pühapäev, 2. aprill 2017

Kirju nädal jõudis finišisse...

Marco Tasane

  Nagu ma juba maininud olen, oli see nädal väga eriline ja sündmusterohke. Kohati isegi väsitav, aga mõnusalt väsitav. Kuigi ühe saatesõna kirjutamine on alles pooleli, loodan, et saan lähiajal ka sellega ühele poole, kuna üks (uudis!)raamat tahab trükki minna.

  Eile sain oma romaanile "Rist teel" mõnusa tagasiside(me) ning see lausa vajab blogisse jäädvustamist Olgu siis taas mainitud, et see romaan on sihtgrupile kirjutatud, sest mitte igaüks ei loe ulmesugemetega romaani, mis kõneleb ravitsemisest, esoteerikast jne...Muidugi toimub ka selles aktiivne külaelu, kus nii mõnigi keerab ära ja nii mõnegi tegelase koksasin maha. Aga seda saate ise lugeda, kuna raamatukogudes on ta ka täitsa olemas, poodides ka veel. Minu käest enam ei saa. Aga nüüd siis Rein Savi arvamus:

Rein Savi
No nii! Nüüd siis olen lõpetamas raamatut "Ristteel". Omapärane lugu! Tõepoolest, soovitan lugeda. Kuigi stiililt mitte minule omane, üldsegi. Kuid erinevused rikastavadki. Igaljuhul! Kust sa küll Margit neid šamaanitarkusi nii palju, nii pagana palju, oled kokku saanud? Üht-teist uut oli minugi jaoks sealt terakesi noppida küll! Kuigi, ega ma jah, ennast eriliseks asjatundjaks ei peagi selles vallas. Aga üldist tunnetust taoliste mõtteviisidega - jah siin on samased arusaamad maailma pildis minulgi. Kuigi oleks tahtnud vahel hüüda mõnelegi tegelasele seal: "Oota, pea kinni! Ära tee lollusi! Sest see tee, kuhu lähed pole ju üldsegi sinu tee!" Aga - kui palju me isegi nii mõnigi kord oleme sattunud valele rajale. Õnn on, kui märkame veel õigel ajal rada vahetada! Ja kui ei - siis noh, ongi see meie järjekordne kogemus, mida oleme tulnud kogema. Siin klassiruumis, mille nimi emake Gaia. Niisiis, Margit Peterson ja "Ristteel"! See raamat pole kindlasti kõigile meeltmööda. Aga - ei peagi olema. Kelle juurde see tuleb, siis ongi see just õige! Mina oleks muidugi seda lugu kirjutanud hoopis teistmoodi. Ka see on õige, et sina just nii ennast väljendasid! Tuult sulle purjedesse, ehk sulepeasse, ehk küll õigemini klaviatuuri klahvidesse! Edasi Kentuki poisid!
*****************************************'

 Eilne naljapäev ei olnud meie pere jaoks just naljakas ja see on ka üks põhjus miks ma pole vastanud Hillar Kohvi küsimusele. 
  Nii Germo kui ka mina olime magamata, kui eile lõpuks pojaga tee hambaarsti juurde ette võtsime,  esmaabisse. Tänaseks on kõik kenasti, Germo on rõõmus, valu kadunud ja toimetab aktiivselt oma toimetamisi. Ta on väga rahulik patsient, kes ei karda hambaarsti, nagu ta emagi. Ma tõesti ei karda isegi puurimisvalu. 
kabetamine...

  Arstilt koju jõudes tõttasmie kohe külapeale ja seal mööduski meie päev. Germo magas kenasti lõunauinakut ja kosus. Mina aga jälgisin poole silmaga kabetajate tegevust. Koju jõudes leidsin ennast mõttelt, et on elumuutuste aeg, arvan seda siiani. Vahel ongi vaja muutusi, et edasi minna. 

 "Saatus & Saladused" potsatasid ka postkasti ning sellel korral on seal kalli Kristina Reinelleri luule.



 Täna on mul päev läbi külaised käinud. Armastan teid!

