neljapäev, 13. juuni 2024

Rühmitus Vedelik "Vedelik randub Pärnus"

Täna, 13. juunil kell 17 avati Pärnu Linnagaleriis rühmituse Vedelik näitus „Vedelik randub Pärnus.“ Rühmitus Vedelik sai alguse 1995. aastal. Sellest ajast alates on Vedeliku liikmeskond voolav ja tegevused peaaegu etteaimamatud - kõik oleneb aastaaegadest. Rühmituse liikmed on eripalgelised nagu kõik see inimkond. Kunstnike pildikeelte kõlamapanek ühises näituseruumis võib olla raske väljakutse. Või siis kerge, oleneb õhutemperatuurist. Vahel võib juhtuda, et tööde omavaheline pinge tekitab midagi võimsamat kui iga kunstnik eraldi suudaks. Vedeliku voolusängid on paljusuunalised, seepärast ei paku näitused niivõrd vormi ühtsust, vaid ehedat Vedeliku-kaose kogemust. Näitusel osalevad: Peter Velberg, Martti Suurorg, Sven-Erik Stamberg, Rainer Kurm, Raija Helena Merila, Marge Viirg, Andrij Bojarov, Kuldar Moor, Pille Vassar, Eva Vint, Katrina Sepp, Kaarina Ormio, Ly Lestberg, Meeland Sepp, Triinu Jürves, Kaarel Kütas, Vilen Künnapu, Alberto Künnapu, Erki Kasemets, Marge Laast, Meelis Salujärv, Ulvi Oro, Margus Tiitsmaa, Eero Ijavoinen, Tuuli Puhvel, Eneli Luiga, Mauri Gross, Aivar Sarapik, Ivi Lepland. Näitus jääb avatuks kuni 13. juulini 2024. Käisime ka meie Daisy ja Germoga sellest osa saamas. Marge Viirg kutsus kunagi enne, aga toona jäi millegipärast minemata, olen õnnelik, et nüüd tegime selle teoks. Oli armas kohtuda üle aastate, kallis Marge! Soovitan oma silmaga piiluma minna, sest kohapeal saab väga hea elamuse, kogu see kunst sulandub üheks suureks tervikuks. Kui ma küsisin Marge käest kas ta on kauem kunsti teinud või luuletanud, vastas ta, et luuletanud, sest tegi seda juba kooli ajal. Just luulega seonduvalt oleme meie enne kokku puutunud ja meie luulet on ühistes luulekogumikes avaldatud juba aastakümneid. Aitäh, Marge! Lisaks oli mul au tutvuda ka kunstnik Raija Meriläga ja tema abikaasaga. Nemad tegutsevad Paides, Tiigi 17/9 ning Raija abikaasa meisterdab ka pildiraame. Paides omavad nad ka oma kodugaleriid, kus asub neil kunstipood, ateljee. Seal samas osutavad nad ka raamimisteenust. Aitäh tutvuse eest! Raija Merilä kunst oligi üks mu tänaseid lemmikuid. Aitäh selle positiivse näituse avamise eest! 13. juuni 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , ,

kolmapäev, 12. juuni 2024

Jaansoni rada 518. päev

Täna tegime sellise pisikese 5,9 km ringi ning samme tuli 9 700. Algul liikusime Räämal ja siis kesklinnas. Aga vähemalt sai liigutud ja enese liigutamine on minu jaoks tänaseks juba sama vajalik nagu hingamine, no ausõna. Ei suuda mina paigal püsida. Kui toas näiteks süüa teen siis tantsin samal ajal ei-ei, ei loobi pannkookidega Germot, hoian tantsides siiski pottidest ja pannidest eemale :) Lisaks on mul ka stepper, mille peale ma ennast päeva jooksul korduvalt unustan. Tõsi küll, see puusarõngas või mis asjadus ta on, seisab nüüd jupimat aega kapi all ja kogub tolmu, sellest tüdinesin varakult. Kunagi ehk taas. Tantsimine põletab ka palju kaloreid ja lisaks ma armastan väga tantsida. Kui kõrvaltvaataja näeb kuidas (kui aktiivselt) me Germoga kodus tantsime, saaks ta ilmselt naerda. Eks ma õpetan talle igasuguseid tantsuliigutsi, sestap ta ka Ergo soovitusel - puusad liikuma, aktiivselt seda ka tegi :) Ainult valssi ma teda tantsima ei saa, no ei õnnestu. Tantsin üksinda. Aga varsti hakkab taas Bingo, lähen taas võitu püüdma. Kui ei mängi siis ju pole lootust ka mitte. Olge liikvel! 12. juuni 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , ,

