kolmapäev, 25. september 2024
ÖISED HÄÄLED - Tiina Laanem
Loetud sai Tiina Laanemi novellikogu "Öised hääled," mis on väga vaimukas, kohati humoorikas, kaasaegne, haarav, üllatav ja omamoodi segane raamat. Antud autori teostest on mul siin riiulis olemas ka ta debüütromaan "Väikesed vanamehed," mis võitis 2006. aasta romaanivõistluse ning mille lugemist ma ka sajaga nautisin, kuigi paljud romaanivõistluse kohavääriliseks tunni(u)statud romaanid on minu jaoks igavad, venivad, vähemeeldivad ja ... aga maitse asi. Või siis on ka seal mängus onupojpoliitika. Aga see novellikogu on tõsiselt vaimukas :) Tiina Laanemil lihtsalt on minu jaoks väga hea käekiri. Mul pole õrna aimugi, kes selle nime taga peitub, kas tegu ongi samanimelise autoriga või on see vaid tema pseudonüüm. Ega vahet ei olegi, peaasi, et ta muudkui kirjutaks, sest on, mida lugeda! Aitäh! Sisu ma ümberjutustama ei hakka, kopeerin raamatut tutvustava teksti, mis kõneleb ise juba. Äkki nägi ta saledat ja tõmmut tibi külmkapi sisemusest enda poole vaatamas. Veiko sirutas käed välja. Kõhnad piigad mõjusid ahvatlevalt. Ta saigi tõmmu iluduse kätte, surus ta hellalt oma rinnale, aga too muutus Rannarootsi suitsuvorstiks. Veiks viskas vorsti vastikusega eemale, samas kui külmar sikutas teda jalgadest jääkambri poole. Ta peksis kappi nagu jaksas ja leidis end lõpuks köögilaua alt, tükike vorsti pihus. Lisaks külmkapiga võitlevale Veikole leiab jutukogust „Öised hääled“ ka Punase Jänesega koos elava Kerdi, saleda soomlase, kuuris liha praadiva Evaldi, rattasõitu vihkava Emmi, maagilise külgetõmbe omandanud Pauli ning palju teisigi tegelasi. Tiina Laanem tuli kirjandusse romaaniga “Väikesed vanamehed”, mis võitis 2006. a romaanivõistluse ja võeti lugejate poolt soojalt vastu. Ta on avaldanud novellikogu “Õnnelik jää” ning kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. Tema romaan “Pildilt kukkujad” pälvis A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia. Käesolev jutukogu on tema seitsmes raamat. 25. september 2024. Vana-Rääma
teisipäev, 24. september 2024
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ...
Jah, kui ikka juba enne kella kolme uni kaob, siis ... no kell 6.00 sõime me juba hommikust. Germo jaoks olid selleks ajaks vajalikud unetunnid täis magatud, aga minu ööunetunnid Lemmes kipuvad jääma lühikeseks. Eks ma katsun kasvõi päeva peale ikka oma 8,5 tundi täis magada, muidu olen sombi valmis. Järgmisel korral vahetan pea suunda, ehk on sellest abi. Aga peale hommikusööki, õigupoolest peale hommikukohvi jäin ma uuesti unele. Panin Germole Hunt Kriimsilma mängima ja ... ärkasin kell 9 selle peale, et (oh imede-ime) telefon, mis kapil laadis, tirises! Ja siis oli teada, et peame Pärnusse tagasi tulema, et meie Läti turnee lükkub teadmata ajaks. Aga ega ma väga ei kiirustanud, tahtsin siiski õue korda teha, kuuseokkad ära riisuda ning natuke ka umbrohtu juurida. Lisaks suvila alune küsis ka riisumist, sest tuul kipub ka sinna prahti viima. Varsti hakkab sajuperiood, saigi enne seda puhtaks. Ka armas Ilme tuli nii õigel ajal, sest meie kohtume ilmselt alles kevadel, kui mina juhtumisi Tartusse ei satu, või tema ... Ilme on üks mu armas uus tuttav, kes mulle sünnipäevaks imelise kimbu tegi, jagasin seda ka sõpradega siin avrustes. Sa oled armas. Mairele ja Lembitule ei saanudki tsaupakaa öelda, ju tuleb seda teinekord teha. Kui veel ilusaid ilmasid antakse, liigume ikka veel Lemmes. Mind tõmbab sinna lausa võlu väega ju. Linna jõudes näitas termomeeter kesklinna silla juures 21 soojakraadi, suvi kestab veel! Nüüd muutun asjalikuks, ilmselt hakkavad tihedad tööpäevad. Aga olen nüüd taas ineternetis liikvel. Olge teie ka tegusad ja terved! 24. september 2024. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Tellimine:
Postitused (Atom)