Ja kui päev jõudis õhtusse, valmis minu sõnadele järgmine lugu (ei mäleta mitmes) ning selle laulis elusaks taas strippar Marco Tasane. Hea sõber Marco annab tavaliselt ette teema ja vastavalt tellimustööle valmivad sõnad, seega seksipuuduses sildistama pole küll mõtet hakata. Aga noh, las koerad...
  Lugu on rütmikas ja elav. Jätkuvalt kiidan Marcot, et ta tegeleb sellega mis talle meeldib. Tegeleb julgelt ja kompleksivabalt. Teate veel mõnda karsklasest eesti meest kes strippab? Vaevalt.

Laulusõnad ka siia:

Ma vajan rohkem seksi

Ma tahan teada mis sa tegid eile õhtul
Ma tahan teada kus sa olid üleeile
Ja üleüldse mul lööb õudne valu kõhtu
Kui liiga tihti pruugid sa neid kangeid veine

Ref:
Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi
Seksi vajan rohkem ma
Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi
Kuid sinu poolt jääb seda vajaka

Ma tahan teada miks sa petad mind ja luiskad
Miks alalõpmata on tumm su telefon
Miks vahel nagu võõras minust mööda tuiskad
Ma tahan teada mis sul homme plaanis on

Ref:
Ma vajan rohkem....

Ma tahan lahutust kui kuuldu vastab tõele
Et ringi hoorad sa mu kalli sõbraga
Ja võta teatavaks- mu kallis sõbra õele
Sa vahele jäid selle facking tõpraga

Ref:
Ma vajan rohkem....

Ah ära jutusta, mul silmad seljataga
Ma pole pime, olen väga nägija
Sa tõmba uttu, lase lesta, mine maga
Sa pole minu silmis enam tegija

Ref:
Ma vajan rohkem...



Sõnad: Margit Peterson

Tänud, hea sõber Marco!

2. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Ja siia kopeerin artikli Õhtulehest: Link ka SIIA. 

STAARSTRIPPAR MARCO TASANE: "Hea massaaž on tihti parem kui seks."

Alles paar kuud tagasi tuli Tartumaa tuntuim kannikaväristaja Marco Tasane välja looga, kus laulis seksinäljast. Tundub, et tänaseni pole suutnud strippar oma nälga kustutada, sest tema uue laulu lüürikas kõlab, et ta vajab sugulist läbikäimist veel ja veel...
Marco kirjeldab oma uut vaimusünnitist järgmiselt: "Tegime seekord video ilma süžeeta. Lihtsalt pudru ja kapsad koos erutavas kontekstis. Filmimees käis minuga kuu jooksul erinevatel esinemistel kaasas ja nii see video kokku klõpsitigi."
Aga kas siis Marcol on seksiga tõesti lood nii kehvad, et sellest koguaeg laulma peab? Strippar hakkab naerma. "Need pole minu kirjutatud sõnad, vaid Margit Petersoni. Seksist mulle hetkel piisab, ma pole seksisõltlane. Aga samas pole seksi kunagi palju," mõtiskleb ta. "Aga hea massaaž on tihti parem kui seks," lisab Marco.
Muide, stripparihärra käis hiljuti Portugalis puhkamas. Marco Tasase vallatust puhkusreisist võib tema uues videos osa saada. Nimelt ei puudu loo "Ma vajan rohkem" muusikavideost kaader, kus ta bokserites rannaliival seistes endast kuuma lõunamaa tuult läbi laseb. "Ma käin kord aastas Portugalis sõbrannal külas," selgitab Marco ja itsitab, et seal ta striptiisitööd ei teinud, vaid nautis elu.
*********************************************

MA VAJAN ROHKEM 2017
VIDEO YOUTUBEST ON SIIN.

Publiku artikkel ka SIIA

Elu24 artikkel ka SIIA.

PAHA PAIK- Gillian Flynn


  Ma polnud elu sees ühte raamatut kaks kuud lugenud. Polnud ma ka nii negatiivset raamatut enne lugenud, kui seda on Gillian Flynni "Paha paik." Eelkõige loeks ma raamatuid mis harivad, annavad palju mõtlemisainet, põnevust ja positiivsust. Kindlasti üks põhjus miks ma nii pikalt seda raamatut lugesin, on selle ülinegatiivne sõnum, roppus, vägivald, narkootikumid, lokkav vaesus, räpasus ja kohutavalt koledad ja julmad inimesed. a lihtsalt ei suutnud üle ühe peatüki korraga endast läbi lasta!

