laupäev, 27. juuli 2019

Pärnu Bluusipäevad 2019

koos "Lavrixi" poiste Vladimirs Laurinovicsi ja Janis Neimanisega

  Suvised Bluusipäevad Pärnus ongi selleks korraks möödas, kuidagi kurb on. Ma tohutult fännan bluusi ja kogu seda suitsuhäälset ja ülisõbralikku seltskonda. Alati on selline tunne nagu bluusarid ja bluusifännid oleks üks suur ja üksmeelne pere. Alati! Kui ma pole kasvõi korraks suve jooksul bluusi kuulama jõudnud, pole ka minu jaoks suve olnud. Nüüd on suvi mulle korda läinud. Sajaga! Mul oli  väga raske leida peatsisse fotot, sest paljud on mulle väga, väga armsad. Miks ma just selle foto peatsisse panin?

 Väike segadus oli kellaaegadega, ühest kohast lugesin et kell 18.00 algavad aga teises kohas olla kirjas olnud, et 19.00. No me jõudsime 24. juulil enne 19.00 kohale ja jäime kontserti ootama, aga keegi ei tulnud ega tulnud lavale.Nii jäimegi Andres Rootsi kontsedist ilma, sest segaduse tõttu esines ta hoopis Jahtklubis sees. Samal põhjusel jäime ka Soome megabluusari Ismo Haavisto kontserdist kolmapäeval ilma. Aga ma teadsin, et ta esineb ka neljapäeval ja see tegi rõõmu. Just tema pärast ma suuremalt jaolt tänavustele bluusipäevadele suurema rõhu asetasingi. Andres Rootsi olen palju saanud nautida ja usun, et seda võimalust tuleb veel. Seega ma väga pettunud ei olegi.

 Kolmapäeval esinesid õuelaval "Tina Bednoff BB" ja "The vine tunas." Väga suurt muljet avaldas just Tina. Vapustavalt hea, väeka ja suitsuse häälega bluusitar. Fantastiline! Nautisin sajaga. Kogu meie seltskond nautis. Suured tänud!
 Kuna Tina esines enne "The vine tunast," siis ma lahkusin enne, sest parim ju esines enne ära.

 Esimesel bluusipäeval kohtasin ka väga palju häid tuttavaid ja sõpru, bluusifänne, keda just sellistel südmustel kohtabki. Alati on Tartust kohal ka hea Irmen Alekand, kellega korra aastas trehvame. Kõiki ei jäädvustanud ka fotodele. Teid on ka hea kohata Ivar, Elmu jt...

kava
 Aga fotod kõnelevad rohkem kui sõnad. Siin siis esimene bluusipäev fotodes:
Kariniga oli armas kohtuda
Terjega oli armas kohtuda
selliste nunnude bluusivendadega koos vol 1
selliste nunnude bluusivendadega koos vol 2
nunnu Raili

fantastiline Tina

Head Toomas on alati hea näha ja seda juhtub just bluusipäevadel :)
töö käib
jahisadama romantika
koos armsa Kädiga
fantastiline Tina Bednoff bb



The fine tunas
 Selgus ka et 25. juuli esimesed esinejad esinevad Jahtklubis sees, sest endiselt mingi teatrietendus oleks seganud, või vastupidi. Kolisime ka meie sisse. Vapustav, millise kontserdi andis mu üks lemmikuid - Ismo Haavisto! Tõsiselt vapustav! Milline eripära, kirg ja bluusi sisse minek! Uhh, mõeldeski kannan tibutagi. Platsutasime ta lavale tagasi. Aitäh, Ismo, aitäh!

 Ka Randel Randoja esines Jahklubis sees. Nautisime ka tema esinemist. Aitäh!

 Ja umbes poole kümne ajal astus õuelavale Lätist, Riiast pärit blussibänd "Lavrix," kellesse ma kohe juba esimeste lugude ajal ära armusin. Ausalt. No eripära tuli kohe esile, ja see kirg, kirg, kirg....Ning nendega oli kogu tunniajase kontserdi koos laval ka üks mu lemmikuid bluusareid Tartust - Enn Vei, kes sellel korral piirdus suupilli mängimisega ning sai sellega väga hästi hakkama. Aitäh, poisid! Suured tänud! Taas nautisin kogu hingega.

 25. juuli blussipäeva lõpetas "Janis Vandzins trio, " mille noorel lauljataril on kindlasti helge tuölevik, sest häält ja särstu temas on. Tore oli.

