
Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
esmaspäev, 23. märts 2026
Jaansoni rada 817. päev
Tänane teekond tuli pisut üle 6 km. Pärnus näitas lõuna paiku ainult 4 soojakraadi ja on veidike ka tuuline. Aga raamatu viisin ka kenasti posti. Eriti raju on Rääma sillal. See on minu meelest üks suurim tuulekoridor meil siin. Aga Ülejõe kandis, näiteks Voorimehe tänaval ja Härma kaubahoovis on soojem, tuulevaikne. Maxima xx ehitus muudkui edeneb. Metsateelt tulles enam (vähemalt praegu) otse Magaziini ei pääse, ikka ringiga. Milleks otse, kui ringiga saab, onju ;) Eks me rajal käies ajamegi kõik vajalikud asjd ka joonde, näiteks postimajast käimised, poes, apteegis jne ... Seljakotid selga ja ... Täna on üldse mõnus päev, trükikojast sain esimese versiooni uue lasteka kaanekujundusest ja ka küljendatud tekstist. Läheb veel aega ja kui kõik kulgeb plaanipäraselt, ilmub raamat juba aprilli esimeses pooles. Luban, et sellest raamatust saab laste lemmik. Raamat on õpetlik ja seda kaunistavad veel andeka Jana Valge imeilusad illustratsioonid. Töö käib ehk siis ma ei istu käed rüpes, tegelen kirjastamisega. Olen põnevil, igatahes! Aga mis seal ikka, liikuge teie ka ja tegelge asjadega, mis teie positiivsemad küljed esile toovad ja võrratu meeleolu loovad! P.S. Täna tehtud portreefotolt on näha kui pikaks mu juuksed on kasvanud ja kohe saab aasta nende viimasest värvimisest. Natuke on ka halli. Aga juuksed on niivõrd terved ja ma jätkan raviga. Järgmisel kuul löön ennast lille :) 23. märts 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 21. märts 2026
Jaansoni rada 816. päev
Täna on Pärnus poole jahedam ilm kui eile, sooja on vaid +5 kraadi, aga meie käisime ikkagi kepikõndimas ja tänane teekond tuli 8,5 km pikkune. Seekord võtsime sihikule rannarajooni. Ei teadnudki et Surfiklubi kõrval käib vilgas ehitus ja ma ei teagi mida sinna ehitatakse. Infosulus olen. Sinna Tervise veeparadiisi kõrvale kohe, kus kevadeti on pmst teine meri, väga vesine ala. Aga tundub et mingi kõrghoone on ehitamisel. Nii kahju. Enne oli seal selline looduslik parkimisplats, nüüd ehitatakse taas üks kõrghoone. On neid randa vaja? Muuli juures käisime ka, aga seal on veel jääd küll ja veel, muulile ei kipu veel, kuigi üks naine läks. No milleks? Paari nädala pärast vast on muul jääst prii aga ma usun, et meie lähme alles aprilli lõpus või mai kuus. Igaaastane traditsioon. Täna käisime ka mediteerimas, selle kevade esimene mediteerimine rannas. Germo tuletas meelde, sirutas käed taeva poole, jalad harki ja silmad kinni. Kõnnikepid olid ka taeva poole :) Nii, et nüüd oleme uue ja puhta kevadenergiaga laetud. Lae sinagi! Sellised lood siis. Naljakas, ma ei ole taas väsinud, kuigi vahepeal rajal käies tuli juba meelde see kerge väsimus, aga praegu kepikõnniks teise sama maa veel otsa. Õhtu poole me nagunii liigume veel, tänane teekond tuleb 10 km kindlasti. Aga õhtuks on teised plaanid. Praegu peaks mingi 1 tunnise lugemise tegema, nonii preemiaks rajal käimise eest. Lugemine on üks mu vaieldamtult lemmikumaid kirgi. Loe sinagi ja saad ka teada kui õnnelikuks see teeb! Olge õnnelikud ja terved! 21. märts 2026. Vana-Rääma
reede, 20. märts 2026
Jaansoni rada 815. päev
Patt on kodus istuda kui õues on suur kevad ja 10 kraadi sooja! Ehk siis, nagu tavaliselt, võtsime meie kevade vastu rajal kepikõndides ja tänane teekond tuli veidi üle 9 km. Mõnus ilm on. Elagu alanud soe kevad! Algul liikusime kesklinna, viisime raamatud postimajja, käisime piima ostmas, tõime ostud koju ning tuhisesime juba Ülejõe ja Rääma piirkonnas. Täna on juba grillimise lõhnu tunda ning inimesed askeldavad aias. Mõnus. See tekitab igatsuse maale minna, aga varsti me lähme ilmselt ka, no riisuma ja suvila ümbrst korrastama. Kui ikka ilmad sama ilusaks jäävad, ei suuda ma tegevusetult istuda, kui suvila ümbrus karjub. Aga eks näis, üks asi korraga. Ämm ju ikka number 1 meie jaoks jne... Riietuda on raske. Panin õhema jope selga aga selle alla kampsuni, mis sai nii higiseks. Isegi Germol hakkas rajal palav, aga ilma mütsita ja jopeta ma siiski minna ei julge, kevad on salakaval. Õnneks enam lund ei ole, mine või tennistes rajale, lisaks kohe-kohe on ka jää minemas ja hullujulgeid kalamehi enam õnneks jääl ei ole. Sellised lood siis. Üks ilus päev on taas õhtus. Viienda lotovõidu sain ka sellel aastal, kolme mesilase eest vist saab 5 eurot, kui ma õigesti mäletan, Super Summiga sain, millega võidan peaaegu igal nädalal. Ja iga võidusumma panen tallele, kogumishoiusele kasvama. Vot nii! Olge rõõmsad ja liikuvad nagu meiegi! 20. märts 2026. Vana-Rääma
