 |
| oodates illustraatorit... |
See pole ammu enam uudis, et ma juba üle aasta kodus töötan, aga mõni nädal kujuneb nii pingeliseks ja tihedaks, aga mulle meeldib, sest see tähendab, et ma ELAN.
Täna sain kokku oma lasteluule raamatu illustraatoriga. Kolm ja pool tundi vestlust kulges edukalt. Kui kõik läheb nii nagu minema peab, sünnib enne jõule mu esimene lasteluule raamat, milles ilutsevad anitamtsioonillustratsioonid. Visuaalselt saime täna asja paika, nägemus klappis ja diil sai tehtud. Hetk tagasi selekteerisin ka käsikirja ära ja nüüd on kõik illustraatori kätes.
Ideid tekkis teisigi, ikka koostööks, aga nendest veel vara rääkida. Lihtsalt nii hea on teha koostööd inimesega kellega mõtted ja nägemused klapivad. Esialgu ma jätaks illustraatori nime mainimata, sest ma ei küsinud selleks luba. Aga luban, et sellest tuleb ilus raamat. Vanusegrupiks on kuni 3. klass.
Kirjastuses käisin ka täna tiiru, oli armas ja positiivne õhkkond. Ja mõne PETU napsasin kaasa, aga need on kõik tellitud, seega vabamüügiks need ei ole. Suurem ports PETUSID jõuab Pärnusse 8. aprilli kirjandusõhtuks.
Hetkel tegelen PÄRNU KIRJARAHVA ANTOLOOGIA 3 ülelugemisega, et eessõna või saatesõna kirjutada. Jah, kaua oodatud kaunikene hakkab sündima! Olen üks selle raamatu koostajaist. Aga sellest kõigest kirjutan ka hiljem.
Eile said valmis mu kuuneda luuleraamatu kaaned ja küljendatud ning kujundatud käsikiri ka ja raamat läks trükki. Hästi mõnus tunne on. Ausõna!
 |
| VANA-RÄÄMA UULITSAL |
Homme on puudetegemise päev, sest kuurid olid juba tühjad, kuid täna saabus koorem. Läheb tööks.
Neljapäeval teen koos Margus Oopkaubi ja Alari Papa Jansoniga žüriitööd Rääma Põhikoolis, kus Pärnu koolide õpilased esitlevad Liivi loomingut. Minu jaoks on see juba teine osalemine sellel imelisel sündmusel ja usun, et see jätkub.
Kohe, kohe saabub aprill ja kui kõik läheb nii nagu minema peab, ilmub aprillis ka mu lühijutu- ja novellikogumik ning juba mai kuus uus romaan.
Ja PETU järje sünd ei ole ka enam mägede taga, sest juba saatis illustaraator Signe Lauk mulle Lapimaalt visandeid piilumiseks. Ühesõnaga töö käib kogu aeg, kuigi mõni võib arvata, et mida ma siin kodus teen. Ikka tööd teen ja päris aktiivset tööd ning vahel on kirjatöö isegi väsitavam kui füüsiline töö. Ja eks ma üritan liikuda ka rohkem, kevad käes ju. Kuigi täna jalgsi kesklinnas käies oli tunne et isegi mina vajan taskusse telliskivi, et tuul ära ei viiks.
Nii ma siis töötan, koduselt aga aktiivselt.
Hääd!
28. märts. 2017.a.
Vana-Rääma
