neljapäev, 31. oktoober 2024

Jaansoni rada 574. päev

Nonii, jälle üks päev korda läinud, olgugi, et pärast postimajast naasmist hakkas sadama, ei heidutanud ega taksistanud see pisike vihm meid kepikõndimast. Luuleraamatud läksid ka teele, juba homme vaadake oma postkasti. Tänane rada tuli 8,1 km pikkune ning samme tuli 13 200. Liikusime kesklinnast randa. No läksime uudistama, et kas Supeluse tänav on ikka veel remondis. On. Liikusime Tervise paradiisi juurde ehk Surfiklubi (POKO) juurde ja sealt mööda Rannaparki koju tagasi. Tegelikult on mõnus ilm, termomeeter näitab kesklinna silla juures 7 soojakraadi. Oh sügis, sa kesta veel! Nüüd kaon levist, sest PETU 3 ootab edasikirjutamist. Olge terved, rõõmsad ja õnnelikud! 31. oktoober 2024. Vana-Rääma

NÕGESNURME - Siiri Laidla

Öösel sain loetud Siiri Laidla romaani "Nõgesnurme." Mulle meeldib üle kõige just romaane lugeda ja ka ise kirjutada. Romaane on vähe, sest enamus autoreid kirjutab siiski jutustusi. Neil kahel kirjandusžanril on vahe vahel, 2 täiesti erinevat žanri. Kahjuks tänapäeval paljud (isegi autorid ise) ei tee neil vahet ning reklaamivad, et neil sai järgmine romaan valmis. Ei ole ikka nii küll! Soovitan ennast kurssi viia, kes veel ei tea mis vahe neil on. Muide, minul on kõik romaanid, vaid üks jutustus on pooleli, ehk ilmub kunagi. Siiri Laidla "Nõgesnurme" on nagu kaasaegne "Kevade" raamat, sest mitmel korral seda sisukat ja mahukat romaani lugedes leidsin ennast just "Kevadet" lugemast. Ilmselt on see raamat või koguni film olnud autori inspiratsiooniallikaks. Mõnikord me ise ei teagi kuidas üks ja teine kugu meie loomet mõjutab. Kindlasti ei ole tegu plagiaadiga, kuigi osad seigad võivad klišeena kõlada. Uusn, et autor on taotluslikult need teosesse põiminud. Aga kirjanik Laidlal on rikkalik sõnavara ja ta kasutab seda kenasti, noid sõnauselt tulnud sõnu, mida meie ise, - eesti inimesed - oleme välja pakkunud. See kogupere romaan on loetav kõigile, süžee on pisut psühholoogiline ja õrnas eas noorukite hingeelu puudutav. Soovitan lugeda kogu perel ning ka puberteedieas noorukitel. Miks ka mitte meestel. Aitäh selle ladusa, lihtsa ja loetava ning akasahaarava emoytsiooni eest! Nüüd kopeerin ka raamatupoe lehelt tutvustuse, nagu ikka. Soovitan lugeda! Kui Juljuse suhted kasuisaga ei suju ja ta tervis halveneb, saadetakse teismeline poiss elama maale vanavanemate juurde, et ta saaks rahulikus ümbruses ja väikses koolis oma haiget südant turgutada. Loodetud rahulikku kulgemist Julli jaoks aga ei tule. Seda „segab“ uus klassiõde Maria, kes on koos oma vaibakunstnikust emaga asunud elama lähedalasuvasse vanasse talusse. Selgub, et süda võib valutada mitte üksnes haiguse, vaid ka tüdruku pärast ... „Nõgesnurme“ on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani. 31. oktoober 2024. Vana-Rääma

