Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 9. august 2025
Pärnu - Salacgriva - Lemme - Pärnu
Nüüd on see siis tehtud - tripp Salacgrivasse (Lätti) ja Lemme. Süda on rahul. Tegelikult mitte päris :), sest oleksin võinud Salacsisse kauemaks jääda, oleks asulaga rohkem tutvust loonud. Ma polnud seal ju ligi pool sajandit käinud (kuigi ma pole ju nii vanagi) aga 1. klassi autahvlipildid sai just seal tehtud, sest ma ei ole seda iial varjanud, et mu koolitee algas toona Metsapoole 8.kl koolis. Ja olgu siis /ikka ja alati igaks juhuks/ mainitud, et Metsapoole on siis koha nimi. :) Nostalgilaksu sain ikka kätte. Ja noh jube äge, et ka Kaja ja Aivar Treimanist bussile tulid, seltsis ju segasem. Lisaks ka oleksin Maxima iseteeninduskassas hätta jäänud, no ei oska läti keelt ja seal ainult iseteeninduskassa teenindabki. Ostsin vaid Laima šokolaadi, mis alati Lätit meenutab, siis vahvlitorti, mis on neil maailma parim ja viib ka tagasi lapsepõlve ning lehmakommid jäid ostmata, ei leidnud neid sealt. Aga üldiselt ma sealt muud ei ostnudki, sest elu on kallim kui Eestis. Uskumatu, aga on. Jäätist ostsin ka, see oli ka kallim kui meil siin ja sulanud, kukkus paberis lihtsalt kokku. See 1 tund kadus liiga ruttu kätte. Aivar ja Kaja jäid veel edasi turisti mängima, aga meie kiirustasime bussile, sest tahtsin veel Lemmes ka veidi olla. Kuid Salacgrivast Ainažisse sõidab tihti kohalikke busse, seega pole vaja üldse kiirustada. Lihtsalt tuleb arvestada, et pärast mõne bussiga Eestisse tagasi saaks, et kellaajad enamvähem klapiks. Ja Läti bussiga ilma sinise piletita sõit maksab vaid 1 euro ja 50 senti. See on odavam kui meil. Pensionärid sõidavad üldse nii, et näitavad oma pensionipiletit, sest nii üllatav kui see ka ei ole, nii mõnigi Läti pensionär sõitis hoopis bussiga Häädemeeste Coopi süüa ostma, pidi odavam olema. Salacgrivas käib silla rekonstrueerimine, mis vist saab aasta lõpu poole valmis. Tore oleks, sest praegne sild on juba ajast ja arust. Päris jõhker, kõikus lausa, sest meeletu koorem oli sõidukeid peal ja meiesugused turistid siblisid ka veel seal. Uhh, läbi pleki paistis jõgi! Muide, selline plekist sild on ka Portugalis, mis ühendab Porto ja Gaia linna. Ma ei saanudki Gaiasse, sest kartsin ja pöörasin sillal otsa ringi. Salaci sillal siiki ületasin, vist hakkab minust asja saama :) Ja siis jõudsime Lemme suvilasse, kus polnud ka pisut üle kuu aja käinud, lihtsalt pole hetkel võimalik, kuigi mõtteis oleme seal kogu aeg. Meres käisin ka, aga vesi oli jube külm, sups sisse ja sups välja. Täitsa õudne, ma olen mere laps ja jõuan esimest korda merre 9. augustil. Oehh, andke kuum suvi tagasi! Kuna möödunud öö jäi minu jaoks lühikeseks, vaid üle 3 tunni ööund (no ma ei saa magada täiskuuöödel) siis mõtlesin, et teen Lemmes väikse lõunauinaku, aga ei õnnestunud, seega jäid ka muud toimingud tegemata, kuigi mets sinetab mustikatest ja kolletab kukeseentest. Pärnusse tagasi jõudsime juba kell 17.03. Mingi anomaalia on seal Lemmes nagunii, ma ei maga ka seal, kuigi mul pole uneprobleeme, magan kodus kenasti oma 8-8,5 tundi öösiti ja ühe jutiga, aga suvilas ei saa magada. Küll vahetan peaasendit jne ... Käin vahepeal Pärnus väljapuhkamas ja siis ehk lähme taas, aga kuna ma olen nüüd nädala sees ühe tööga hõivatud, saame Lemme sellel aastal vaid nädalavahetuseti, kui saame. Nii see hetkel on, aga ega elus ei peagi kõik lihtne olema, kordi olulisem on tõsiasi, et su kõrval oleks inimesed, keda sina armastad ja kes sind armastavad. See ütleb kõik. Olge terved! Kaja ja Aivar, aitäh, te olete nunnud! :D 9. august 2025. Vana-Rääma
Sildid:
Germo,
Lemme,
Läti,
reisipagas,
Salacgriva,
suvila,
Uus Kodu,
Vana- Rääma
neljapäev, 7. august 2025
Jaansoni rada 712. päev
Germo hommikul vara ja ei nutagi :) Täna on veidi soojem, kui eile näitas termomeeter kõigest 16 soojakraadi siis täna hommikul juba 21. 6,2 km sai läbitud. Lisaks oli linnas asjaajamisi ja õnneks läks Töötukassas kiiresti, samaks päevaks saime aja ja ametniku juures läks umbes 10 minutit või isegi vähem. Lähiajal peame ka migratsiooniametisse Germo ID kaarti pikendama minema, siis saab asjadega ühele poole. Ja loomulikult ostsin ma ka sellel nädalal lotopileti ja võitsin taas 2 eurot, sain jälle piletiraha tagasi. See on mu selle aasta 13. lotovõit. Raha peab ringluses olema, ainult nii on võimalik võita! Tegelikult sihin ka teadagi kuhu selle Super Summiga. Üliarmas oli teiega kokku joosta, Marve ja Õilme! Ja juttu jätkus kauemaks. Elu on imeline, sinu enda nimeline :) Olge terved! 7. august 2025. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 6. august 2025