  Õnneks ostsin ma selle raamatu vaid paari euro eest ning selle paari euro eest raamatut ka oli. Aga ma ei näe põhjust miks kirjutada nii negatiivseid ja vastikuid raamatuid. Mind paneb üllatama, et autor on Ameerikas ülipopulaarne menukirjanik. Jah, tema romaani "Kadunud" sulest on ju ka vändatud film (vist "Lohetätoveeringuga tüdruk") ja ka seda on kiidetud taevani. Ütlen ausalt, PAHA PAIK on esimene raamat mille olen läbi lugenud selle autori loomingust, kuid teisi ma lugema ei kibele. Igasugune isu Gillian Flynni raamatute lugemisesks kadus.

 Raamatu tegevus toimub Ameerikas Kansase lähistel Kinnakees, räpases agulis (farmis) kus muidusööjast perepea Runner vorbib vaid tittesid teha, aga loobub nende kasvatusest. Ühel päeval tapetakse peaaegu kogu Day-de perekond ning mõrvas süüdistatakse pere vanemat poega Beni, kellele määratakse eluaegne vanglakaristus. Imekombel jääb ellu pere noorim tütar Libby kes 24 aastat hiljem hakkab mõrvalugu uurima. Kas Ben on selles mõrvas süüdi, seda ma ei reeda, lugege kui jaksate.

  Seda raamatut lugedes jõudis järjekordselt mulle kohale teadmine olen õnnelik, et olen eestlane, et elan nii imelisel maal- Eestimaal!

 Teadupärast on Ameerikas ohtralt saatanakumardajaid kes jõhkrate satanimiriituste läbi ohvreid toovad nii loomade kui lausa inimeste näol. Satanism on ka raamatu läbivaks teemaks, nagu ka sadism, külmaverelisus. Kohtavalt masendav raamat! Ei soovita nõrganärvilistele.

2.aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamat lehelt:

RAAMAT

PAHA PAIK

Autor: GILLIAN FLYNN
 8 Google +0  0 Share0
Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, oli ikka ta venna oma? Ben oli küll kohaliku väikelinna must lammas, aga kas ta tõesti oli võimeline kedagi tapma? Kas nende perekonna farmis varjatakse saladusi või petab Libby ennast, sest igatseb oma venda tagasi?
Libbyle hakkab selgeks saama, et tol päeval oli kõigil ta pereliikmetel midagi varjata. Eriti aga Benil. Nüüd, kakskümmend neli aastat hiljem, on aga veelgi keerulisem tõde päevavalgele tirida. Kes ikkagi mõrvas Day-pere liikmed?
Rahvusvahelise bestselleri „Kadunud“ („Gone Girl“) autori Gillian Flynni painav ja tume psühholoogiline romaan „Paha paik“ on kirjaniku teine romaan. „Kadunud“ ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

neljapäev, 30. märts 2017

Vendade Liivide etluskonkurss Rääma põhikoolis


  Täna toimus järjekordne vendade Liivide etluskonkurss Pärnu piirkonnavooru osalejatele Rääma põhikoolis. Osalesin žüriitöös juba teist aastat ning sellel korral koos Alari Papa Jansoni ja Margus Oopkaubiga.

  Nooremas vanuserühmas osalesid: (5.-6. kl)

1.Kert Johan Sommer
2.Kennerth Viirmaa
3.Liidia Vesmann
4.Kärt Tamm
5.Aveli Schneider
6.Remo Raiesmaa
7.Grete Marie Odem

3. koht- Kärt Tamm
2. koht- Remo Raiesmaa
1. koht- Kert Johan Sommer

Keskmises vanuserühmas osalesid: (7.-9. kl)

1.Grit Lelle
2.Paula Kübar
3.Miia Puidet
4.Victoria Kaljuste
5.Maarja Ventsel
6.Berit Penu

3. koht- Miia Puidet
2. koht- Berit Penu
1. koht- Grit Lelle

Vanemas vanuserühmas osalesid: (10.-12. kl)

1.Emilie Kirsi
2.Kathariina Vabrit
3.Pille-Riin Makilla
4.Pille-Riin Seimann (kahjuks katkestas tervise tõttu)
5.Laura Laud
6.Cristina Rees
7.Kertu Lorents

3. koht- Laura Laud
2. koht- Pille-Riin Makilla
1. koht- Kertu Lorents

Grand Prix andsime Emilie Kirsile ning tema läheb Pärnut esindama Alatskivile.

Publikupreemia sai Kert Johan Sommer

Minu lemmik nooremate vanuserühmas oli vaieldamatult Kert Johan Sommer ja talle kinkisin ka oma lasteraamatu PETU.

Oma romaani SEGAVERLINE kinkisin (sobib vaid vanemale vanuserühmale, kuna tegu on täiskasvanute romaaniga) julge, teatraalse, õnneliku ja emotsionaalse esitluse eest Pille-Riin Makillale ja helge, julge ja meedliva esitluse eest Christina Reesile.

  Alari Papa kinkis oma luuleraamatu oma lemmikule Kertu Lorentsile.

 Suur rõõm oli tõdeda, et paljud kes osalesid eelmisel aastal, osalesid ka sellel aastal. Eelmise aasta kokuvõtet näete SIIT.

  Lisan ka mõningad fotod. Žüriitööd tehes mul ei õnnestunud eriti klõpsata, aga usun, et hiljem saan fotosid juurde lisada, kuna Rääma põhikoolil oli fotograaf olemas.

 Aitäh imelise elamuse eest ja uute kohtumisteni!

Lisan juurde veel fotogalerii : J.Liivi etluskonkurss. Fotograaf: Kadri Mekk
Ja nüüd ka artikkel Pärnu Postimehes


Liidia Vesmann ja Kennert Viirmaa
Alari Papa Janson ja Rein Laos
Rääma põhikooli direktor Elmo Joa ja Margus Oopkaup
direktor Elmo Joa
Margus Oopkaup
teadvustaja Rihard Järvesaar
minu ja ka publikulemmik Kert Johan Sommer (kinkisin PETU)
Margus, mina ja Papa
žüriiliikmed Margus, mina ja Papa
meiega koos head hinged Heli ja Monika, Rääma põhikooli õpetajad
tänud Rääma põhikool!


30. märts. 2017.a.
Vana-Rääma



kolmapäev, 29. märts 2017

Olen täitsa elus


  Ära tegime!
  Hästi mõnus on, kui saab ennast füüsiliselt liigutada. Mul on sihuke tunne, et olen nüüd vähemalt paari kilo võrra kergem. Ausalt.
  Kui eile puukoorem (olgu, olgu, vanade laudade koorem) mu kuuri potsatas (olgu, olgu, mehed tõstsid), tegin tänaseks suured plaanid. Loomulikult sai plaanid täidetud ja nagu pildilt näete, puud riita ka laotud, lisaks saagimisele, kus oli mul ka abikäsi olemas. No, ja Germo ikka ka natuke aitas.
Ühesõnaga kvaliteetaeg igati!

  Olen natuke ajahädas, aga optimistina tean, et kõik laabub lähipäevil.
Alles kütan elamist ja masin peseb minu eest pesu. Kõht on täis ja meel on hea.
Kohvil käisime ka ja püüdsime sõbrannega kohvist pilte välja võluda, sest harjutamine pidavat meistriks tegema. Kunagi ehk õnnestub paremini, eks ikka oma taktikaga.

  Päeva lõpuks näitasid kaseoksad köögilaual ka juba rohkem elumärke, kuigi Zorro armastab vaasi aeg-ajalt veest tühjendada, kuidas iganes.

  Minu pärast võib aprill veel oma õelat palet näidata, toasooja pärast me enam muretsema ei pea ja see on põhiline. 4 tundi aktiivset tööd ja...nojah, pindusid korjan näppudest siiani, aga ma olen kord selline inimene kes kinnastes tööd teha ei saa.

  (Otsustasin mõnda aega päevablogida, ehk siis taas iga päev oma elu avalikku päevikusse jäädvustada. Näis kui kauaks. Aga kevad on ja ilmselt suve ma ei kavatse nii palju arvutis veeta. Täna avasin selle masina natuke enne kella 22.00-i.)