kolmapäev, 30. oktoober 2024

Jaansoni rada 573. päev

Jah, te näete õigesti, lilled armastavad neid ja nemad armastavad lilli. Mu lähedaste inimeste koduukse ees õitseb ja elab amplilill täiega! Olgugi, et paari sammu pärast on november käes. Jah, ka mina olen mõnikord alles novembris oma osad amplililled minema visanud, aga sellel aastal läksid need juba vara koledaks, mitte enda istutatud (seemnest) aga just ostetud amplililled. Viimasel kolmel või neljal aastal olen veebruaris või märtsis seemne mulda pannud, taimed ettekasvatanud. Aga me tulime jälle rajalt, täna kepikõndisime ainult 6,6 km ja 10 700 sammu. Ikka eksisime Telliskivi tänavale, kuigi ma alles viimasel korral, kui seal liikusime, tõotasin endale seal mitte liikuda, sest sellel lahtisel killustikul, mis tänavat katab, on nii valus käia, nagu käiks paljajalu teravatel kividel. Tegelikult on naljakas, Piiri tänava läheb ühelt maalt sujuvalt Telliskivi tänavaks üle. Õnneks on Piiri tänaval normaalne kate, mööda seda me koju kulgesimegi. Ahju kütsin täna ära, kuigi elamises oli 23 soojakradi, aga pesin 2 masinatäit pesu, need jätsin ahju juurde kuivama, sestap ...ja söök sai ka valmis tehtud. Nüüd olen mõne tunni levist väljas, kibelen üte kirjatükki edais kirjutama ja siis õhtul võidan juba bingoga :) Olge teie ka rõõmsad, tegusad, terved ja õnnelikud! 30. oktoober 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 29. oktoober 2024

Jaansoni rada 572. päev

Päikeseloojangud on niivõrd ilusad, et paras aeg on selleks ajaks ennast rajale liigutama sättida. Täna kepikõndisime 7,6 km ja samme tuli 12 500. Rannas oli nii ilus, aga muulikivid olid libedad ning me lõpuni ei läinud, nagu algselt plaanisime. Liivased ja libedad. Aga see loojang, mis sealt meeli paitas, oli võrratu. Sama võrratu on ka enda liigutamine ja tervisespordi harrastamine. Me oleme nii varsti juba tippsportlased, tippharrastussportlased :), sest tuleva aasta aprillis saab lausa 8 aastat kepikõnnitud. Aktiivsemalt kepikõnnitud, sest enne seda käisin harva ja ilma keppideta. Liikuge teie ka ja olge ikka positiivsed, nii ei hakka ükski negatiivne hullus teile külge! :) 29. oktoober 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 28. oktoober 2024

Jaansoni rada 571.päev

Täna on nii mõnusalt soe sügisilm. Vahepeal rajal kepikõndides kippus päike silmi pimestama, aga las pimestada, sest kaugel ei ole enam aeg, millal ta magama läheb. Naudime seda vähest päikest, mida meile veel antakse. Naudime ka enese liigutamist, mida saab meist igaüks teha. See annab ülihea enesetunde ja motiveerib ning inspireerib. Nagu näete, pole täna siin blogis fotosid meist. Ei tulegi enam, nii ma otsustasin ja nii jääb. Vaid fb sõbralisti omad näevad meid pildis, blogilugejad ei pea nägema. Sõprade jaoks oleme ka reaalselt olemas. Tulge külla. Raja pikkuseks tuli 6,9 km ja samme tuli kokku 11 300. Piisav. Nagu näha, jäid meile kusagil looduses tindikud ette, nüüd need on juba või ja sibulaga praetud ning ootavad söömist. Ülihead. Sellel aastal saab neid korjata eriti kaua ja ma ei mäleta, et ma oleks tindikuid oktoobri lõpus nii massiliselt näinud ja korjanud. Aga no on ikka maitsvad küll. Mis seal ikka. Pool päeva on möödas, kütsin isegi pliiti, sest puder tahtis valmis keetmist ja tindikud praadimist. Nüüd on elamine nii soe, 28,5 sooja on hetkel. Panin just välisukse kinni, oli söögitegemise ajal pärani, nagu suvel. Niiiiiii mõnus soe sügis on. Olge teie ka terved ja õnnelikud, kallid sõbrad! 28. oktoober 2024. Vana-Rääma

:)

Blogilugeja arvab, et ma ei näe kes mu blogi loeb. On nii? Aga ma näen. Ebasobivate lugejatele teadmiseks, et edaspidi saate lugeda üksnes mu raamatublogi ja rajalkäiku, igapäevased toimingud lisan siia nii, et näen neid üksnes mina ise, ei keegi teine. Tänan tähelepanu eest!