veesoojus on suisa 22!

 No see parmude parv, mis rannas elusolendeid ründab, ei heiduta. Pigem oli rannaloomadest kahju /vaata ühelt fotolt/, neid nad ründavad jõhkralt, aga looduse vastu ju ei saa. Ja minu lemmiklinnud on ka kenasti kaldal valvel. Nii oleks vares täna Germo püksid pihta pannud, kui ma ei oleks avastanud ja ruttu veest välja jooksnud. Soovitan riided, kas kotti panna või koti külge siduda, kui teil pole autoga randa minemise võimalust. Aga ikkagi on varesed ja rongad nunnud linnud. Minu lemmikud. Ja tegelikult tegi see kõik Germole pigem nalja, kui ta nägi kuidas pisike vares suurt riidetükki sikutas :)

 Tagasi tulles jäi taas kirjanik Ivi Soomre kodumaja teeäärde ja käisime taas ka teda kallistamas. Üks armas päev taas õhtus. Enesetunne on positiivne, kuigi eilne õhtu just seda ei olnud, sest ühel naabrimutil on kombeks aeg-ajalt ennast täis juua ja ära pöörata. Juhtub, ka parimates peredes! Ma jätan nime mainimata, aga tean et paljud on kursis keda silmas pean. Mina pole kohtumõistja, lasen saatusel kohut mõista. Aga üks artikli materjal terendab küll.

 Jaanipäev möödus ülikenasti, oma kalli pere seltsis, vaid noorem poeg oli puudu. Magama saime alles kell 5.30 hommikul. Jaaniööl ju ometi ei magata! Tegime lõket koduaia taga, oja kaldal ja olime õnnelikud. Mina panin päev enne šašlõkiliha marinaadi ja üks noormees meie pundist muudkui küpsetas ja vaaritas kogu kupatuse valmis. Aitäh, mu kallikesed! Armastan!

 Minge randa ja olge ikka rõõmsad ja õnnelikud, isegi siis, kui keegi, kelle sees deemon elab, üritab teie elu põrguks teha!

Lasen positiivsetel fotodel edasi kõnelda:
ma niiiiiiiiii armastan seda teed Vana-Pärnu randa! 
emme, oota, tahan tissi! :)

parmude ja palavuse eest kraavis peidus ...
kamp

väike nunnu  kõneles meiega :)

suvi on, naised! :) kodukootud jalakett
vares- püksivaras:) taamal Vana- Pärnu muul

kabiin on ka rannas olemas

Germo täna Vana-Pärnu rannas

Germo jaaniõhtul
süti, süti lõke


ühe kokapoisi kodukootud grilliha jaanipäeval


25. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 22. juuni 2020

Meie jaoks on suvi alanud, esimene suplus tehtud!


  Täna saime siis jala märjaks, käisime Germoga Vana-Pärnu rannas. Vana- Pärnu rannas on rahulikum ja ega mina kunagi päikest võtmas ei käi, päike võtab mind ise, liiga kiiresti ja valusalt võtab, sestap ma ka eriti kaua rannas olla ei saa, eriti vees, nii me umbes 20 minutit veemõnusid nautisimegi. Küll oli lõõgastav!

 Kui proua Ivi Soomre helistas ja mainis, et merevesi on 20, pajatasid osad rannas et oli 21 juba. No igatahes väga soe oli, nagu nii-öelda supp. Ausalt. Mõnus!

 Ja loomulikult külastasime ka kirjanik ja poetess Ivi Soomret, ühte eakamat Suleklubi kauaaegset liiget, kes oli taas paari uue vihikuga valmis saanud, üks neist lastekas ja teine täiskasvanutele. Ivi on väga noore hingega ja hakkaja memm, kes sügisel saab juba 85. aastaseks, aga on endiselt positiivne ja tegus. Positiivsus aitabki elus edasi. No ja Germo sai ka taas rõõmustada, nagu oleks vanaemal külas käinud ...

 Kerge jume on nahal, olen nagu roosa põrsas, aga õnneks mitte põlenud, oskan ennast kavala päikese eest hoida.

