Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
teisipäev, 10. märts 2020
Mõni päev ongi üleni päikeseline
Täna on minu jaoks erakordne päev. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilastega kohtumisest ma juba põgusalt blogisin, aga tänases päevas on veel palju head. Alustan siis algusest.
10 kuud tagasi oli minu elu,otseses mõttes, ummikus ja seda seoses tervisega, millest olen samuti bloginud. Ühesõnaga 2019. aasta mai algul avastasin (tänu sõbranne Annelile) endal karmi haiguse - diabeedi. Olin nii hullus seisuses, et arstid küsisid mitmeid kordi ega ma insulti või infarkti ei ole hiljuti läbi elanud. Ühesõnaga olin infarkti ja insuldi eelses seisundis, sest kõik mu analüüsid olid korrast ära ja veresuhkur näitas 19,9. Olgu siis mainitud, et kuni 6,1 on normaalne. 12,0 ja 15,0 veresuhkru näiduga on inimesed kooma langenud, sestap olid kõik hirmul. Kui ma järgmise päeva hommikul jala Perearsti Keskusesse kõmpisin, mõõtis perearst veresuhkrut ja see näitas 17,8. Ikka oli seisund väga kriitiline. Lisaks olid ka hemoglobiin, kolesterool, ka maksa- ja maonäidud (lisaks kõigele) täiesti katastroofiliselt korrast ära.
Päeva pealt korrigeerisin ümber oma toidusedeli, jätsin välja kõik praetud toidud (mul pole isegi toiduõli kodus), loobusin võist (kasutan või asemel avokaadot), suhkrust (kohvisse panen magusainet, kuna vajan), kartuli (vaid harva tarbin ja supisse lisan mõne) ja paljud muud toidud. Söön 4 korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Süsivesikuid tarbin vaid hommikusöögi- ja lõunasöögiga. Leiba ma ei söö, aga vaid 2 viilu saia tarbin päevas, ühe viilu hommikupudru kõrvale, teise lõunaprae kõrvale. Ühesõnaga minu söögisedel näeb välja enamvähem selline:
Kell 9 hommikusöök: täisterast kaerahelbepuder, mille sisse lisan marju (mustikaid, mustsõstraid, pohli, vaarikaid, maasikaid), lusika otsaga tseiloni kaneeli, veidi kanepijahu ja seesami-, tsia-, kõrvitsa (jt) seemneid. Kõrvale tass piimaga kohvi, millesse lisan magusainet (ja see ei tee paha!) ning lisaks veel viil seemnesaia, millele lisan või asemel avokaadot ning veel kas juustu, vorsti, kala, kana, muna jne...
Kell 13.00 lõunasöök: kuna ma kartulit enam eriti ei armsata, no ei maitse lihtsalt (kuigi olin enne väga kartuli sõber) siis keedan kas tatart, bulguri, riisi, läätsi jne...kõrvale tükk liha (ka sealiha) , soovitavalt looma-, kala-, või kanaliha. Lisandiks tomatit, paprikat või kurki. Ja hapukoort ka, kuna kreeka jogurt ajab mind oksele juba seda nähes. Prae kõrvale söön ka viilu saia (avokaado ja näiteks vorstiviiluga) . Kõrvale tass piima, keefiri, teed, kohvi või ilma suhkruta smuutit.
Kell 17.00 järgmine söögikord: juurviljasupp ja kõrvale keedetud muna (mitte igakord, sest võin süüa vaid 3 muna nädalas), tomat või mingi muu juurvili. Ka juust, sest juustu võib diabeetik ka vahepalaks süüa, see ei tõsta veresuhkrut. Vahepalaks söön ka puu- ja juurvilju.
Kell 21.00 õhtusöök: tavaliselt jupp kana või kala ning kõrvale tomatit või kurki.
Miks ma sellest kõigest kirjutan?
Ahjaa, kevadel avastati ka, et mu kilpnääre on väga haige, sõlmi ehk healoomulisi kasvajaid täis. Diabeetikutel jäävadki kilpnääre, süda ja neerud tihti haigeks, ja silmad ka. Ja paljud diabeetikud on sunnitud kahjustatud neerude pärast dialüüsis käima, kuna neerud ei tööta ja kusihape läheb verre. Aga kuna mina tegin oma toidusedeli ümber, ei liialda toiduga, on minu süda ja neerud korras.
Ühesõnaga, käisin möödunud laupäeval Tallinna Endokrinoloogia Kliinikus kontrollis ja täna sain vastused. Kolesterool on korras, neerunäit on korras, kilpnäärme analüüsid on korras ja ülla-ülla, mu veresuhkru keskmine näit on 6,2, peaaegu nagu tervel inimeel. Ja ausalt öeldes pole see ka peale söömist kõrgemaks tõusnud. Olen saanud diabeedi täielikult kontrolli alla, aga ...Olen inimene, kes on eluaeg olnud seda meelt, et meditsiin ja alternatiivmeditsiin peaksid ühte sammu astuma. Astun mina nende mõlemaga ühte sammu, ma ei tea ammu enam mis on külmetushaigused! Kuidas ma seda teen?
Kunagi, 20 aasta eest käisin ma Tallinna Intuitiivteaduste Koolis ja peale seda tegelesin põgusalt intuitiivteaduste praktiseerimisega, kuigi viimaste aastate teadmised ja kogemused olen põiminud oma loomingusse. Eelmisel aastal toimus taas suurem avanemine, aga sellel ma pikemalt ei peatu, ütlen vaid niipalju, et käisin uuesti reiki kursustel ja täna m enam ei salatsegi, et tegelen sellega. Nüüd tahad teada mis on reiki? Reiki on eelkõige enese tervendamine või eestikeeli "käedpeal" ravimine. Jah, ma tegelen sellega intensiivselt ning üheks mu tervise edu pandiks on ka veel Palo Santo pühapuu, mida regulaarselt põletan. Selle imepuu eeterlikud õlid on niivõrd kasulikud ... ühesõnaga tegu on loodusliku antibiootikumiga. No ja Silva meetod on ka mu igapäevane kaaslane, olen selle põiminud reikiga tervendamise ja see toimib.
Lisaks elab sama režiimi järgi ka Germo ning ta on 10 kuuga kaotanud, tänu tervislikule toitumisele, 18,1 kg ning kaalub täna 79,9 kg. See on hea. See on väga hea, sest ülekaal on alati liiast ning Germo tarbib niigi palju ravimeid, ei ole hea nende annust suurendada. Lisaks olen saanud selle kõigega ka Germo epilepsiahood (mis iga aastaga on läinud kordi raskemaks) kontrolli alla, viimati vaevles ta haigushoogude käes 1.12. 2019. Reiki, Silva ja Palo Santo on, koos meditsiiniga, meie tervise edu pandiks.
Olge teie ka terved!
10. märts.2020.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar