Koonga kooli kokkutulek

5. oktoobril 2024. aastal toimus järjekordne Koonga kooli kokkutulek, sellel korral oli koolil ka lausa 105. juubel. Selle raames astusin ka mina lavale ning meenutasin mõne sõnaga kooliaegu. Mina lõpetasin toonase Koonga 8-kl kooli 1986. aastal ehk siis olin kooli 65.lend. Kahjuks ei olnud meie klassist kohal peale minu ja Aivar Laua rohkem kedagi, aga klassipildi saime Aivariga ikka teha :) Ja üleüldse kujunes sellest üks imearmas päev. Mu kallis 100 aastane sugulane Arkadi Kallaste (saab peagi 101!) koos kunagise vallavanema Andres Hirvela ning Silveriga (mõni mees veel) istutas kooli ette pärnapuu. Õhtut juhtis Ants Välimäe ning sõnavõtjaid oli teisigi, nende hulgas ka Rait Maruste, kes on Koonga kooli vilistlane, aga Youtubes on olemas ka videod, sealt saate vaadata ja kuulda. Jälle üks päev on ajalukku kirjutatud, tunnen sellest suurt rõõmu ja tänan Antsu, Ailet ja Maret, tänu kellel ma siiski oma (lava)hirmudest võitu sain. Aitäh! 6. oktoober 2024. Vana-Rääma

KIIKUJAD VÄRAVAKAARTEL - Aino Pervik

Loetud sai kirjanik Aino Perviku romaan "Kiikujad väravakaartel," mis on üks tema kolmest ilmunud romaanist. Tean, et sellel raamatul ilmus mõne aasta eest ka uuem trükk, aga mina lugesin vanema läbi, sain selle endale soodsalt soetada. Olen enne lugenud läbi tema jutustuse "Matlena teekond" aga rohkem täiskasvanutele kirjutatud raamatuid tema sulest ma lugenud ei olegi. Tean teda rohkem kui lastekirjanikku või luuletajat. Raamat on valdavalt psühholoogiline, valus, aeglaselt kulgeb, peensusteni inimeste psühholoogjat lahkav ja isegi pisut kaootiline. Kellel meeldib aeglaselt kulgeva žüseega raamat, see võiks seda lugeda. Ma ütleks, et teos on isegi pisut poeetiline. Kopeerin siis ka raamatu tutvustuse. Eduka südamearsti Jaagup Kunningu elu on suurepärases korras, kuni ühel õhtul variseb see traagilise lõpuga vembu tagajärjel kokku. Surma piirilt tagasi tulnuna ei suuda ta enam endist viisi edasi elada ja asub otsima seda, mis tõeliselt tähtis… Aino Perviku olulisim täiskasvanutele mõeldud romaan on korraga terav sissevaade 1980ndate aastate Eesti ellu ja mõtisklus ajatute, üldinimlike küsimuste üle. 4. oktoober 2024. Vana-Rääma

Käisime tuld viimas

Tegelikult pidime Germoga täna külapeale minema, Vana-Pärnusse ühele eakale sõbrale külla, aga plaanid muutusid ja nii me maale suvilasse sattusimegi. Muide, Pärnus näitas termomeeter üksnes 7 soojakaardi ja Lemmes 8 soojakraadi, aga mul oli isegi soojas mantlis külm, nii külmaks on ilmad pööranud. Tegin tule pliidialla ja praadisin puravikke, kukeseeni ja sirmikuid, nüüd on mõnus ja soe toas. No suvila juures asuv mets on seeni nii tulvil, et nad tahavad mind suisa bussist maha jätta :) Lihtsalt nii head on praetud puravikud ja kogu see assortii kokku, praadisin kõik koos ära, ka selle ühe sirmiku. Praegu on alanud Lemmes puravikkude aeg, sestap oleks võinud jääda mõneks päevaks maale, aga niiske ja rõske oli, kuigi sain suvila selle pooleteist tunniga juba soojaks, puhur teeb seda kiiresti. Ju siis mõnel teisel korral ehk, sest mul on ju ka kirjstamine käsil. Tööd jagub. Varsti algab veel bingo ka, võtks sellel korral suurema võidusumma ära :) Olge teie ka rõõmsad ja õnnelikud! 2. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 560. päev

Täna on tegus päev olnud. Kirjutamine, kirjastamine jne ... ning õhtu lõpetuseks veel ka Pärnu kammerkoori kontsert uue silla juures, see oli hingekosutav. Aga oma kilomeetrid ja sammud käisime ka täis, neid tuli ühtekokku 6,7 km ja 10 900 sammu. Külm on. Kesklinna sillal tundsin juba, et vajan kindaid ja salli panin kodust läbi käies kaela. No isegi õhuke müts võinuks peas olla. Aga raamatud sai ka postimajja viidud, võite homme juba oma postkasti piiluda, või ülehomme. Enesetunne on mõnus, nüüd ootan juba millal saan taas raamatuga voodisse minna, sest eile õhtul tegin uue raamatu lugemisega algust. Kui mul on lugemisperiood, siis ma ilma raamatuta magama minna ei oska. Neid aina koguneb, täna soetasin mõne veel Uuskasutuskeskusest juurde, olen ja ka see inimene, kes ei laenuta raamatuid tahan neid omada, seega ostan. Aga mis seal ikka, kepikõndimisel on täna väike jubel ka, ikka edasi! 1. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">