SIINPOOL PRAOKIL UST - Urve Tinnuri

Mõnikord on väga raske oma lubadustest kinni pidada, nähes kuidas raamatuvirn öökapil kasvab ja olles lugemisplaanid paika pannud sügiseks, sest suvel on muid tegemisi rohkem. Aasta algul lugesin ühe hooga üle 30 raamatu läbi, siis tegin otsuse, et enne sügist raamatut kätte ei võta, lihtsalt kõik see mõjus silmadele koormavalt. Aga, jah ... Aitäh, armas Urve selle võrratult põneva raamatu eest! Ega ma enne seda käest öökapile tagasi ei pannudki kui loetud sai. 3 tundi kulus selleks. Nüüd läheb Urve Tinnuri romaan "Siinpool praokil ust" mu eriliste raamatute riiulisse, sest sinna lähevadki kõik pühendustega ja autogrammidega raamatud. Uhke on tõdeda, et olen kõik kirjanik Urve Tinnuri romaanid läbi lugenud ja kõik on ka eriliste raamatute riiulis. Osad lasteraamatud Urve Tinnuri sulest on samuti mul loetud. Raamat oli ise niivõrd haarav, et vahepel ma ei julenud hingatagi, kogu aeg nuputasin mis edasi toimuma hakkab ning asja tegi veel põnevamaks tõik, et ma ei aimanud toimuvat ette, mida vahel ikka juhtub. Autor on mineviku ja tuleviku nii reaalselt omavahel kokku põiminud ja kohati tundus mulle nagu oleks raamat elust otse maha kirjutatud, sest kõik sellised asjad on juhtunud elus, sinuga, minuga, meie kõigiga. Kõik me oleme ka pettuste ohvriks langenud, sest mingil eluhetkel või hingeseisundis oleme me kõik haavatavamad ja nõrgemad, kui tundume. Nii ka peategelane Epp, kes muidu nii tugev naine tundub. Võõras ei ole ka tõsiasi, kus vanemad rikuvad võsukeste elu ära, soovides hoopis omast arust head, aga tehes pigem karuteene. Psühholoogiliselt väga hea ja hariv raamat, hästi urvetinnurilik ja ehe, aus ja valus, kus ei puudu ka romantika, armastus ja eneseareng. Ja need vanad majad... no ma lausa tunnen nende lõhnu, aurat ja äratundmisrõõmu! Lisaks on ka raamatul ülipaeluv kaanekujundus. Aitäh, kallis Urve, et nii põnevaid raamatuid kirjutad! Kopeerin siia ka tutvustuse. Urve Tinnuri romaan kõneleb Siberis sündinud, kolmeaastaselt Eestisse tulnud tüdruku elukäigust. See on lugu valusast noorusarmastusest, perede vahel valitsevast vihavaenust, kahtlustest ja eelarvamustest, mis suuresti mõjutavad ka tulevaste põlvkondade elu. Juba hulk aastaid nägi Epp aeg-ajalt üht ja sedasama, selgelt millelegi vihjavat unenägu, mis alati kõige ärevama koha peal pooleli jäi. Siis aga, millalgi palju aegu hiljem lubas unenägu end viimaks lõpuni vaadata… Raamat räägib meie elu täitvatest erinevatest armastustest, millega kaasneb kõike – joovastust ja traagikat, rõõmu ja pettumust, usaldust ja reetmist, valgust ja selle puudumist. Jutuks tulevad ka peredevaheline vaen, kahtlused, süüdistused ja eelarvamused, mis suuresti mõjutavad ka järeltulevate põlvede elu. 12. juuni 2024. Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,
Tellimine: Postitused (Atom)