 Kui su lemmikmuusikapäevad hakkavad öösse kulgema ja üks su lemmikesinejaid lihtsalt kingib sulle heast südamest oma kauamängiva, mida sa tunneksid? No minuga juhtus nii. Jah, avastasin ühtäkki, et mu seljataga istuvad Läti posid, just naaberriigi bluusarid, kes ennist laval väga hea mulje jätsid. No mina, paparatso, nagu ma olen, tegin salaja pilti, avalikult aga salaja, mõistate? ;) Ehk siis ilmselt Lavrixi poistele see meeldis. Igal juhul käis Vladimirs korra ära (samal ajal käisin ka mina korra ära) ning tagasi naastes kinkis mulle plaadi, jess! No meie suhtluskeel kujunes automaatselt vene keeleks, sest tahes-tahatmata tulevad mul venekeele sõnad kergemini suust, kui inglise keel. Just tänu sellele üllatusele paningi peatsisse meie foto, sest olin üliõnnelik, õnne tuleb ju jagada!

 See muidugi ei tähenda seda, et ma teistega sõprade ja bluusifännidega pilte tehes poleks õnnelik olnud, kaugel sellest, olin ikka, vaadake ise.

 Meeeeletult ilusad muusikapäevad on selleks korrask lõppenud, aga hinges püsivad need igavesti. Siirad ja suured tänud, hea Üllar Kallau!

25. juuli bluusipäevad pildis:
rahvas koguneb, kontsert algab...
rahvas koguneb, kontsert algab...
võrratu Ismo!
tibutagi tuleb ihule kui juba fotot vaatan :) fantastiline Ismo Haavisto Soomest
Germo ja Ennuga :)
minu Tartu sõbrad Irmen, Enn ja Jüri (poolpärnakas) :)
üliõnnelik Germo Kihnu Jõnniga :)
Randel Randoja
võrratute poistega!
superkorraldaja Üllar Kallau ja üliandekas muusik Ismo Haavisto
koos Üllari ja Ismoga
minu lemmarid Jüri, Üllar ja Ismo :)
fantastiline LAVRIX ja Enn Vei!
fantastiline LAVRIX ja Enn Vei!
Rahvas möllab
Janis Vandzins trio. Rahvas möllab
Janis Vandzins trio
koos megaägedate LAVRIXI poistega :)
naabrinaine püüdis mu õnnelikud emotsioonid kaadrisse :)
selline nunnukas LAVRIXI plaat :)


26. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 25. juuli 2019

Päike, meretuul ja rannaliiv

Orajõe rannas

 Üleeile sai rajal ja seenel käidud, nii plaanisingi eile rannapäeva teha. Nagu tellimuse peale helistas varahommikul õde Reet ja teatas, et tuleb turnee. Mõeldud - tehtud!

 Kõigepealt sõitsime Häädemeestele, külastasime seal mõnda kohta ning armas oli üle aastakümnete kohata kooliõde Aget! Uute kohtumisteni! Astun kindlasti kunagi taas trahterist läbi.

 Edasi kulgesime Kablisse, ühte üliarmsasse Eestimaa külakesse, kus möödusid mõned aastad minu lapsepõlvest. Kabli pagar on väga kuum koht, isegi parkimiskohta oli raske leida. Igal pool sai mõni fotojäädvustus ka tehtud.

 Läbi Orajõe külakese, kus sai ka ühest armsast majakesest pilti tehtud, sõitsime Krapi randa. See on rahulikum kohake Lemme ja treimani vahel, RMK looduskaitse alal. Käisime Germoga ka kahel korral vees ning vedelesime koos õega mõnda aega saunalinal. Sellest porgandikreemist oli kasu, Reet, olen küll tulipunane, kuigi panin juuksed turjale kaitseks, aga mitte kusagilt ei valuta. Jumal tänatud, et soovitasid mul seda peale määrida! Germo on ka jumekas.
  Kuigi lained tõid külmi hoovuseid kaldale ja üritasid meid vees lausa loopida, nautisime täiega. Nagu nautisime kogu eilset päeva, millest kirjutan lausa 2 blogipostitust, sest need ühte ei sobi.

 Krapi rannast sõitsime oma kunagise armsa Metsapoole koolimaja juurde, ei saa ju sellest maailma ilusamast koolimajast lihtsalt mööda sõita. Ka seal tegime mõned klõpsud. Edasi sõitsime juba väljamaale - Lätti. Tegelikult oli plaan Ainaži muulile minna, aga parkla oli autosid täis, keerasime otsa ringi ja kulgesime kodumaale tagasi. Nostalgia ikkagi.

 Tegime Orajõe rannas väikse peatuse ja fotosessiooni ning järgmine peatus oli juba Kablis, endise poe ja kultuurimaja juures. Need oli ka vaja pildi sisse panna. Nagu ka paadike kultuurimaja juures. Peatusime ka Kabli magalarajoonis ning jäädvustasin veel ühe armsa majakese pildile. Küll mul on ikka palju kodusid olnud! Ja kõik on endiselt armsad.
 Bruno, muideks, me tundsime sind ära küll! :)

 Reet, aitäh selle mõnusa turnee eest!

Fotod:
Selle raudvärava taga, Häädemeeste Luteri kalmistul puhkab mu vanavanaema Ann Kiisk...
Kestab Kabli Päikeseloojangu Festival
Germo Kabli pagari ees
Juta ja Raivo Kabli pagari ees...
kodumaja Orajõel..
majast kuuldus "rändamisest väsind koju jõuan taas..."
selline uhks tualettmaja
Krapi RMK
Reeda minek
Germo tulek
läbi kõrkjate...
mina olin ka. ausõna
päike, meretuul ja rannaliiv...varbad ka
Germo Krapi rannas
maailma ilusam koolimaja!
mina Metsapoole koolimaja ees
Reet Metsapoole koolimaja ees
Reet sai Orajõe rannas tiivad :)
Reet ja Kabli paat
mina ja Kabli paat
Germo tädi Reedaga Kablis paadi juures
lapsena käisin sellest poest kommi ostmas...
Puude taga asub Kabli kultuurimaja
maja Kablis, kus elasin lapsena

25. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 23. juuli 2019

Jaansoni rada 161.päev


 Kuu ja 5 päeva polnud rajale kepikõndima saanud, mis ei tähenda seda, et ma ei liiguks. Liigun ikka ja kaalunumber pole ka tõusnud, sest toitun jätkuvalt tervislikult. Kuigi mõnel päeval olen ka pattu teinud ning bussiga sõitnud, et asju ajada. Lihtsalt keerulised ajad on olnud, keeruline ja äärmuslik suvi.

 Täna läbisime 7 km. Ehk kaks ühes. Lisaks kepikõndimisele, harrastasin ka teist lemmiktegevust - seenelkäiku. Ja seened on nüüd kenasti purki soolatud. Kõik soolasin, nii kukeseened, kogritsad, lepaseened, männiriisikad, pilvikud kui ka lambatatikud. Kogritsaid on sellel aastal palju ja neid ma ka korjasin. Ma lihtsalt ei tarbi enam suhkrut ega äädikat, sestap ma neid ei marineeri ka. Tõsi küll, kookosrasvaga hautan seeni ikka ja panen purki. Säilivad hästi, ei ole vaja sügavkülma panna.

 Tervis jurab, vererõhk on olematu, sestap olen nagu vatist. Eile sain perearsti õega telefonitsi rääkida ja reedeks aja kinni panna. Perearst naaseb ise kolmapäeval puhkuselt. No ei aita ka kange tee ja kohvi joomine, need ei tõsta üldse rõhku. Lisaks võin ma vaid 3 tassi kohvi päevas juua. Helistasin 1220, aga abi ei saanud, soovitati šokolaadei süüa, aga diabeetikud ju ei tohi. Arvasin, et rajale minnes suudan natuke vererõhku üles pumbata, aga ei midagi, pigem vastupidi. Nii pidin ma seeni korjates mitmel korral kokku kukkuma, sest vererõhk on tõesti madal. Otsustasin, et jätan homme ja ülehomme hommikul vererõhutableti võtmata, muidu võtan hommikuti Sanorali, aga ilmselgelt see ka ei sobi mulle. Eks reedel selgub.

 Pühapäeval sain endale vererõhu aparaadi ja nüüd ma siis aktiivselt mõõdan, reedeni.
Pühapäevased näidud:
96, 67, 91
106, 68, 91 (peale kohvi joomist)

Esmaspäevased näidud:
 116, 81, 88 (hommikul enne tableti võtmist)
104, 75, 83
92, 69, 77
98, 72, 77

Teisipäevased näidud:
109, 76, 74 (ärgates, enne tableti võtmist)
96, 80, 96 (peale tableti võtmist)
96, 69, 87
92, 68, 89 (peale kohvi joomist)
93, 71, 78

No kohutav on olla sellise madala rõhuga, jõuetus ja apaatia. Igavene jama, aga ehk siis reedel selgub.

 Muidu hakkan elurütmi rööpasse saama. Olge teiegi rõõmsad!

Fotod ka:
Germo on, tänu tervislikule toitumisele, kaalu kaotanud
rajal
2 km läbitud...
3 km läbitud...
käänak
keema
seened purgis


23. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma