Sellel suvel hoiab miski mind Pärnus kinni, ei ole saanud Lemmes palju viibida, vaid ühe öö ja käinud oleme paaril korral. Kui ma möödunud aasta novembri lõpus seal käisin, arvasin, et juba aprillist hakkan suvilas olema, aga siis panid takistuse teele väga külm kevad ja ka suve esimene kuu. Nüüd võtan pidevalt minekuks hoogu, aga komistuskivid on teepeal ees. Eile õhtul näiteks alles kella ühe paiku jõudsime Tallinnast tagasi. Aga õnneks sujus kõik ootuspäraselt ja ma peensusteni lahti lahkama ei hakka kellega käisime ja miks me käisime. Aga tänusõnad võlgnen ma Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOle, aitäh! Töö väga kiire ja korralik, vaid 15 minutit üldse ootamist kokku. Sellele lisandus magamata öö ja ka tänane päev oli raskes energias. No õnneks eile sain oma kulmud korda teha. Kätlini juurde ma seekord ei saanudki, ta viibib Tallinnas ning imelised kulmud tegi sellel korral mulle Kairi. Aitäh! Aga ehk sujub ikka kõik tõusvas suunas ja me saame Germoga maale kasvõi mõneks päevaks, sest tänasest hakkas buss lausa Salackriva vahet sõitma. Kohver on pakitud, vaatame jooksvalt ja palju oleneb muidugi ka Germo tervisest. Tänaseks oli veel plaane, aga ehk on soe suvi nüüd ikka meie poole teel ja me jõuame veel palju teha. Olge teie ka terved ja hoitud!
class="separator" style="clear: both;">