  Nüüd aga kobin taas ühe raamatu käsikirja lugema, eks ikka saatesõna kirjutamise tarvis. Ja öökapil karjub mu järel Kiiri Saare novelli- ja jutukogu "Tuulemüüja tütar."

Olge mõnusad!
suur koorem karjub...
töö käib...
käib, käib...
Germo ikka ka...
kohvi...
kui hambaorki käepärast ei ole saab ka noa otsaga :P
kaske, kaske...


29. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 28. märts 2017

Töine nädal...

oodates illustraatorit...

  See pole ammu enam uudis, et ma juba üle aasta kodus töötan, aga mõni nädal kujuneb nii pingeliseks ja tihedaks, aga mulle meeldib, sest see tähendab, et ma ELAN.

  Täna sain kokku oma lasteluule raamatu illustraatoriga. Kolm ja pool tundi vestlust kulges edukalt. Kui kõik läheb nii nagu minema peab, sünnib enne jõule mu esimene lasteluule raamat, milles ilutsevad anitamtsioonillustratsioonid. Visuaalselt saime täna asja paika, nägemus klappis ja diil sai tehtud. Hetk tagasi selekteerisin ka käsikirja ära ja nüüd on kõik illustraatori kätes.
  Ideid tekkis teisigi, ikka koostööks, aga nendest veel vara rääkida. Lihtsalt nii hea on teha koostööd inimesega kellega mõtted ja nägemused klapivad. Esialgu ma jätaks illustraatori nime mainimata, sest ma ei küsinud selleks luba. Aga luban, et sellest tuleb ilus raamat. Vanusegrupiks on kuni 3. klass.

 Kirjastuses käisin ka täna tiiru, oli armas ja positiivne õhkkond. Ja mõne PETU napsasin kaasa, aga need on kõik tellitud, seega vabamüügiks need ei ole. Suurem ports PETUSID jõuab Pärnusse 8. aprilli kirjandusõhtuks.

 Hetkel tegelen PÄRNU KIRJARAHVA ANTOLOOGIA 3 ülelugemisega, et eessõna või saatesõna kirjutada. Jah, kaua oodatud kaunikene hakkab sündima! Olen üks selle raamatu koostajaist. Aga sellest kõigest kirjutan ka hiljem.

 Eile said valmis mu kuuneda luuleraamatu kaaned ja küljendatud ning kujundatud käsikiri ka ja raamat läks trükki. Hästi mõnus tunne on. Ausõna!

VANA-RÄÄMA UULITSAL

 Homme on puudetegemise päev, sest kuurid olid juba tühjad, kuid täna saabus koorem. Läheb tööks.

  Neljapäeval teen koos Margus Oopkaubi ja Alari Papa Jansoniga žüriitööd Rääma Põhikoolis, kus Pärnu koolide õpilased esitlevad Liivi loomingut. Minu jaoks on see juba teine osalemine sellel imelisel sündmusel ja usun, et see jätkub.

 Kohe, kohe saabub aprill ja kui kõik läheb nii nagu minema peab, ilmub aprillis ka mu lühijutu- ja novellikogumik ning juba mai kuus uus romaan.

 Ja PETU järje sünd ei ole ka enam mägede taga, sest juba saatis illustaraator Signe Lauk mulle Lapimaalt visandeid piilumiseks. Ühesõnaga töö käib kogu aeg, kuigi mõni võib arvata, et mida ma siin kodus teen. Ikka tööd teen ja päris aktiivset tööd ning vahel on kirjatöö isegi väsitavam kui füüsiline töö. Ja eks ma üritan liikuda ka rohkem, kevad käes ju. Kuigi täna jalgsi kesklinnas käies oli tunne et isegi mina vajan taskusse telliskivi, et tuul ära ei viiks.

 Nii ma siis töötan, koduselt aga aktiivselt.

Hääd!


28. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 26. märts 2017

PÖÖRAB ÄRA- Alari Papa Janson


  Mina olen üks nendest õnnelikest kes selle raamatu endale sai veel enne, kui ta poodidesse jõudis. Kohe on ka poelettidel saadaval.