 Kuna on suvi ja ma igapäevaselt ei raatsi arvutit üldse avadagi, tundsin siirast rõõmu taas ühe enda sõnadele loodud loo üle. Südamlikud tänud kõik see kamp! Kummardan kuuni ja maani!

 Minu lugu "Ärgake" elab aktiivset lugu ja veel on saadavad nimelooga luuleraamatuid, mida saad juuni lõpuni minu käest endale soetada vaid 5 euro eest! Raamatu tutvustust uuri SIIT!

 Imelist lugu saate vaadata SIIT!

Armastan!

Fotod:
August Sang
õnnelik Germo :)
teekond Vana-Pärnu randa on imeline :)
rannaloomad on ka kenasti koplis olemas
Vana-Pärnu rand
imelised Vana-Pärnu niidud
2 päikest :) Germo ja Ivi
Ivi Soomre uued raamatud


22. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

laupäev, 20. juuni 2020

Peale leitsakut oli mõnus ennast liigutada


 Peale mitmepäevast leitsakut oli, vähemalt Pärnus, suht talutav ilm. No ma armastan sooja, 25-30 sooja on hea, aga üleeile näitas tark aparaat lausa üle 37 ja see oli juba liig. Nii ma siis paar päeva lihtsalt vegeteerisin, suhteliselt tegevusetult. Täna tuli eluvaim sisse tagasi. Jah, ma isegi pole sellel nädalal igapäevaselt arvutit avanud ja endiselt ei käi (ega hakka ka ) ma telefoniga netis. Armastan reaalsust rohkem kui virtuaalsust.

 Niisiis! Osade kuuride eest vohas lausa mets - umbrohumets. Hakkasin seda likvideerima ja peagi liitus minuga naabrinaine Maarja. Kahjuks pole mul tööle eelnevat pilti olukorrast aga hea Terje jäädvustas meid ajalukku tööd tehes, üsna tööpäeva lõpus. Enne lõppu liitusid meiega veel 2 naabrimeest, Tiks aitas labidaga mättaid lahti kangutada ja kunstnik Aleksei Jastrebov, kes on samuti meie maja elanik, pani ka käe külge. Nii meie töö kenasti laabuski. Hea tunne südames ja silmale ka ilusam vaadata, kuigi see umbrohumets sobib meie majaga kokku, kõik kuidagi vana ja väsinud, nagu rohtu kasvanud  söötis taluhoov.

 Mis seal ikka, üks kasulik päev ajalukku jäädvustatud ja päev õhtus. Nautige suve!
Terje, aitäh!

Fotod:
Tiks, Maarja ja mina
Jastrebov, Tiks ja Maarja


20. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

Ajakirja "LEMMIK" juunikuu numbris ...



 Saage tuttavaks, tema on Orientali tõugu kass Bagiira!

Alles täna avastasin, et lugu, mille eelmisel aastal kirjutasin, on avaldatud juuni "Lemmikus." Aitäh Ave ja Emili selle imelise loo eest!

 Tegu on väga erilisest kassitõust kassiga, mida Eestis just massiliselt ei ole, aga Avel ja Emilil seal Jõgeval on see lemmikloom täitsa olemas. Mis loomuomadused on Bagiiral? sellest loe ajakirjast!

 Mina mäletan kui see pere selle kassi endale tõi ja nad on põgusalt jaganud temast fotosid ka sotsiaalmeedias. No niiiiiiiiiii äge kass minu jaoks!


 Mõni foto ka:
...
...
juunikuu LEMMIK 


20. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 17. juuni 2020

Imeline suveõhtu Vahenurmes

aitäh kogu kambale! :)

 Täna sõitsime ootamatult Vahenurme.
No Avekese õhtu kujunes vabaks ja nii me oma sõjaplaanid täide viisimegi. Ootamatu minek tasub ennast alati ära.

