
Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
teisipäev, 10. veebruar 2026
Mängufilmi "MEIE ERIKA" pidulik esilinastus 9. veebruaril 2026. aastal Tallinnas Solarise Apollo 1. saalis
Ma olen sulle südamest tänulik, kallis Erika, et kutsusid mind oma filmi pidulikule esilinastusele. Tulime koos kalli sõbranna Avega seda nautima ja usu või ära usu, sa olid kohal, sest ma ei kujuta ettegi, et keegi teine võiks veel rohkem sinulikumalt mängida sinu elurolli, kui seda teeb võrratu Karolin Jürise! No Erika, mis Erika! Siirad tänud Karolin! Ja muidugi superäge tiim, tänu kellele see võrratu mängufilm valmis. Jäin filmiga 100% rahule ja soovitan nüüd kõikidel kinno tormata. Super! Lisaks tahan tänada ka sõbralikku ja toredat Dagmar Reinoltit ning pinginaabreid Dianat ja Annat! Peagi jõuab film ka teistesse linandesse ja ma ei imesta, kui ennast juba varsti uuesti kinost leian. Nii väga loodan üle pika aja ka sinu endaga taaskohtuda, kallis Erika. Seniks soovin sulle tugevat tervist ja ole ikka see sama Erika, keda kogu Eesti rahvas armastab, armastas ammuenne ja armastab ka nüüd. Sa oled Eestimaa rikkus, uhkus ja eeskujuks meile kõigile. Ega sõnadega ei oskagi seda tänutunnet kirja panna, millest süda kõneleb. Aga ta kõneleb, ja ma julgen öelda, et meil kõigil. Minu suur kummardus kogu hiigelsuurele kollektiivile, kes te nii võrratu filmi tegite. Ma pole ammu midagi nii südamlikku ja ausat näinud. Selline ongi meie Erika, selline ongi meie Karolin. Aitäh! 10. veebruar 2026. Vana-Räämaclass="separator" style="clear: both;">
5 viimast fotot: Erlend Štaub

laupäev, 7. veebruar 2026
VAHI KUUE PAIKU. VAATA UMBES KELL KUUS VALVURI PINTSAKU PARANDUSLAPPE - Tõnu Oja, Laur Lomper
Jah, nädalajagu päevi ja öid lugesin seda vaimukat, paksu ja sisukat luule-, lugude- ja tõdemuste raamatut, mis läheb ka nüüd mu eriliste raamatute riiulisse, kus teda ootavad sajad teised sama saatusega raamatud, ehk siis need, milles ilutseb nimeline pühendus. Õigupoolest on see raamat teistest rikkam, sest selles ilutsevad kaks pühendust, nimelist ikka ka. Tõnu Oja kirjutas ühele poole ja Laur Lomper teisele poole. See raamat ongi selline krutskiraamat nagunii, loed ühelt poolt ja siis loed teiselt poolt. Eriline. Aitäh, Tõnu, et kirjutad! Aitäh, Laur, et kirjutad! Ohh, no seda lugedes käisin ajas tagasi, kaheksakümnendates suisa, sest raamat kannab endas neid lugematuid lugusid, mille sõnad Tõnu "Kuldsele Triole" kunagi kirjutas, ent paraku andmed on ekistavad, nagu Tõnu jagas. Smeljandki olevat kunagi pannud sõnade auroriks - Kuldne Trio, nii jäid õigel autoril kahjuks suured honorarisummad saamata, sest kõik me teame kui menukas antud bänd kunagi oli. Ja väga paljud ja vinged sõnad on tulnud just Tõnu Oja pastakast. Kahjuks juhtub ka selliseid kurva kõlaga asju, sõnade autorile tõmmatakse justkui vesi peale. Nagunii kirjanikud on meil siin vaeselapse kingades ja väga vähe tasustatud. Me ju saame ainult korra aastas palka ehk raamatute laenutuste pealt honorari. Pigem võiks autorikaitseseadus asju põhjalikumalt uurida, mitte ülekäe oma tööd teha. Sest sama kurtis ka Villu Kangur, ka temal jäid suured honorarid saamata. Kurb on seda kõike kuulda, sest tegu on andekate autoritega. Ja esitlus Pärnu Keskraamatukogus oli ka väga vahva, sest autori suust tema enda loomingut kuulda ja näha on vapustav! Nii rullusid silme ees lahti, lisaks "Kuldsele Triole" ka Olavi Kõrre oma "Zorbasiga" ja ka Andres Raag, Sepo Seeman jt... Kõigil neil on oma oluline roll Tõnu elus ja ka vastupidi. Üleüldse on autoril Pärnuga ja tundub et ka pärnakatega eriline side. Kui te soovite ennast heast meelolust leida, lugege just seda raamatut! Aitäh! Lugulaule. Tõdemusi.
Ligi 40 aastat on keegi salapärane Laur Lomper kirjutanud laulutekste erinevatele Eesti ansamblitele, tõlkinud muusikale, seadnud sõnu lavastustesse ja multifilmidesse ning loonud isegi ooperile libreto.
Milline on aga Laur Lomperi seos näitleja ja harrastuspoeedi Tõnu Ojaga? Või kas ta üldse harrastaja ongi?
Aeg on maha võtta mask, nii naerev kui ka nuttev – pole siin mingit komöödiat ega tragöödiat!
„Laur Lomperiga koos töötamine on suur nauding kõigile, kes oskavad hinnata head seltskonda, nalja, kannatust ja vaeva.“ Rasmus Puur.
„Oma healt sõbralt olen õppinud lihtsust ja ausust, sõna väärtust nii laval kui kirjasõnas.“ Villu Kangur.
„Ta oskab ühe reaga öelda rohkem kui mõni terve lehekülje rind-, põim- ja kiillausetega.“ Sepo Seeman.
„Tänu meie koostööle on Tõnu endas kreeka mässajale/hipile (rembetis) iseloomu leidnud ja andnud inspiratsiooni ka Laur Lomperile.“ Olavi Kõrre.
„Mitte ainult peenelt pikantseid vemmaldusi ei vormi Laur laulu sisse, vaid ka väga siiraid, südamlikke ja armsaid värsse.“ Andres Raag.
„Sellise haarde ja tunnetusega võib päris huvitav olla siin ilmas elada. Ma loodan, et saan Tõnu hingekriipivast loomingust veel puudutatud saada.“ Juuli Lill. 7. veebruar 2026. Vana-Rääma
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)

























































