kolmapäev, 16. aprill 2025

IGAL ÕHTUL SOLENZARAS - Nasta Pino

Loetud sai Nasta Pino romaan "Igal õhtul Solenzaras," mis on 1985. aastal romaanivõistlusel äramärgitud teos. Olen ennegi Nasta Pino raamatuid lugenud, näiteks "Trepikoda," mis oli minu jaoks kordi huvitavam. Antud teos minu jaoks venib, heietab ühte ja sama situatsiooni mitmeid korda, nagu mantrat, kuigi ega mantra halb ei ole. Nojah, põhiline raamatutegevus toimub kaheksakümnendatel, kuhu jääb ka minu lapsepõlv, sestap leidsin siit ka palju tuttavat ja nostalgilist, aga see kõik kuidagi on liiga isklik, nagu oleks autor selle oma elust maha kirjutanud ja sellepärast arvan ma, et raamat pakuks rohkem huvi teatud setskonnale, mitte üldsusele. Aga ju tollane romaanivõistluse žürii nii ei arvanud, ju oli lihtsalt vähe häid konkurente sellel võistlusel osalemas, et see töö äramärgituks sai. Muidu on Nastal ka paremaid teoseid. Aga lugemist kannatab, kuigi teisel korral ma enam ei loeks. Ja nüüd ka raamatut tutvustav tekst. 1985. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teose teemaks on meie tänane külaelu, põimituna tagasivaadetega sõja lõpuaastatesse. Arutlustele sõja ja rahu üle on taustaks autori mure maailma püsimajäämise pärast. 16. aprill 2025. Vana-Rääma

teisipäev, 15. aprill 2025

Jaansoni rada 660. päev

Ja tänaseks raja pikkuseks tuli 6 km. No nüüd jõudis suvi Pärnusse. Kella seitsme paiku õhtul näitas termomeeter igatahes 22 soojakraadi. Päev enne oli samal kellaajal vaid 10. Nii muutlik ja salakaval on see kevad, ärge siis tuulel endale liiga teha laske. Ausalt öeldes ei oska ise ka riietuda, aga olen pigem ettevaatlik. Peale Lauri Räpiga kohtumast tulemist panin õhema jope rajale, aga salli jätsin ikka kaela, küll õhukese, aga ... No liikusime taas Ülejõe linnaosas ja natuke ka Räämal ehk Vaeste Patuste Alevis, sest Piiri tänaval ja see piir on, linnapoolsem majaderivi on veel Ülejõe linnaosa ja teisepool teed juba Vaeste Patuste Alev. Põnev-põnev. Üks positiivne päev ongi õhutsse jõudnud, nüüd on vaja veidi veel kirjastada ja siis võib raamatuga voodisse minna. Täna saan ühe romaaniga ühele poole ja siis haaran värske luuleraamatu, sest luulel on minu elus alati eelisjärjekord olnud. Olge terved, rõõmsad ja ikka positiivsed! 15. aprill 2025. Vana-Rääma

Kohtumisõhtu Lauri Räpiga

Pärnu keskraamatukogus leidis täna aset kohtumine Lauri Räpiga. Nii vist on kõige targem kirjutada, kuna Lauri ei taha ennast luuletajaks ja kirjanikuks nimetada, kuigi ta seda on. Tal on ilmunud 8,5 raamatut, no lihtsamalt öeldes 8 raamatut ja üks vihik. See juba on saavutus. Minu meelest on Lauri kirjanik, siiras, lihtne ja avatud hingega kirjanik, kes pajatas pärnakatele oma loo kirjanikuks (näehh, no ei saa, ikka nimetan!) kujunemisest. Eriti armas oli mamma Leida osa selles. On siiani. Postuumselt. Ma kujutan ette, kuidas Lauri vanaema teda sealt pilvepiirilt või Tuulelohe kukilt inspireerib. Aga näed, nii saab ju Leidat ja Tuulelohet mõlemat Muusaks nimetada. Just Tuulelohedega on Lauril eriline side, seda on üliarmas teada. Saaks ma ka öelda, et minu muusaks on Tuulelohe, kõlaks see vägagi poeetiliselt! Lisaks leidsin ma niivõrd palju tuttavaid emotsioone ja olukordi, tundsin ennast mitmes Lauri pajatatud loos ära. Ju vist on kirjarahval ikka sarnaseid loomuomadusi. Ja loomulikult soetasin ka endale Lauri raamatu, sest mul pühendustega raamatukogu ootab koguaeg perele lisa, neid on vist juba üle 400. Ükskord loen uuesti kokku. Aga usun, et nad rõõmustavad uue pereliikme üle, nagu ikka. Mina ka rõõmustan ja tänan tänase positiivse päeva eest. Aitäh Pärnu keskraamatukogule töökale kollektiivile, et nad nii toredaid kohtumisõhtuid korraldavad, mis lähevad tihtilugu täissaalile. Ja muidugi tänud ka Laurile nii eheda, siira ja positiivse kohtumise eest! 15. aprill 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 14. aprill 2025

