kolmapäev, 21. mai 2025

GUNNAR AARMA. Täiesti vaba mees - Ivar Tröner (koostaja)

Aitäh, hea Ivar Tröner, et nii hea raamatu koostasid ja tänud Helena, et selle mulle kinkisid! Vastu tänast sai see raamat loetud. Tegu ei ole ilukirjandusliku raamatuga, mida igal õhtul endasse ahmid. Tegu on siiski eluloo kategooriasse kuuluva teosega, mida sobib lugeda nn peatükkhaaval. Nii minagi ikka ja jälle Gunnar Aarma sõnadele mõeldes magama jäin. Ta on mu eeskuju olnud kaua aastaid ja mul oli au teda ka tunda. Lisaks on mul koduraamatukogus ka temast päris mitu raamatut. Kõige õhem on "Kõnelused Gunnar Aarmaga," mille andis välja 1998. aastal Intuitiivteaduste kool. Lisaks ilutsevad veel mu riiulis "Mõtlemise salapära" ja "Mida paljud ei tea." Kõik need on korduvalt loetud, sest Gunnari elutarkus kutsub neid ikka ja jälle lugema. Nüüd siis ka antud raamat, milles leiduvad elutõed ja tsitaadid on paljud mulle ammu tuttavad, aga korduvlugemisel mõjuvad nagu mantrad. Ja omaette mantra staatus on kallistamises, mida guru Gunnar Aarma ei väsinud oma loengutel ja ka päriselu kordamast. Nagu ka kõik muud teemad, mida raamat sisaldab. Minu jaoks sisaldab väga palju tuttavat, mis igal korduvlugemisel aina uuesti ennast meelde tuletavad. Kahtlemata oli Gunnar Arma üks elutark inimene, üks targemaid mehi üldse eelmisel sajandil ja selle sajandi alguses. Suurkuju, kellest räägitakse veel sajandeid. Küll oli neid armas koos Heljoga vaadata, alati armsalt käsikäes ja kallistades. Tingimusteta armastus armastatkse tänapäeval selle kohta öelda. Aitäh selle fantastilise elamuse eest! Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Selle raamatu lehekülgedelt õhkub meelekindlust, rõõmsameelsust ja armastust. Ristteedel eksinu leiab siit oma hingele abi. Teadjamees, ravitseja ja filosoof Gunnar Aarma (1916–2001) oli Eesti tuntud tekstiilivabrikandi August Abrami ja lauljanna Liisi Abrami (Aarma) poeg ja Westholmi Gümnaasiumi kasvandik. Koguteosest leiab lugeja Gunnar Aarma loomingulise pärandi selle osa, mis on seni olnud varjul vaid erakogus või mida on korjanud ja säilitanud Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid ning Rahvusarhiiv. Aarma mõttevaramu kõrval on raamatus ka Gunnari abikaasa Heljo (1915–2009) mälestused, mis ilmuvad esmakordselt, nagu ka Jaak Lõhmuse pikk eluloointervjuu Gunnar Aarmaga. Esmakordselt on avaldatud ka Aarmate perekonna kirjavahetus ajast, mil nii Gunnari kui ka tema venna Sulho (1912–1987) perekonnad olid aastatel 1941–1957 sundasumisel Venemaal (Gunnar vahepeal ka vangilaagris Siberis). Mõlemad perekonnad vahistati Nõukogude repressiivorganite (NKVD) poolt 14. juunil 1941 ning küüditati Venemaale, Kirovi oblastisse. Perekonnalugu selles raamatus on lahutamatult seotud Eesti ajaloo ja eestlaste saatuse looga. Aarmate perekonna kirjavahetuses aastatel 1943–1955 räägitakse omavahel justkui igapäevastest asjadest. Ometi kiirgub neist kirjadest vaprust ja väärikust – Venemaa kolkaelu viletsused ja hädad jäid alla Aarmate pere sihikindlusele rajada isegi seal endale kodu. Perekonna omavaheline kirjavahetus ajal, mil Gunnar oli vangilaagris Siberis, on väga liigutav. Raamatu koostamisel on kasutatud Gunnari ja Heljo poja August Aarma erakogu, Kirjandusmuuseumi ja Rahvusarhiivi kogusid. Ilmuvad paljud seni avaldamata unikaalsed fotod ja dokumendid. Kaks maakaarti köite sisekaantel on kõnekad – esimesel ajaloo ilu, teisel ajaloo traagika. Gunnar Aarma: Kindlasti aitab kõiki inimesi positiivne ellusuhtumine. Kallista oma partnerit, kui ta sul on olemas, iga tund. Ja kui teda ei ole, siis muretse ta endale. Kas või koera või kassi näol. Anna talle oma armastust edasi. 21. mai 2025. Vana-Rääma