  Jah, armas Papa käis mul täna külas ja kirjutas raamatusse ka pühenduse.
Olen üks nendest kellel on kõik Papa raamatud olemas ja loetud. Neid on kokku 6? See on autori kolmas luuleraamat.

 Mulle meeldib väga selle raamatu kujundus, lihtne ja tagasihoidlik, ei ole millegagi üle pakutud. Kõik on paigas. Raamat on jaotatud nn erinevateks peatükkideks, kus lugeja saab ka nautida Papa uuemaid laulusõnu.

 Papa luule on lihtne ja mänguline, kohati laulev. Olgugi, et läbivaks teemaks on minu silmis igaviku kutse, mõjub see raamat mulle kompaktselt. Tegu on enamjaolt lüürilise, kuid mitte lembelüürilise luuleraamatuga. Autor seikleb(veikleb) olemise ja minemise silmapiiril, pisut palju on selles traagikat ja valu, kuigi leidub ka lõbusamaid luuletusi ja osadel on ettearvamatud lõpud, värskendavad ja muigama panevad.

  Valdavalt koosneb raamat riimiluulest, kuid leidub ka vabavärssi ning lõpuluuletus on sonett, mis on üdini armastusluuletus, nagu soneti iseloom on.


 Tänud, hea Papa selle raamatu eest!

26. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

9.89 9.40 €VARSTI MÜÜGIL
    KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 9.40 €
    KAUPLUSES: 9.89 €

    RAAMAT

    PÖÖRAB ÄRA

     0 Google +0  0 Share0
    Vahetevahel pöörab tee ära sinna, kus asuvad su varjatud maailmad. Siis pole midagi muud teha, kui küsida endalt, et kes sa oled, kus sa oled, mida sa näed ja mida sa tunned. Samuti seda, kas sa jääd ikka päris iseendaks, kui kõik pöörab ära. Või ongi kõik tehtud tegelikult meelega, mine sa tea? Aga seda otsustate juba teie, kallid lugejad!
    Või ongi kõik tehtud meelega? Mine sa tea!

    laupäev, 25. märts 2017

    Aktiivne laupäevak


      Mulle meeldib vihm, mulle meeldib kevad ja mulle meeldivad vanad puidust hooned, nendel on oma lugu vesta.

      Kuna ilmataat täna õues šašlõkitada ei lubanud, sai seda tehtud toas. Samas ma tõesti naudin vihmaseid ilmi. Ja nautisime ka üheskoos laupäevakut.
     
      Peale "saunapäeva" jäime Germo ja Kitiga "Mandariine" vaatama. Olin seda filmi enne näinud, aga ikka nautisin. Lembit Ulfsak on üks mu lemmiknäitlejaid olnud juba lapsest saati. Rahu talle sinna üles!

     Kui me Germoga lõpuks koju jõudsime, saime lausa tund aega ukse taga tuppa saamist oodata, sest köögi ja esiku vaheline uks oli lukustunud ja ootasime abiväge pikalt. Aga lõpuks kõik sujus ning tuju oli hea ja hakkasime majaesist koristama ehk siis laupäevakut pidama. Enne "lukuabi" klõpsisin natuke oma tänavast pilte. Armastan Vana-Rääma tänavat ja peagi ilmub ka mu kuues luuleraamat, nimega "Vana-Rääma uulitsal."

     Tunne on hea ja tuju on mega...

     Nüüd asungi taas oma küljendatud luuleraamatu käsikirja ülelugema. Aga enne fotogalerii tänasest päevast.


    kodumaja, minu lemmik vana puidust hoone...
    Imelist nädala lõppu!
    täna jõin maailma paremat kohvi
    jah, just see aparaat teeb maailma paremat kohvi..
    armas Kitike
    Kiti, Mandariinid, Germo
    üks pisike pardike paterdas...
    kodutänaval nurgal...
    kodutänav...
    kodutänaval...
    Germo maja kõrval
    ja Zorro on segaduses, et tema välja ei saa ningg mina ja Germo tuppa ei saa...
    risu ukse eest koristatud, ees ootab akende pesu, mis on selle sopase talvega oioioi...

    25. märts. 2017.a.
    Vana-Rääma