reede, 23. august 2024

Omade keskel

Täna hommikul me magasime kauem, mina ärkasin suisa kell 7.30 alles. Siis väike pudruring, kohv ja taas metsa! Tõsi küll, jube külm ja rõske oli, esimest korda panin soojapuhuri tööle, see tekitas taas metsaminemise isu, muidu ... Puhurist oli vägagi abi, kuumast kohvist ka ja teele me asusimegi. Kuidagi jube ruttu said ämbrid seeni täis ja sellel korral pääsesime kuivana koju, kuigi metsast koju tulles, hakkas veidike tibutama. Mõnus, kuna meil on alles uued tuttavad tekkinud Lemmes, siis ühe armsaga neist - Ilmega, jooksime metsaveerel kokku, õigupoolest meie olime metsaveerel ja tema tegi oma igapäevast rattatiiru. Nii armas. Ja juba varsti peale koju jõudmist tuli Ilme taas ninninänniga, sest Germo armastab ju joonistada ja ta ka kingib joonistused neile, kellest ta joonistab. See toimib ka Ilme puhul, ka Maire puhul, kes meile kilekottäie magusat õuna tõi. Aitäh, tüdrukud, te olete nii armsad! Mairekese loal korjasin ka natuke väikesesse kaussi söömiseks kreeke, aga kuna me otsustasime täna siiski linna tulla ja kreegid enam kottdesse ei mahtunud, tegin 1 purgi kreegikompotti ja 2 purki õunakompotti, lisaks seente keetmisele ja praadimisee. Neid oli täna tõesti palju. Tegelikult plaanisime jääda veel mõneks päevaks, aga vahel ei saa, midagi tuleb vahele ja no kallis Urmas ka igatses meid, polnud ju päris mitu päeva näinud. Ka mina igatsesin väga, nagu poleks terve igaviku koos olla saanud. Aga hästi armas on tulla ja minna, tunnen ennast väga hästi nii siin, kui seal! Elu on imeline, kui su kõrval on hoolivad ja armastavad iniesed ning kui sa ka ise jääd inimlikuks, hoolid ja armastad. Aitäh, Universum! 23. august 2024. Vana-Rääma
Peatsis olev foto juba vihjab, mida me veel maal tegime ja kus käisime. Olgu mainitud, et 22. augustil liikusime lausa 12,3 km ja 20 200 sammu. Eelmisel päeval tuli mul kokku üle 11 km ja üle 18 000 sammu, need tulid selle meeletu kivide vedamisega. Kõnnikeppe meil maal kaasas ei ole, aga seal on kogu aeg tegemist ning meile meeldib pikki vahemaid liikuda ka ilma keppideta. Imelise looduse keskel ei saagi aru kuhu kilomeetrid kaovad. Tollel hommikul ärkasime juba kell 5.33. Läksime ju eelõhtul vara magama ja mina üle 8 tunni magada ei suuda. Nii me siis peale hommikupudru söömist (mina endiselt ei joo ega söö koos) metsa suundusimegi, kuigi juba hommik oli rajune-sajune. Me ei ole suhkrust, seega ... Aga seentega mässamiseks kulus tunde ning riisikad soolasin purki ja kukeseened praadisin võiga karpidesse. Paar tiiru käisime ka taas RMK-s vee järgi ning õhtul tuli hull õuna isu, sest eelmisel päeval kaasa võetud ja Lembitu kingitud õunad olid otsas. Käisime tollel päeval Orajõe metsas. Tagasi tulles olime üleni märjad, mitte ühtegi kuiva kohta ka ei olnud. Viskasime kõik riided pesukaussi ja ma kukkusin neid käsitsi pesema, nagu suvilas olles ikka ma seda igapäevaselt teen. Ruttu üks tassike kuuma nurmenukuteed ja nahavahe sai taas soojaks. Õhtul veel keetsin hommikupudru ka valmis, et hommikul seda soojendada ning tegin Germo soovil talle pruunid makaronid järgmiseks päevaks ka valmis. Hull vaaritamine käis. Aga selline see eluke kord juba on. Ahjaa, tollel hommikul tutvusin ka seal lähedal asuva maja perenaise Mairega, kellega oli mõnus vestelda. Aitäh! 22. augusti seiklused panin kirja 23. augustil 2024. aastal Vana-Rääma.
class="separator" style="clear: both;">