neljapäev, 20. november 2025

Kohtumisõhtu kirjanik Piret Jaaksiga

Täna kohtusid huvilised Pärnu Keskraamatukogus kirjanik, dramaturg ja teatriteadlase Piret Jaaksiga. Piret Jaaks on mitmekülgne looja, kelle sulest on sündinud nii menukaid näidendeid („Pobiseja“, „Minu Narva“, „Öökuninganna“) kui ka tunnustatud romaane („Taeva tütred“, „Põdravalgus.") Ta on kirjutanud ka 5 hooaega koos Villu Kanguriga tuntud komöödiasarja „EnsV“? Piret Jaaksi lasteraamatud „Emme draakon“ ja „Suur saladus“ on leidnud tunnustust ka rahvusvaheliselt. Hiljuti esitles Piret koos koer Jussiga Tallinna Südalinna raamatukogus oma uut lasteraamatut „Tark koer“. Kõige uuemat lasteraamatut tõlgitakse korea keelde. Kohilast pärit (ja Läänemaa juurtega) Piret pajatas huvilistele oma teekonnast, kuidas temast sai stsenarist ja kirjanik. Lisaks rääkis ka, kuidas ta ühte oma näidendit lavastas aga nendib, et see töö jäägu siiski lavastajatele. Lasteraamatuid kirjutama paneb teda elu ise, sest tegelaskujud on ka tema pereliikmed. Küll aga romaane armastab ta kirjutada ajaloolisi, sest ajalugu lihtsalt köidab teda. Ka järgmine romaan, mille kirjutamine tal käsil on, on ajalooline, aga sellest ta praegu rohkemat ei maini. Piret leiab oma ajalooliste romaanide kirjutamiseks ainest päevi arhiivides revideerides ja vajadusel ka tekste tõlkides. Mine tea, ehk kirjutab kunagi isegi kriminulli valmis. Aga kirjanik Piret Jaaks kirjutab ühte raamatut korraga, mitte mitut. Ühe näidendi kirjutamiseks võib kuluda 3 nädalat või suisa kuu. See on küll jumala ime, kui näidend jookseb kahe nädalaga paberile. Näitekirjanikuna teeb ta reeglina ikka tellimustööd, mitte ei kirjuta näidendeid sahtlisse, kuhu nad võivadki jääda. Lisaks mainis kirjanik Jaaks, et ajaloolisi filme on raske, mahukas ja kallis teha, kaasaegseid odavam. Imelisel kohtumisõhtul küsiti palju küsimusi, millele ka lahke ja positiivne Piret rõõmuga vastas. Näiteks saime teada, et ta on töötanud kunagi rahvusvahelises prügimajandusega seotud programmis turustajana ning pidanud seoses sellega väisama ka erinevaid prügimägesid, nii Filipiinidel, kui Indias. Aitäh, Piret ja aitäh Pärnu Keskraamatukogu! Oli imetore ja sisukas õhtu! Aitäh ka raamatute "SIREENID ja teisi näidendeid" ning "Põdravalguse eest!" 20. november 2025. Vana-Rääma
2 viimati lisatud fotot: Heda Piiriste

kolmapäev, 19. november 2025

Pärnumaa jutuvestjate konkursi "SÜGAV VESI" 2. osa

Täna toimus Pärnumaa jutuvestjate konkursi teine voor Sauga Avatud Noortekeskuses (Sauga, Põõsalinnu 2). Osalesid 7.-9. klasside, 10.-12. klasside õpilased. Žüriitööd tegid: Helena Käbin, Margit Peterson, Meelis Sarv, Jaak Eamets ja Jaak Känd. Osales 33 jutuvestjat ja kohal olid Sauga Põhikooli, Vanalinna Põhikooli, Mai kooli, Sindi Gümnaasiumi, Koidula gümnaasiumi, Ühisgümnaasiumi, Ülejõe põhikooli, Rääma põhikooli, Pärnu Vabakooli, Raeküla kooli ja Jõõpre kooli õpilased. Aitäh kõigile osalemast! Parimate autasutamine toimub laupäeval, 22. novembril kell 11.00-14.00 samas kohas. Annan ka enda eripreemiad välja. Olete kõik emakeeles 5 välja teeninud! Kohtumiseni juba laupäeva hommikul! 19. novmember 2025. Vana-Rääma

