Paar päeva pildis ...

Raske nädal on olnud, eks ma olen otsinud tegevust, et saaks mõtted kalli sõbranna kaotusest eemale. Aitäh teile kõigile, kes te toeks olnud olete. Täna sängitati Terje Paikuse kalmistul mulda, nüüd on ta seal koos ema ja isagi, igavene rahu. Aitäh, kallis Terje, et olemas olid! Seda tühjust, mis hinges on, ei täida keegi ega miski, aga ma tean, et sa ole nüüd Ingel, ma tean ... Küll ükskord kõik need luuletused, jutukesed, muinasjutud ja romaanid, mis sul kirjutamata jäid, saavad kirjutatud, aga kusagil teise inimese käe läbi, teises kehas, aga saavad. Head hinged tulevad alati tagasi! Aitäh ka Eerole ja Aarele ja kõikidele teistele! Eile õhtul võeti mind kodust kaasa, esimest korda elus jõudsin Wunderbaari, mis asub tegelikult mu kodust vaid kiviviske kaugusel, otse üle jõe. Aitäh, kallikesed, seda oli mulle vaja! Belka oma eheduses koos bändiga AUGUST URR laval, see oli vapustav! Aitäh, aitäh, aitäh! Erilised tänud ka kallile sõbrannale Avele, kes meid Germoga täna kodust välja viis ja alati olemas on! Sa oled üks väga armas ja kallis hing mulle! Ja muidugi on mul alati olemas ka mu kallis Urmas, juba üle 18 aasta tunnen enda kõrval tuge. Aitäh, mu eluarmastus! Homseks on juba uue plaanid, sestap tõmban täna otsad kokku, lõpetn artikli ja enam kirjatööd tegema ei hakka. Hoidke oma lähedasi, elu on habras! Ja ma tänan teid kõiki, kes te meie jaoks olemas olete! 16. september 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 380. päev

Täna liikusime postimajja ja no ma jõudsin unustada, et see asub nüüd uue koha peal. Läksime ikka vanasse. Aga nagunii oli apteeki ka vaja minna, nii sai ühtlasi ka Germo ravimid välja ostetud ja Port Artur 2 mindud. Raamatud läksid teele, homme või esmaspäeval võite oodata. Lisaks liikus ka järgmise raamatu (osa) materjalist ümbrikuga trükikotta, see on vihjeks, et järgmine raamat, mis minu kirjastuse KRÖÖMIKE kaudu ilmub, pole ilukirjanduslik teos. Võin veel öelda ka, et tegu ei ole minu raamatuga, ehk siis see teeb otsad lahti ka teiste autorite raamatue tarvis, mida ma küll harva ja äärmisel juhul kirjastan, sest keskendun siiski enda raamatute kirjastamisele. Tuli ühele (mitmele) armsale inimesele vastu. Trükikojaga on diil juba tehtud, hinnapakkumine ka sobis, kohe, kui ümbrik kohale jõuab, algab küljendamine ja kujundamine ning raamat ilmub sügisel. Rokem ma ei reeda, igale asjale oma aeg. Portakast väljudes tahtsime suurt Jaansoni ringi teha, aga siis meenus taas see suletud uue silla koridor ja ... tulime Räämale tagasi ning liikusime Avele külla. Aga kuna ma olen hull seenehoolik ja Ave juurde minnes läksin ühest pargist läbi ja üllatusin, et seened olid kõik korjamata. Laenasin Avelt noa, ämbri ja kindad ning tagasi tulles unustasime pikalt ennast parki seenele ning teekonna pikkuseks kujunes täna 9,3 km ja 15 300 sammu. Nii mõnus, enda liigutamine, hobi ja värske õhk kõik koos. Lisaks seenelkäik, mis on minu kirg ja millest ma ka alati blogin, sest see on minu jaoks positiivne tegevus, millest mitteseenesõbrad lugema ei peagi. Minu blogi lugemine ei olegi kohustuslik, ka laikimine mitte. See on minu elulugu, päevik ... "paberil." Lihtsalt ära ava blogi ja ongi asi korras. Kurb on lugeda kuidas mõni kohe armastab vinguda, et liiga palju seenepilte, liiga palju kassipilte. Selle asemel võiks oma elu elada ja jagada ka positiivseid asju, neid, millest eelkõige ise rõõmu tunned. Nii tood oma ellu positiivsust juurde. Aga mis seal ikka, meie oleme õnnelikud, seened on juba ka purgis ja sahvris. Ilusat õhtut! 15. septeber 2023. Vana-Rääma