Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

kolmapäev, 2. oktoober 2024

Käisime tuld viimas

Tegelikult pidime Germoga täna külapeale minema, Vana-Pärnusse ühele eakale sõbrale külla, aga plaanid muutusid ja nii me maale suvilasse sattusimegi. Muide, Pärnus näitas termomeeter üksnes 7 soojakaardi ja Lemmes 8 soojakraadi, aga mul oli isegi soojas mantlis külm, nii külmaks on ilmad pööranud. Tegin tule pliidialla ja praadisin puravikke, kukeseeni ja sirmikuid, nüüd on mõnus ja soe toas. No suvila juures asuv mets on seeni nii tulvil, et nad tahavad mind suisa bussist maha jätta :) Lihtsalt nii head on praetud puravikud ja kogu see assortii kokku, praadisin kõik koos ära, ka selle ühe sirmiku. Praegu on alanud Lemmes puravikkude aeg, sestap oleks võinud jääda mõneks päevaks maale, aga niiske ja rõske oli, kuigi sain suvila selle pooleteist tunniga juba soojaks, puhur teeb seda kiiresti. Ju siis mõnel teisel korral ehk, sest mul on ju ka kirjstamine käsil. Tööd jagub. Varsti algab veel bingo ka, võtks sellel korral suurema võidusumma ära :) Olge teie ka rõõmsad ja õnnelikud! 2. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 1. oktoober 2024

Jaansoni rada 560. päev

Täna on tegus päev olnud. Kirjutamine, kirjastamine jne ... ning õhtu lõpetuseks veel ka Pärnu kammerkoori kontsert uue silla juures, see oli hingekosutav. Aga oma kilomeetrid ja sammud käisime ka täis, neid tuli ühtekokku 6,7 km ja 10 900 sammu. Külm on. Kesklinna sillal tundsin juba, et vajan kindaid ja salli panin kodust läbi käies kaela. No isegi õhuke müts võinuks peas olla. Aga raamatud sai ka postimajja viidud, võite homme juba oma postkasti piiluda, või ülehomme. Enesetunne on mõnus, nüüd ootan juba millal saan taas raamatuga voodisse minna, sest eile õhtul tegin uue raamatu lugemisega algust. Kui mul on lugemisperiood, siis ma ilma raamatuta magama minna ei oska. Neid aina koguneb, täna soetasin mõne veel Uuskasutuskeskusest juurde, olen ja ka see inimene, kes ei laenuta raamatuid tahan neid omada, seega ostan. Aga mis seal ikka, kepikõndimisel on täna väike jubel ka, ikka edasi! 1. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Muusikapäeva tähistamine Pärnu Kammerkooriga

Pärnus tähistati Rahvusvahelist muusikapäeva, mille raames esines 1. oktoobril 2024. uue silla juures Pärnu Kammerkoor eesotsas dirigent Elo Keskülaga. Ka meie käisime ajaloolise hetke tunnistajaiks, mis läheb ajalikku esimese esinemisega uue (valmiva) silla juures. Positiivsel päeval kõlasid Norra rahvaviis "Pulmamarss," "Kaunimad laulud" ja Kadri Voorandi seatud rahavaviis "Laula, kuni elad." Aitäh! 1. oktoober 2024. Vana-Rääma

7 viimast fotot: Urmas Saard

esmaspäev, 30. september 2024

Jaansoni rada 559. päev

Jälle päev kirjas! :) No tegelikult läksime me metsa seenele, aga tundub, et Pärnus on selleks aastaks seenehooaeg lõppenud. Jube vara, sest ma olen isegi novembris veel seenel käinud. Peotäie sain, praadisin kana ja juurviljadega. Aga liikuda oli hea, sest päike särab ja ilm on mõnus. Natuke isegi palav hakkas, sest raske on riietuda, kui ilm muutlik on. Kokku tuli täna meie teekonna pikkuseks ainult 6,2 km ja 10 200 sammu, aga vähemalt on sammud täis, 10 000 olen pannud ise endale päeva normiks. Vabatahtlikult. Alla selle on kuidagi naljakas, midagi on puudu. Ja täna smuutitasime üle pika aja. Sügise saabudes tuleb meie menüüsse juurde pokaal smuutit, tassike teed ja mina teen ka veel lisaks puljongit, et ikka vajaliku vedeliku kätte saaks. Kütta veel ei taha, liiga soe on selleks. Mõne päeva eest korra kütsin, just niiskuse pärast ja siiani on mul 25 kraadi sooja elamises, olgugi, et hoian päeval välisust pärani, nagu ikka. Nii mõnusalt pikk ja soe suvi on olnud, et kütteperioodi algus ka lükkub, aga ongi hea, midagigi, mille pealt veidike kokku hoida sellel ahvikiirusel kallineva elu juures. Aga liikuge teie ka ja olge ikka rõõmsad! Mina jätkan nüüd kirjastamisega, mis enne lõunat pooleli jäi. 30. september 2024. Vana-Rääma.

class="separator" style="clear: both;">

HAUAKAEVAJATE LOOD - Herta Laipaik

Olin niivõrd õnnelik, et astusin juhusikult ühe poodi Pärnus, kus on lõpumüük ja raamatuid müüakase lausa 50 senti tükk. Sealt ma mõned raamatud soetasingi, eesotsas ühe oma lemmikkirjaniku Herta Laipaiga "Hauakambri lood." No küll on ühel kirjanikul rikkalik sõnavara ja huvitav süžee ülesehitus! Ei saa raamatut käest ka siis, kui silm juba vägisi kinni vajub. Niivõrd põnevalt kirja pandud jutukesed on need lihtsalt. Aitäh! Ma kohutavalt armastan läbi teaoste käia ajas tagasi, eelmise sajandi alguses, seal umbes 1920-s aastates. Ema on mulle väga palju pajatanud elust tollel ajal, kuigi tema sündis 1935. aastal. Aga mulle kohutavalt meeldivad eakad inimesed, kes armastavad vestelda oma noorusaegadest, see kõik on niivõrd põnev ja paelub mind väga. Kordan ennast, Herta Laipaika oleksin tahtnud tunda, tunnen mingit erilist side või koguni hingesugulust. Mõne kirjaniku loomingut loeks kogu aeg, aga mõne üle kiidetud autori loomingut ma lugeda ei suuda. Igale oma. Minule Laipaik. Herta Laipaiga poolt kirja raamatusse pandud külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi. Aitäh! 30. september 2024 a. Vana-Rääma