 Kui juba sõit läks Erika ja Andruse juurde, oli mul kogu aeg meeles, et ka Velly elab Vahenurmes, sest nii Erika kui Velly olid mind korduvalt külla kutsunud. Nii me siis kõik Erika ja Andruse bangalos sotsialiseerusimegi. Õhtu kujunes ülipositiivseks ja lõbusaks. Aitäh, kamraadid! Uute kohtumisteni!

 No ja ma ju pidin ka fotojäädvustusi tegema, sest maal on ilus, eriti Erika aiamaal. Aga mis ma siin ikka lobisen. Las fotod kõnelevad! Mul siiani suu kõrvuni :D Armastan!
kallid Erika ja Andrus
imeline päikeseloojang Vahenurme kortermajade taha ...
selfi kasvuhoonega :)
meie kamp
...

maal on imeline
Germo, Velly Joonas, Erika

päris mitu aatsta polnud Vellyt kallistada saanud

ahistan Vellyt, vabandust :D 
Ave ja Germo

imearmas Paula



16. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

laupäev, 13. juuni 2020

Pärnu - Koonga - Mihkli - Emmu - Veltsa - Tarva - Lihula - Oidremaa- Lõpe - Pärnu jne ...


 Homseks plaanitud tripp toimus täna. Aitäh positiivse päeva eest, kallikesed! :)

Suvi on viimaks kätte jõudnud ja liikumist on rohkem. Tõsi küll, rajale ma saanud ei ole, aga tõesti, tõesti, kogu aeg on tegemist. Täna tegime suure turnee mööda kodukandi radu. Marge tuli abikaasaga Tallinnast, korjas meid peale ja nii me trippima läksimegi.

 Esimese peatuse tegime Koongas, käisime kooliõde Ailit kallistamas. Ja fotodelt saate piiluda missugune imeline aed Aili kodu ees on. Ma ju pidin jäädvustama.

 Edasi kulges tee Mihklisse, kalli Ema juurde. Ka vanaema ja vanavanaisa haual sai käidud, nagu ikka, kui sinna kanti satume.

 Emmu külast põikasime ka läbi, nostalgia. Lisaks ka Veltsa külast ning järgmise peatuse tegime Tarval, Tarva koolimaja ees, kus mina sain, enne kooli sulgemist, õppida vaid ühe aasta. 2. klassi. Naljakas, Margega meenutasime, et toona oli Tarva koolis kogu aeg kloori lõhn ja täna, autost välja astudes tundsime seda taas. Seega võib öelda, et tegu on ühe lapsepõlvelõhnaga. Koolimaja ise seisab nukralt tühjana ja hoone ümbrus on rohtu kasvanud. Marge jäädvustas mind koolimaja trepil.

 Lihula Olerexi tanklast oli natuke kurb ja kõhe mööduda, aga tegime seda ikka, sõitsime Birgitisse lõunatama. Imekena kohake. Aga sealt jäädvustasin vaid Eesti rahvuslinnu - pääsukese, kes räästa all pesal istus.

 Oidremaale põikasime ka sisse, käisime vennaperel külas. Aitäh, armas Juta, kiilipildiga kohvi eest! :)

 Lõpe külast ei saa ka niisama mööda sõita ja pealegi elab seal meie noorem vend.

Oli üks armas päev!

Fotojäädvustused ikka ka:
Ceyloni kaneel, mis on diabeetikule hädavajalik, aga Pärnus müügil pole. Aitäh, Marge! 
vennanaine tegi mulle kiili kohvi :)
saage tuttavaks, Marge süles on Miisu Peterson :)
Marge ja Miisu Oidremaal
pääsuke oma pesal Lihulas, Birgiti trahteri räästas
...
...
Tarva koolihoone seisab üksinduses ...
Ingel Tarva koolihoone juures kesapõllul :)

Tarva koolihoone
vanavanaisa ja vanaema


õde Marge
kalli Emaga Mihklis

Aili kodumaja ees Koongas
Aili kodumaja ees Koongas
...
Tarva koolihoone trepil
Koongas Germo, Marge ja Ailiga

on millest rääkida ... :)



13.juuni. 2020.a.
Vana-Rääma