Jaansoni rada 659. päev

Terve päev kirjastatud ja sekka mõningad luuletused kirjutatud, pidin saama ennast liigutama. Olen alati öelnud, et kirjatöö (rohkem kirjastamine) väsitab mind rohkem kui enda füüsiline liigutamine. Aga ma enam ammu ei suuda tervet päeva üksnes istuda. 6 km tegime täna. Algul liikusime kesklinna, aga tulime tagasi, sest mul hakkas kevadjopes jube külm, panin talvejope tagasi selga ja liikusime tuulevaiksemas Vaeste Patuste Alevis. Sooja on vaid 10 kraadi. Eile oli soojem. Nüüd võib päevaga rahule jääda, kuigi ega mu tööpäev ei ole veel lõppenud. Käib ka veel usin kirjastamine, koostöö trükikojaga, sest käsikiri on juba seal. Raamat ilmub mai kuus. Eks ma annan teada millal ja üldiselt on tiraaž väike, saavad need, kes ette tellivad. Siis tean kui palju raamatupoodidesse annan. Ilmselt teen selle raamatu müügis suhtes koostööd vaid ühe hulgimüügifirmaga, sest igasugused logistika- ja ladustamistasud on nii meeletult tõusnud, maksa nagu surnud looma...Õudne! Aga olge terved! 14. aprill 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 13. aprill 2025

Jaansoni rada 658. päev

Tänane rada tuli 8,3 km pikkune. Soe kevad on tagasi, jee! Muide, Pärnus näitas kella 18.50 ajal 13 soojakraadi, nii mõnus. Nüüd peaks iga päevaga soojemaks minema. Küll oli palju sportijaid rajal! Ja juba oli ka kesklinna muul rahvast tulvil. Küll me ka jõuame, nagu traditsiooniks saanud on. Ja üleüldse oli Rannapargis lausa raske liigelda, rada kipub kitsaks jääma. Aga eks inimesed naudivad sooja ilma. Meiegi nautisime nüüd juba kevadjopes. Isegi päikesevõtjaid oli rannas juba, aga no ma ei jäädvustanud, aga neid jagus. Mis seal ikka, jälle ennast liigutatud ja enesetunne ülihea. Varsti ongi päev õhtus, aga me sätime ennast teleka ette, nii harva, kui mina telekat vaatan, aga "Ma näen su häält" saade algab ja ma usun, et Evelin Võigemast on ka väga hea saatejuht, nagu Piret. Olge siis terved ja liikuge teie ikka ka! 13. aprill 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

KORDUSTRÜKK - Kerttu Rakke

Loetud sai Kerttu Rakke "Kordustrükk." Raamat koosneb 7 jutukesest, millest nii mõnigi oli mulle juba tuttav. Lisaks lugesin ma just hiljuti läbi ka eraldi ilmunud raamatu "Seitse päeva." Aga kerttulikke tekste oli teisigi tuttavaid. Kivi puudutav jutuke on nii iseenesest mõistetav, see nn kivitamine oleks nagu elu osa, tähtis roll, mis käib päevaga kaasas. Kerttu on selle nii enda omaks ja tavaliseks teinud, nagu seda on suitsetamine, mida olen ka mina kirglikult kaua aastaid harrastanud. 2 kõhvi olen isegi teadmatusest kanepit tõmmanud, aga ma ei tundnud mingit maitset või oli lihtsalt vastik mekk, sestap ma rohkem pole tahtnud proovida. Lihtsalt olukord oli selline, et ühes laagris ostsime küla poe sigarettidest tühjaks, pakuti kahte kõhvi, proovisin ja ... No ma ju olin tõesti kirglik nikotoiinik. Kohe saab 4 aastat nikotiinivaba elu ja see maitseb mulle kordi paremini. Lisaks 8 aastat ilma alkoholita, mida ma kogu elu olen sisemas jälestanud, aga kunagi ikka tarbinud. Elukvaliteet on täna kordi parem. Kaldusin teemast kõrvale, aga see raamat tuletas meelemürkide aega meelde. Kerttu kirjutab üldse väga hästi ja otse asjadest ja ka teemadest, mis tihtilugu kipuvad tabud olema. Nii seksist, armastusest kui kõigist intiimeluga seonduvast. Tahate midagi originaalset lugeda? No siis lugege! Lugege "Kordustrükki"! Ja raamatupoe lehelt. Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud -- kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja «Kordustrükk». Sisukord: Kalevipoeg. 7 päeva. Kevadväsimus. Kivised unenäod. Nagu iga teinegi. Noore õpetaja hommik. Sadamas. 13. aprill 2025. Vana-Rääma