Jaansoni rada 711. päev
Ja ongi 5 km tehtud! Muide, Port 2 juures hakkas kallama, jooksime varju alla ja siis hakkasin vikerkaart ootama. Kesklinna sillale jõudes näitaski ta Rääma sillakohal ennast. Mõnus. Jõudsin ka raamatud postimajja viia, homme võite igaks juhuks oma postkasti piiluda. Post liigub kiiresti. Täna ma olen veidi väsinud, sest ilm on nii külm, panin isegi teksatagi selga, kui kesklinna liikusime. Hommikul lausa lõdisesin. Ehk antakse ikka suve veel, nadi küll kui see vaid 2 nädala pikkuseks jäi. Vaid 16 soojakraadi on Pärnus. Homme on lühem tööpäev, ehk ka ometi soojem, ehk saame merre. Palunnn! Aga nüüd lähen peagi Bingotama, lootust on, et ... Olge terved! 6. august 2025. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

COUGAR - Helene Moss
Jeerum, mis jaburat raamatut ma nüüd lugesin? On teist keegi lugenud? Mida arvate? Ma ei tea miks mu öökapil on viimasel ajal raamatud, mis ajavad öökima. Ja kunagi ometi olin ma oma mällu salvestanud soovi, et ma soovin lugeda kõiki selle triloogia osasid. No nüüd on neid tegelikult juba 4. Aga tänan jumalat, et ma soetasin vaid 1. osa, järgmisi lugeda ma ei soovi. Nilbe ja labane lugu. Ilmselt puudega inimene juhib firmat, naispedofiil, kes vägistab isegi oma sõbranna süütu poja. Käib mööda maailma keppimas, lõpuks teeb seda ka naisega, igal nädalapäeval on erinev sekspartner. Tagatipuks jääb veel rasedaks, 43 aastane ajudeta haige tegelane, kes ei tea ka seda kellest ta rase on. Lisaks on ta tarbinud ka korgijooki, ise läks ööklubisse keppi otsima. Täiesti loll naine. Õudne! Huvitav, kas selliseid on reaalselt ka olemas? Kahtlen. Vähemalt firma eesotsas küll mitte. Igasugused algharidusega, madalalubalisi ja lõdva püksikummiga ullikesi küll, aga ... Lisaks ajab öökima asjaolu, kuidas autor kirjeldab detailselt sekuaalvahekordi, nagu oleks tegu pornoajakirjaga, mitte romaaniga. Siin ma ei imesta, et autor ei julge oma nime alt sellist lugu välja anda. Minul oleks ka piinlik sellise raamatu üle. Jah, tutvustus ütleb et ei sobi konservatiivsete seksuaaleluliste vaadetega inimestele, aga mina ennast selleks ei pea. Lihtsalt ütlen otse, et teatud teemad jäägu poronoajakirjadesse, siin on nii palju väiklust, vasturääkimist, lauslollust ja haigeid fantaasiaid. Üks halvemaid raamatuid, mille olen läbi lugenud. Nüüd mõtlen, et oleks hea, et ma ei tunneks autorit. Mõningatel andmetel pidvat autor olema Pärnu elanik. Eks lugege ise, mina sain shoki! Tutvustus on järgmine. Eesti autori poolt pseudonüümi all kirjutatud triloogia „Cougar“ esimene osa räägib kaasahaaravalt ühe naise kujunemisloost noorte meeste seksuaalseks võrgutajaks ehk cougar’iks.
Viktoria on 43-aastane kena välimusega, nooruslik, enesekindel ning majanduslikult iseseisev naine. Vaatamata äsja läbielatud valusale lahkuminekule pikast abielust, hakkab tal firma jõulupeol arenema ootamatult imeilus suhe 17 aastat noorema kolleegi Robertiga. Viktoria hirm vanusevahe ees tundub esialgu asjatu, kuni ühel päeval sarnaselt keskeakriisis eksabikaasaga jätab ka Robert ta noorema naise pärast maha. Tundes, kuidas ta enam mitte kellelegi vajalik ei ole, paistab ainsa pääseteena vabasurm.
Kas võivad aga olla elul loo peategelasega hoopis teised plaanid? Nurjata haavatud hingega olendi enesetapukatse, saates ta seejärel etturina Seksijumala malelauale, tehes temaga käike aina nooremate ja nooremate meeste käte vahel? Pimestades õnnetut järjest suureneva seksuaalse iha ja naudingujanuga noormeeste järele, kohkumata seejuures tagasi ohtliku mänguga kaasnevate tagasilöökide eest? Peita ta puuma rüüsse, pannes murdma metsiku kaslasena lubadusi ja põhimõtteid, mille järgi on elatud rangelt kogu elu?
Rohkete intiimstseenidega vürtsitatud romaan ei ole soovitatav alla 18-aastastele ega konservatiivsete seksuaaleluliste vaadetega lugejatele.
Tellimine:
Postitused (Atom)