Hakkasin juba mitu tundi tagasi blogima aga pole siinai sellega ühele poole saanud. Suvi on. Inimesed on unetud ja külalisi jagub lausa uude päeva. Katsun siis selle blogimisega ühele poole saada, kuigi uus nädal on juba alanud, aga antud blogipostitus kuulub täieõiguslikult pühapäeva. Miks ma seda rõhutan? No ikka sellepärast, et olen endale seadnud eesmärgiks käia rajal VÄHEMALT 3 korda nädalas. Just 3 korda käisin ka möödunud nädalal, sest tegemist on nii palju ja päris mitmed päevad sai puid saetud, loobitud ja laotud. Oli see juba ise paras füüsiline koormus. Ühel päeval sai peale 7 km rada veel õhtul 4 tundi puudega tegeldud. Ahjaa, juba homme ja ülehomme õhtul peavad naabrid välja kannatama puudesaagimise müra, sest kolmas kuur on tuugalt saagimata puid täis. Vabandused ette ja taha!
Täna õhtul läbisime Germoga 6 km. Tegelikult läksime rajale kolmekesi, naabrinaine oli ka kaasas, aga peale esimest kilomeetrit juhtus tal väike terviserike (muretsemiseks vast õnneks pole põhjust ja siin ma seda lahti lahkama ei hakka) ning meie Germoga kepikõndisime edasi. Selline tuhin oli sees, et oleks või kogu raja läbi käinud. Kuigi 3 päeva polnud rajale saanud, ei tunne ma jätkuvalt ei väsimust ega ühtegi valu. Pigem olin nagu mahlakask, üleni märg.
Kolmandal kilomeetril, kui hakkasin järjekordselt kilomeetrikirja jäädvustama sattusime vereimejate küüsi :) Ja seda päris otseses mõttes. Vilu ja hämar metsavahetee oli sääseparvi täis ja need lausa haakusid mu üleni higise ihu külge. Jah, maal on alati palju sääski, aga linnas sellise kolonni kätte sattusin esmakordselt. Ma ei väsi kordamast, et kui sääsed teeks rasvaimu, kannataks ma selle ehk välja, aga verd ma neile anda ei taha. Ok, ok kaldun teemast kõrvale, aga enesetunne ja tuju on nii super, et, et...
Jäädvustasin rajal ka ühe kalamehe. No nii ilus vaade oli, kuigi suumides fotode kvaliteet pole enam see. Oskasin muidugi telefonikaamera nii ära suumida, et pärast oli tükk tegu, et seda taas algversiooniks tagasi saada. Lõpuks kobamisi õnnestus. Aga ise näete galeriist.
Hansapäevadele ma sellel aastal ei jõudnud. Tegelikult tahtsin reedel minna, aga terve päev kallas nagu oavarrest ja...Ju siis on need päevad ennast minu jaoks ammendanud, sest laupäeval ja pühapäeval ma ka sinna ei jõudnud. Külalisi käis palju. Sõpru käis palju külas. Tegemist oli üleüldse palju ja pealegi oli ülimõnus nädalavahetus, kuid ega ma oma eralelust ka kõiki ja kõike siin ei kirjuta. Ahjaa, armas Triin tõi mulle uue tassi ka Budapestist. Ikka tänan! Tore oli.
Reede õhtul käis armas Karmen oma võiduraamatu järgi. Õnn või fortuuna (tegelt Germo loosis) naeratas sellel korral inimesele kes lausa neelab raamatuid, minu kunagisele naabritüdrukule keda lapsena korduvalt hoidsin. Tunnen siirast rõõmu. Oli armas kohtuda! Põnevat lugemist!
Veel paar päeva saate osaleda mu raamatu loosimises, mille korraldas Heli kirjastus. Vajutage sellele sinisele lingile ning saate juhtnöörid!
Kirjanik Heli Künnapas kirjutas minu romaanile Westoffhauseni häärberi saladus arvustuse. Seda saate lugeda tema raamatublogist ehk siis Heli lugemisvarast. Kopeerin ka siia, et oleks olemas.
**********************
Margiti raamat on järjekordne minu kirjastatud raamat. Enne kirjastamise otsust sirvisin käsikirja, kuid ei lugenud seda läbi. Nüüd aga sai paari päevaga loetud ja kokkuvõte: mulle meeldis väga! Minu jaoks muutus Margit selle raamatuga nagu Eesti nais-Tohvriks ehk mõnusaks rahvakirjanikuks, kelle teos sobib nii noortele kui vanadele. Kirjutasin raamatust kokkuvõtte ka Pärnu Postimehele ning annan kindlasti teada, kui see ilmub.
Margit Petersoni võõrapärase pealkirjaga romaani tegevus on tegelikult läbi ja lõhki eestimaine. Westoffhauseni häärberil ja selle taustal on romaanis suur roll. Veelgi olulisemad on aga inimesed. Meie oma Eesti inimesed ja nende lood.
Romaani “Westoffhauseni häärberi saladus” hargneb erinevaid tegevusliine pidi. Tihti on selliseid raamatuid raske lugeda, sest sa ei saa enam aru, millisesse aega või kelle ellu uue peatükiga maandud. Margiti romaanis pole kordagi sellise eksimise tunnet. Iga uue peatüki algul on väga selge, millise tegevusliiniga edasi minnakse. Samuti ei teki kusagile ühtegi auku. Kõik küsimused saavad vastused ja kõik alustatud teemad lõpetatakse. Üleminekud mineviku ja oleviku käsitlemise vahel on sujuvad ning väga harmoonilised.
Margiti loomingule on omane, et ta hõlmab kogu elukaart. Nii on ka selles romaanis tegelased lastest kuni vanuriteni. Kui mõnikord kõlavad lapsed liiga täiskasvanulikult, siis põhjendab autor ise selle kohe ka teoses ära laste läbielamistega. Erinevas vanuses tegelased annavad teosele veelgi rohkem terviklikkuse tunnet, sest õiged sõnad ja tegevused saab anda sobilikele tegelastele.
Kui Westoffhauseni häärberi enda asukoht jäi vähemalt minu jaoks ebamääraseks, siis mitmeid äratuntavaid kohti leiab teoses päris palju. Nii käivad tegelased nii Jamaical kui Kihnu saarel. Kosmonautika puhkekeskuse omanikud aga peaksid küll kaaluma Margitile reklaamiraha maksmise võimalust, sest minul isiklikult tekkis küll suur huvi selle koha ning sealse päikeseloojangu vastu.
Margiti tugev külg on vanarahva uskumuste tundmine. Käesolevas romaanis nendega tagasi hoitud ei ole. See on romaani “Westoffhauseni häärberi saladus” suur lisaväärtus. Kuna oleme Margitiga korduvalt koos lugejatega kohtumas käinud, siis tean, et tal oli tugev side oma vanavanaemaga. Usun, et just see isiklik kogemus on käesoleva romaani suur lisaväärtus. Kui paljudel meist on olnud aega või võimalust kuulda, milliste märkide või ennete järgi vanarahvas oma elu seadis? Minus tekitas see teos äraseletamatu igatsuse oma lahkunud vanaemade järgi. Neile, kel veel võimalus, soovitaksin vanainimesi rahulikult kuulata.
Nii et julgen Margiti raamatut soovitada kõigile, kellele meeldivad lood Eesti inimestest. Sellised, naguTohvri või Ranneti ja teiste rahvakirjanike omad.
*********************************************'
Pikk blogi sai, aga sisukas! Avage siis linke ka! Onju!? ;)
Ja nüüd siis fotogalerii ka:
 |
| kalamees vol 1 |
 |
| kalamees vol 2 |
 |
| 1 km läbitud... |
 |
| siis kui me alles naabrinasiele poseerima hakkasime... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| Germo puhkab jalga |
 |
| pmst kodus... |
 |
| armas Karmen |
 |
| Triinu toodud tass Budapestist |
 |
| naabrinaine asetas rõhu veesõidukile :) jah, mu õlad ja kintsud on väiksemad.. |
 |
| see oli siis teine koorem mis kohale ujus... |
2-3. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma
