Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

kolmapäev, 14. mai 2025

"Sünnimaa soojas süleluses sündinud," - Juli Suvi looduspiltide ja - luule õhtu

Täna kell 18.00 toimus Pärnu keskraamatukogu rippsaalis Juli Suvi looduspiltide ja - luule õhtu "Sünnimaa soojas süleluses sündinud." 7 raamatu autor luges oma loomingut, näitas oma looduspilte ja rääkis ka luuletuste sünnist. Sain aru, et temale ei tulegi luuletused otse, ta teeb neid. Ehk siis on olnud ka juhuseid, kus inimesed saadavad talle foto ning paluvad selle juurde luuletuse teha. Täiesti teine maailm. Samas olid osades luuletustes head kujundid olemas ning üks lustakas luuletus mulle täitsa meeldis. Hetkel küll nime ei oska öelda, aga luges suht ürituse lõpus. Seal olid huvitavad kujundid, krutskid ja lustakas sõnamängulisus. Olgu see luule selles mõttes tehniline, et see on tehtud (mitte tulnud) aga kui inimene, kes neid teeb, on positiivne, oskab rahva ennast kuulama panna ja üleüldse räägib iga luuletuse ette ka loo, eelkõige foto sünniloo, siis teebki see õhtu nauditavaks. Mina küll nautisin. Olgugi, et luuletus peab töötama ilma igasuguste piltideta, sest luuletus ise ongi pilt. Oli omamoodi ilus õhtu positiivsete inimeste seltsis, aitäh! Ja algatuseks veel mõned "Lavassaare trio" poolt lauldud lood, no mida sa hing veel ihaldada oskad! Ahjaa, fotod oli imeilusad, otse kauni Eestimaa loodusest ja just need loojangufotod on ka minu lemmikud. Hinges on mõnus tunne. Veelkord tänud! Ja suured tänud ka sulle, hea Heda selle maailma paksema värsiraamatu eest! See on kõige paksem raamat mu koduraamatukogus nüüd, mis trumpas üle Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdani."Tahtsin nii "Dhammavärsside" esitlusele tulla, aga unustasin. Aga universum teab ja armas Heda ka, nii pidi see raamat minuni jõudma. Olen väga õnnelik! Lisaks ka tutvustuse ürituse lehelt. 14. mail kell 18.00 astub Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis oma luulekavaga „Sünnimaa soojas süleluses sündinud“ üles luuletaja ja pühapäevapiltnik Juli Suvi. Luuletusi on poetess Suvi kirjutanud keskeltläbi kolm aastakümmet. 2020. aasta lõpust sai aga alguse uus teekond - piltide sidumine luulega, mis on praeguseks hetkeks päädinud seitsme luule- ja pildiraamatu avaldamisega. Oma luuletustes kasutab ta fantaasiarikkaid sõnamänge („Veel veerin veeveerel veetlevaid veerge“, „Kuuled? Uue luule tuuled puude luudel!“), nõnda ka luulekava pealkirjas. Kavva "Sünnimaa soojas süleluses sündinud" on autor valinud eesti keele võlu ja Eestimaa rikkusi esile toovad luule- ja pildipõimikud.14. mai 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 12. mai 2025

Jaansoni rada 673. päev

Jess, kevad tuli! Kesklinna sillal näitas 15 soojakraadi aga ma usun, et nüüd on juba rohkem. Meie rada läks ka kohe pikemaks, 9 km kepikõdi jäi just seljataha ja enam polnudki külm. Soe on. Raamatud läksid ka teele ning ka Rahvusraamatukokku kohustuslik ports. Kõik sõidavad, andke siis teada mulle kui kohal on ja olgu veelkord mainitud, see on mahukas raamat, 376 lk, sestap ei mahu postkasti. Teile tuleb ilmselt teade ja peate lähimasse postipunkti järgi minema, või kuidas need asjad käivad. Igatahes tavapostkasti see ei mahu ja tavakirjaga ka ei tule. Ja andke soovist teada, me Germoga meelsasti mängime Pärnu piires ka tallataksot, jääb kallis postikulu ära. Postiga saates lisandub pmst 5 eurot. Veel saab tellida. Veel oleme linnas. Varsti oleme rohkem maal, siis on raske meid tabada. Aga rajal oli mõnus. Käisime Sauga mõisa varemete juures, Kalurikülas ja siis sealt ringiga tagasi. Tori vallas olime otsapidi. Mõnus on olla peale liigutamist. Ilusat alanud nädalat ka teile! 12.mai 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

LÄHEDAL - Aita Kivi

Loetud sai Aita Kivi poolt kirjutatud romaan "Lähedal." Vaatasin Vikipeediast järgi, kirjanik Kivil on ilmunud 6 romaani ja mina olen vaid ühe läbi lugenud, oi-oi-oi. :) Tegelikult ma olen veidi tema asjadega kursis, lihtsalt pole ühtegi ta romaani enne kätte juhtunud. Üksnes üks ühiskogumik aasta alguses, mille mulle hea Elme Väljaste saatis, kus on ka Aita Kivi looming sees. Ma ise kahtlustan, et ta novelle olen lugenud, mitmeid, aga see selleks. Kunagi, kui Aita Kivi oli Eesti Naise peatoimetaja, vestlesime me läbi telefoni temaga lausa terve tunni. See oli juba 13 aasta eest kui sai koostatud pärnakate pungikogumik "Sõnaga näkku" (millega Belkaga Terevisioonis ka käisime), tuli Kati Murutar minust artiklit Eesti Naisesse tegema ja peatoimetaja Kivi oli nii põhjalik, et me võtsime läbi telefoni ristipõiki Kati kirjutatu ette. Oli üks mahukas ja tore vestlus, aga ajakirja läks "Sõnaga näkku" asemel ikkagi "Sõraga näkku." :) Mõnus meenutus. Nostalgia. Nagu leidub nostalgiat ka antud romaanis. Romaan on see kahtlemata, võibolla isegi mitu romaani ühes, kuigi autor on oma ema novellid süžee sisse põiminud. Miks ma mainin, et isegi mitu romaani? No lugedes tõdesin seda. Siit saaks tõesti mitu eraldiseisvat lühiromaani. Nii lihtsalt on. Lugeja ise lugedes tajub miks. Aga tegevuse keskmes on ikka suhted, lähisuhted, armukeserollid, abordid, olustik, elukeskkond, haritus, haritus, harimatus. Ühesõnaga siin on kõike, mida sisaldab ka tänapäeva elu. Inimlikud lood kokku köidetud. Usutavad ja reaalsed. Nii vähemalt tunduvad. Lugemist on. Vaikselt kulgevad teekonnad, teelahkmed, pikitud sisse ka reis Kreetale, meeste oskamatus naistega käituda. Rääkimata lood. Isa liiderlikkus ja see, kuidas ta igale uuele naisele lapse nikerdab, siis pole ka imestada kui üks tütardest sama rada läheb. Narkootikumid, vägivald jnejne... natuke kaootiline süžee aga täiesti loetav raamat, sest Aita Kivil on hea käekiri. Eks lugege ise. Ja nüüd kppeerin ka raamatut tutvustava teksti. Töösõltlasest naine sõidab koondamisraha eest Kreetale, et lõpuks iseendas selgusele jõuda. Vahelduvad eneseiroonilised meenutuspildid eri aastatest: vanemate lahkuminek, valusad suhted poolõdedega, noorusarmastuse kaotus, viljatud armukese-aastad, haarav töö ajakirjanduses, mis asendas puuduvat perekonda... Ja muidugi muljed maaliliselt Kreetalt. 12. mai 2025. Vana-Rääma

laupäev, 10. mai 2025

VÄGISTATUD JÄÄMÄGI - (:)kivisildnik

Aitäh naerutamast, Sven! Hakka nüüd ometi uuesti luuletama! See raamat oligi puudu, aga täna õnnestus olla õigel ajal ja õiges kohas, nii ma selle omanikuks saingi. Üleüldse pean ma sind, Sven millalgi kinni püüdma, mul on terve ports sinu autogrammita raamatuid kodus, see viga tuleks parandada. Aga no seda jäämäge lugedes ma lausa südamest naersin, Germo tuli vaatama, kas ma hakkan juba hulluks minema. Kahju, et ma ei saa korralikult mõnda luuletust siia blogisse jäädvustada, tulpadena, aga ma siiski tükin, jätan kaldkriipsud ridade vahedeks. Lk 39 /Lumehelbeke/ Tasuta / Tasuta /Ei ärge/ Ostke/ ..... või siis Lk 51 / Muresid mul / Mitusada/ On kuis / Mahajäetud ma/ Kivi kukkus / Kivi juure / Mardi juure / Mõistate/ ... ja samalt ehk LK 51 /Kui mina / Olin veel/ Väikene mees/ Siis oli mul/ Brežnev rinna sees / Ja kui mina sirgusin / Suuremaks läks/ Brežnev/ Mulle hinge/ Brežnevi viis on see/ jnejne...no esimese osa raamatust võtavad enda alla jaapanipärase haikud ja tankad, mis on ühed minu lemmikuid luule lühižanre. Muide, ka minu luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" on (:)kivisildniku toonase kirjastuse Ji ehk Jumalikud Ilmutused kaudu välja antud, kulub samasse sarja. Aitäh, Sven, ootan su uuemat loomet! :) 10. mai 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 672. päev