PAJATUSI VANAST PÄRNUST - Olaf Esna
Vastu tänast sain loetud bibliofiili Olaf Esna raamatu "Pajatusi vanast Pärnust," mille on koostanud Anu Jõesaar. See on üks ütlemata tänuväärne teos neile, kes soovivad Pärnuga tutvuda. Raamat pajatab sajandite tagusest ajaloost, sekka ka mõni lõik tänapäevast. Autor seletab lahti kuidas ja kus kohast said teatud hooned endale nime, mida need ka tänapäeval kannavad, näiteks Aspe maja, Arenti maja, Bathelti maja jt... Räägib neist aegadest kui Pärnu jõe ületamiseks tuli nahksilda kasutada ning plaaniti Siimo (Siimu) silla ehitust. Ka meie esimese presidendi Konstantin Pätsi aegadest, tema viibimisest Pärnus, riigi juhtimisest just Eesti vabariigi sünnilinnast. Siin on veel kõike-kõike muud. Lihtsalt niivõrd põnev ja sisutihe lugemine,seda raamatut ühe korraga läbi lugeda oleks patt. Mina lugesin pikalt, vahelduva eduga ilukirjanduse vahele ja nii see loetud sai, ikka huviga ja püüdsin midagi ehk ka ajusagarate vahele salvestada. Ikkagi oma kodulinn, sünnilinn. Enne olin ma umbes sama palju infot saanud üksnes ajakirjnik Tõnu Kannilt (Kannult?), kes tegelikult ise juurtelt on tartlane, aga tal on lihtsalt sügav huvi oma aastatepikkuse kodulinna ajaloo vastu. Päris mitu tundi tegi ta meile kunagi ammu suusõnalist Pärnu eskskursiooni ja see juhtus ühel kuumal suvepäeval, kui me korraks Gildi päevadelt Veerevasse Õlusse põikasime, et täita pudelid külma veega. Eluks ajaks jääb see põnev ajalooline retk meelde. Aga bibliofiil Olaf Esna teeb ka tänuväärset tööd. Olen korduvalt käinud ka tema antikvariaadis, no küll on põnev kohake! Igal juhul soovitan ma seda raamatut kõigile, kellel on huvi ajaloo vastu ja Pärnu vastu ka, lugeda! Aitäh raamatut laenamast, kallis Aili! Teise võtan nüüd järgmisena lugeda, kunagi saan ka selle loetud. Ja nüüd mõned raamatut tutvustavad laused ka. Kuulsa Pärnu bibliofiili Olaf Esna sadadest lugudest on raamatusse valitud 120 pajatust, mis on ilmunud aastatel 2002 kuni 2016. Need jutustavad Pärnu kui supellinna ajaloost, kesklinna hoonetest ja parkidest, tõsisematest ja lõbusamatest seikadest linna arenguloos ning tuntud pärnakatest.
Kõik see kokku moodustab omamoodi tõsipärnaka piibli, kust leiab kasulikku teavet ja meelelahutust nii puhkaja kui püsielanik, nii koduloouurija kui ka linnaametisse pürgija.
Raamatut illustreerivad fotod ja linnaplaanid Olaf Esna erakogust.
Jaak Juske soovitab: “Pärnu on üks vanemaid Eesti linnasid, mis keskajal jagunes Uus- ja Vana-Pärnuks, ordu- ja piiskopilinnaks, 19. sajandil tõusid aga populaarseks kuurortiks. Olaf Esna on oma raamatus toonud lugejateni kokku 120 põnevat lugu Pärnu ajaloost, hoonetest, inimestest, sündmustest. Moodustavadki ju vanad lood ajaloo. Lisaks veel rida vanu linnavaateid ja -kaarte. Nii ärkab ellu suvepealinna kunagine melu.” 20- märts 2026. Vana-Rääma
neljapäev, 19. märts 2026
Mälumäng "Gulliveri kultuurikilb"
Seda, et Jaak Känd Pärnus "Gulliveri mälumänge" korraldab, teadsin juba aastaid, kuid lähemalt sellega tutvusin alles täna. Õigupoolest üleeile Pärnu Keskraamatukogu mälumängus osaledes kutsusid Jaagud mind ka täna osalema. Aju vajab trenni ning mulle mälumängud väga meeldivad, kuigi enne üleeilset käisin viimati mälumängus "Kes-keda" üle 20 aasta tagasi. Sellest ajast on palju vett küll merre voolanud kuid kunagi ei ole hilja taasalustada, kui huvi on. Minul on. Ammu juba tegelikult kutsuti, aastaid tagasi Lehtlas toimunud mängumängu mängima, aga tollel ajal ma ei saanud töögraafiku tõttu. Nüüd leian selle aja, kuigi "Gulliveri kultuurikilbis" olen siiski asendusmängija, sest meid on võistkonnas kokku 6, kuid lubatud on 4. Täna osalesime koos Jaak Eametsa, Meelis Sarve ja Jarkoga. Kokku osales 6 võistkonda nig meie saime 4. koha. Algatuseks hea, kuigi minu jaoks olid küsimused raskevõitu, väheseid teadsin. Osasid niiöelda poolteadisn ja osadest ei olnud kuulnudki, aga eks aju vajab treenimist. Igal juhul jäin ma tänase mänguga väga rahule. Aitäh! Järgmiste kordadeni. Ahjaa, teleka ees mängin kõikvõimalikke mälumänge pidevalt ja tihtilugu saan punkte rohkem kui mõni osaleja saates. Hea enesetunde tekitab. 19. märts 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Tellimine:
Postitused (Atom)





























