teisipäev, 20. mai 2025

Jaansoni rada 677. päev

No vot, jah, jälle rajal käidud! Uudiseid Rääma linnaosast; käib Rääma silla juures asuva Männi bussipeatuse asfalteerimine. Kaugel see silla avaminegi enam. Mõnus. Ilus. Ja varsti ehk õnnestub vana radu pidi taas kepikõndima hakata. Aga eks me tegelikult otsimegi erinevaid väljakutseid. Kõigepealt liikusime Härmasse, sealt koju tagasi, sest piimad oli vaja külmkappi panna, kodust Pärnu Sõudeklubini ja edasi jne ...Kokku tuli 7 km ikka. Mõnus õhtu on. Oh alanud kevad, sa jää kestma! Nüüd peseb masin minu eest pesu. Magaziinist sai superhea lõhnaga Perwolli pesukapslid, need kollase ja punasega, need on mahedamad. Ja siis viin õue kuivama, sest hommikupäike paistab ikka mu ukse ette, kus pesurest on. Päeval on päike kade. No tube kütab küll, mõnus. Nii rõõmus on kohe olla, kui ilmad soojenevad ja kaua oaodatud kevad on kohal. Ootan 30 soojakraadiga suve ka, see teeb õnnelikuks. Olge terved ja õnnelikud! 20. mai 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 19. mai 2025

Jaansoni rada 676. päev

Ja jõudsimegi koju tagasi. Tänase raja pikkuseks tuli 9,5 km. Muide, laudtee rannas läheb juba surfiklubist edasi. Võiks Mai elamurajooni välja minna, sest tundub, et sinna rajatakse hooneid juurde. Nii vahva, saaks kogu linna merekallas kenasti asustatud. Purskkaevud ka purskavad ja päikesevõtjaid jagus ka. Rannahooaeg on avatud. Käisime muulil, laudteel samuti, kus oli palju rahvast. Minu tahvel on ka kenasti alles, aga pilti ma teha ei tahtnud, seltskond istus seal pingil ja napsutas ... Noored, võite julgelt küsida (mitte sosistada) kas ma olen see sama naine tahvlilt. No olen, ei ole tegu mu kaksikõega. Täna oli üldse selline eriline päev. Kõigepealt need noored, kes järgemööda tulid ja mind ära tundsid. No ok, pean leppima, aga las olla. Paljud ju kuulavad haikut ka. Lisaks jooksime rannas ka Marisega kokku ning kui te mäletate, kuidas ma eelmisel aastal ühe ukrainlanna, kes ahastas, kuna kaotas telefoni, koju tarisin. Täna jooksime kokku ning ta teatas, et kui jõudis uue telo osta, sai ka vana kätte, on ausaid leidjaid olemas. Õnneks. Lisaks kõik teised tuttavad, keda me nägime, tore oli kohtuda. Aga sina, kes sa tulid naisterahva ja kahe koeraga jahisadamasse viival jalakäijate sillal vastu ja teretasid, ma ei tundud sind kahjuks ära, sul oli suured päikeseprillid ees :) Nüüd nuputan nagu segane :) Reeglina ma tunnen inimesi ja mul on nägude peale hea mälu, aga kaldun arvama, et ma pole sind enne päikseprillidega näinud, muidu oleks ju ära tundnud. Ja ongi päev õhtus. Nagu näete, mõjub Raimond Valgre Germole ülipositiivselt. Olge terved ja liikuge! 19. mai 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 18. mai 2025

Jaansoni rada 675. päev

Jess, kevad tuli! No tegelikult on natuke tuuline, aga soe tuul mulle sobib, kuigi lahtiste juustega sillal käies ei näinud oma jalge ette ka mitte. Tuli juuksed kinni siduda. Aga termomeeter kesklinna sillal näitab täna 17 soojakraadi ja see teeb tuju ka kohe rõõmsamaks. Algul liikusimegi kesklinna ja pärast tiirlesime Vaeste Patuste Alevi ja Ülejõe linnaosa piirimail. Isegi higi võttis lahti ja mul ei olnud külm. Samas oli mul hetkel tuli pliidi all. Muide eelmisel aastal samal ajal käisime kesklinna muulil, blogi kõneleb. Täna liikusime 7 km ja vist veidike peale ka. Ma üritan režiimi alles paika saada, möödunud öösel jäin alles kella 4 ajal magama, sest peale Eurovisiooni olid emotsioonid laes, keerasin ja pöörasin. Ei julge lubada, aga üritan täna normaalsel ajal magama saada, no nii kell 1.00 vähemalt. Ja ongi nädal kohe ukse sulgenud. Ehk tuleb uus nädal veel ilusam! Kindlasti tuleb, tean seda juba. Olge terved! 18. mai 2025. Vana-Rääma