teisipäev, 18. november 2025

MAMMA ENGALANDI MIRAAŽ - Eduard Tüür

Loetud sai (lõpuks ometi!) Eduard Tüüri jutukogumik "Mamma Engalandi miraaž." Miks lõpuks ometi? Aga vaat sellepärast, et ma pole nii igavat, nii hüplikku, nii kaootilist ja mittesobivat raamatut kunagi enne lugenud ja nüüd on mul tunne, et sama autori teine raamat, mis mu öökapil ootel on, jääb lugemata. Miks? Juba eelnevalt mainisin. Ma ei süüdista autorit plagieerimises, ometi on kõik tekstid ka ebahuvitavalt klišeelikud. Jah, näha on, et autor lugenud ja maailma näha on saanud, aga ... Jeerum küll. Kas teie olete lugenud tema raamatuid? Kas teile sobivad? Igatahes mulle mitte. Ütlen alati ausalt välja oma arvamuse. Eks ühele ei sobi üks ja teisele teine. Ainus seik, millega siin raamatus nõus olen on tõsiasi, et ka mina ei mõista miks põhjapoolus üleval on ja lõunapoolus all. Põhi peaks all olema. Lõuna võiks minu meelest keskel olla, sest lõunasööki sööme ka niiöelda rohkem päeva keskmes. Ehk siis päeva kese. Aga kõik ülejäänud sellest igavas ja kaootilises tekstis ei paelu, ei köida, on ebahuvitav ja väga-väga segane. Natuke siit, natuke sealt, siis veel see tekstiformaadi pidev muutus, kõik häirib. Väga konarlik ja lahtirääkimata on kõik jutukesed, mis peaksid vist terviku looma. Ühesõnaga ühe kummalise tegelase seiklused mööda maailma, mis võibolla autorile endale huvitavad tunduvad, aga lugejale (vähemalt mulle ) ei anna need midagi. See on kõik minu subjektiivne arvamus, aga nii ma tunnen ja nii ma näen. Te ei peagi aksepteerima, aga mina kirjutan oma kogemusest selle raamatu lugemisel ja see ei olnud meeldiv. Kogu teksti vältel otsisin mingisugust puänti, aga ... Vabanda, ei taha kedagi solvata, aga see raamat kuulub nende hulka, mida ma ei soovitaks lugeda. Samas ehk on järgmine raamat parem. Lootust on. Aga raamatu kirjutamie ongi suur töö, seega minu austus kõigi vastu, kes neid kirjutada suudavad. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Läinud aastal Eduard Tüürilt ilmunud etüüdikogumiku „Nägemine on nähtamatu“ lõpus astus minategelane Kuala Lumpuris hotellilifti, et sõita basseini äärde, kus teda keegi veel ei tundnud. Väljuda võis kellena tahes, ka Juliusena, keda õigupoolest olemas polegi – Julius sai Juliuseks remontides alfabeeti, mille tähed olid tema meelest vales järjekorras. Sellises, mis järjestab Juliuse lood „Mamma Engalandi miraažis“, Tüüri uues jutukogumikus. Kui Julius võtaks tähestiku uuesti ette, et seda veelkord praavitada, kas ta kaoks siis nagu Houdini kadumistrikis? Ei tea, vaadates võib näha mida iganes, Juliuse vales järjekorras esitatud lugude groteskses maailmas kohe kindlasti. Rääkimata sellest, et igal inimesel on mitu mina, kõiki neist ei tunne ta isegi. Tema ennekõike. 18. november 2025. Vana-Rääma

esmaspäev, 17. november 2025

Jaansoni rada 765. päev

Ja ei õnnestunud üle 5 km liikuda, vihm suutis meid läbimärjaks teha. Lisaks käisime Germoga kompuutertomograafias. Aga mõnus oli ennast üle mitme päeva liigutada. Lausa vajasin seda, sest viimase nädala olen natuke vähem aktiivne olnud, hingeliselt raske aeg on lihtsalt olnud. Aga optimistina olen täna kindel, et nüüd on kõik korras, rahu on maapeal. Simba on Ingel. Meie elu läheb edasi. Kurbus on hetkel väga suur, sest meie armaskallis pesamuna on lahkunud. Oli ta ju täieõiguslik pereliige. Aga rahu talle. Germo ka nüüd teab, et taevas on üks kassi näoga ingel juures. Ega täna vist kirjutada ka ei suuda. Katsun lihtsalt olla. Esmaspäev on hall, mitte sinine, sinine meeldiks isegi rohkem. Olge terved ja hoitud! 17. novmeber 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 15. november 2025

ARSTITUDENGIPÄEVIK - Toivo Tänavsuu

See on raamat, mis mulle 100% huvi pakub. Autor - Toivo Tänavsuu teeb lihtsalt kadedaks. Ma lugesin seda nii suure huviga ja nüüd on väga kahju, et loetud sai. Aga lootus, et kirjanik, ajakirjanik, arst Toivo Tänavsuu veel mõne raamatu kirjutab, on olemas. Muide, ta oleks nagu minu unistused teostanud. Ausõna. Kunagi õppisin ka Tartus meditsiini, küll mitte arstiks (salamisi võin öelda, et ka see unistus oli minus olemas, aga ilmselt ma ei unistanud suurelt), lisaks olen aastaid maitsnud ajakirjanikuleiba, kuid ajakirjandust pole ma õppinud. Ühesõnaga on tegu ühe mu lemmikraamatuga. Päriselt. Issver, no tuli meelde ka endale kuidas neid ladinakeelseid nimetusi sai pähe tuubitud lausa. No tippajakirjanik Tänavsuu on selle päris rasket ametit käsitlema raamatu veel omakorda huumorivõtmes kirja pannud, mis muudab asja veel loetavamaks. Lisaks kirjutab ta kõigist asjadest nii otse, tänapäeval öeldakse filtrita, puhtal kujul ja ausalt. Ka vaktsiinidest ja vaktsineerimisest. Ja ka sellest kõigest, misasi tegelikut tablett on. Ka arstiameti pahupooltest, kõõrdpilkudest, aga suurelt jaolt ikka ka positiivsetest seikadest ja õnnest, mida ta sellel teekonnal tunda sai ja tunneb. Ega doktor Tänavsuu õpingud ei ole kaugeltki veel lõppenud, need alles kestavad. Tohutult andekas ajakirjanik, kes paneb osa tekstist kirjakeelde ja osa arstikeelde, sest teada on, et meedikutel on oma keel. Meie nimetasime seda medmorseks kunagi :) Oi, no tõesti-tõesti ilusad Tartu ajad meenusid. Ehk viin oma suure unituse täide oma järgmises elus. Aga minu suur au ja plusspuktid kuuluvad tõesti ajakirjanik, kirjanik ja arst Toivo Tänavsuule, et nii vajaliku, detailse ja spetsiifilise raamatu kirjutas. See peaks olema lausa kohustuslik lugemine kõigile, ka neile, kes uhkelt tunnistavad, et nad raamatuid ei loe. Ehk hakkavad siis lugema! Aitäh selle toeka ja targa raamatu eest! Läheb eriliste raamatute riiulisse nagunii, sest on pühedusega. Esiltus oli Pärnus ka ülipositiivne. Ja nüüd kopeerin ka siia nende tekstid, kes raamatu lehel on raamatut iseloomustanud ehk siis tutvustanud. * * * Tulla 37aastaselt elus esimest korda mõttele arstiks õppida ning see mõte ka teoks teha ei ole võibolla kõige tavalisem asjade kulg. Aga selgub, et dinosaurused ei ole veel välja surnud ja saavad hakkama ka mäetippude vallutamisega. Minu arstitudengipäevik kirjeldab peensusteni suure kannapöörde ning arstiks õppimise võlusid ja valusid. Siin on enam kui kuue aasta seiklused ja juhtumised minu arstliku mõtlemise kujunemisest Tartu Ülikoolis ja mitmes Eesti haiglas, tabavad tähelepanekud Eesti tervishoiust, patsientidest ja elust enesest. Kui kasvõi keegi pärast selle raamatu lugemist otsustab varajases või hilisemas keskeas asuda oma unistusi teoks tegema, on raamat täitnud oma eesmärgi. Liiga vana oled sa alles 100aastaselt. Toivo Tänavsuu *** Erakordne, et endale nime teinud edukas ajakirjanik otsustab ühel hetkel arstiks õppima minna. Mäletan, kui 2019. aasta Saaremaa ooperipäevadel astusin toona vähiravifondile raha koguva Toivo juurde ja tunnustasin teda julge otsuse eest teha elus kannapööre. Kindla veendumusega väitsin, et arstiõpingute kõrvalt võib ta kirjutamise nüüd küll unustada, selleks lihtsalt ei jää aega. Aga võta näpust, eksisin. Kogu selle „ogaraks õppimise“ kõrvalt on Toivo kirjutamist jätkanud ja ka oma arstiks saamise teekonna mahlakas vormis kirja pannud. Nii ehe, avameelne ja huumoriga vürtsitatud tekst on huvitav lugemine kõigile. Mis seal salata, meedikule on siin äratundmist palju, nagu oleks ise äsja anatoomia arvestust või neuroloogia eksamit teinud. See raamat võiks olla kohustuslik lugemine kõigile noortele, kel soov arstiks saada. Samuti inspiratsiooniks neile, kes soovivad elus kannapööret teha, aga julgusest jääb puudu. Riina Vettus, kardioloog *** See raamat on lugu julgusest teha oma elus otsustav kannapööre. See on soe ja vahetu raamat sihikindlusest, lootusest ja uskumatust eneseületusest, mida loed nagu hea sõbra kirja. Priit Hõbemägi, Postimehe peatoimetaja ja endine kolleeg. 15. november 2025. Vana-Rääma