Tänane rada tuli 5,5 km pikkune kõigest, aga igasuguseid muid sahmimisi on rohkem olnud. Linn on ülerahvastatud, sest täna avati ka motohooaeg. Kunagi sai kogu aeg avamisel käidud, nüüd olen loobunud. Lisaks on külm ka, kuigi hetkel oli 11 soojakraadi. Imelik on talvejopesse ennast pakkida. Täna siis hulgilaos käidud, näitusel, raamatuesitlusel, korraks Apollos, külapeal, toidupoes, mõni raamat leidis uue omaniku, kodus kirjastamistööd tehtud ja rajal ka käidud. Masin pesi pesu ära. Tegelikult nagu polekski midagi erilist teinud. Tavaline laupäev. Aga tuleb ennast lohutada, et ehk ei ole enam soojad ilmad mägede taga ja saab rohkem looduses viibida. Muide, ma pole kunagi enne tahtnud mai kuus talvepalitut selga panna, lõuna ajal käisingi poolpalitus. Nii külma kevadet ei mäletagi, aga lootus on, et ehk kestab siis suvi novembrini välja või siis tuleb talveks ikkasgi siit minema minna, ma ei talu üldse enam külma. Mõnele võib tunduda see virisemisena, aga ma räägin kuidas asi on. Kui sul ikka kogu aeg on külm, hakkab see ajudele. Las ma siis virisen. Omast ajast virisen. Kõige rohkem on kahju, et sellise külmaga ma ei suuda maale ka minna. Aga mul on õnneks mu raamatud, saan lugeda nii palju kui süda lustib ja see on üks parimaid tegevusi. Tohutult naudin. Ma ei kujuta elu ilma raamatuteta. Ausõna. Aga mis seal ikka, varsti saabki taas raamatuga nurka pugeda. Olge terved ja ärge külmetage! 10. mai 2025. Vana-Rääma

Timo Talviku ulmeromaani "Sulid ja sulased" esitlus

Täna kell 13.00 oli huvilistel võimalus Pärnu keskraamatukogu suures saalis osa saada kirjanik Timo Talviku ulmeromaani "Sulid ja sulased" esitlusest. Teda küsitles Hannele Känd. Rahvast oli saalis küll vähevõitu, aga eks mai kuus naudivadki inimesed juba rohkem aiamaadel ja looduses viibimist ning täna on Pärnus isegi veidi soojem, termomeeter kesklinna silla juures näitas 13 soojakraadi. Mina isiklikult mäletan Timo Talvikut autorina Tim Horneti nime alt, mida ta ka täna kasutab, aga lühijutukeste ja vast ka novellide kirjutamiseks. Timo rääkis kuidas nad umbes 20 aasta eest otsustasid sõber Siimuga et neist saavad kirjanikud. Ma küll ei tea millisest Siimust jutt käib, aga millegipärast arvan, et Siim Kasest, aga see on üksnes minu poolne spekulatsioon, sest pärnakana tean ja tunnen omast arust loomeinimesi. Aga see polegi oluline. Talvik vestles oma loometee algusest ja tundub, et ka tema häbeneb oma algseid kirjutisi, samas mina leian, et neid ei peaks häbenema, pigem vastupidi, need tekitavad nostalgiat ja viivad just ajas tagasi. Omamoodi rariteetsed kirjutised. Aga Talviku loomet on avaldatud ulmekirjanduse lehes "Reaktor" ning ka Fantaasia kirjastuse poolt. Muide, minu romaani "Rist teel" andis ka kunagi välja kirjastus Fantaasia. Aga üldiselt ma väga palju ulmet endasse ahmida ei suuda, kuid aegajalt siiski naudin selle lugemist. Ja sellised mütoloogiasse, kui mitte öelda folkloori või rahvaluulesse kalduvad kirjutised lähevad mulle väga korda. Ma ise armastan neid liigitada täiskasvanute muinasjuttude alla. Raamatu vastu tekkis ka huvi, aga ma kahjuks ei teadnud, et raamatud esitlusel müügis on ja nii jäigi see soetamata. Timo Talvik on oma loome eest noppinud ka auhindu ja ta kirjutab juba järjeraamatut ning raamatuid on ilmumas teisigi tema loominguga. Ei olnud kaasas sularaha ja mina telefoniga netti ei kasuta. Timo luges ka katkeid ette ning teda oli väga hea kuulata, hea diktsiooniga kirjanik, sobiks ettelugemisega tegelema või kui juhtumisi näitleja Veljo Reinikul hääl ära läheb siis teda asendama, hääles on neil sarnasusi. Aitäh! Olid sisukad 45 minutit! 10. mai 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">