Port Arturi sünnipäev

Varajaste hommikutundideni läks mul eile piltide ja videote laadimisega ning tänane päevarežiim on teistsugune. Aga kõik see oli seda väärt ja lisaks on mul täna täiesti vaba päev, vaid homseks Rääma Rahva Oma Päevaks teen ettevalmistusi, sest tahaks juba kell 9 hommikul asjalik olla ja raamatuid õue tarida. Eilses Pärnu Postimehes oli ka BINGO mängu kava, see võtke kaasa, kui templeid kogute. Aga nagu ma juba mainisin, pidas Port Artur eile sünnipäeva. me saime sellest osa ka natuke aega päeval, aga õhtul nautisime pikemalt. Ilmataat kuulas sõna ja koristas vihma ka nii õigeks ajaks ära. Ja, laval oli ju niivõrd palju päikest! Võrratu Robert Linna oma bändiga Lexsoul Dancemachine oli õlikõva. Täiega nautisin. Robert on nagu duracelli jänku, ei seisa sekundit ka paigal :) Aitäh, poisid! Ja muidugi Oskar Seeman, kes taas oma teatud saate rollidesse puges ja jäigi. Nii sai temast taas Karl Madis ja Charizma solist Göran Nikolausson, kellel nii video kui foto edastasin. On au tunda ja mul on kodus ka plaat sellel bändilt, mille Göran mulle Kuld Lõvis aastakümnete eest kinkis. Ka kõik teised esinejad olid vinged, nagu näiteks Pärnu Muusikakooli Big Band. Lisaks see tuleshou Roberti bändi ajal, vau! Lisaks ka ilutulestik, millest oli pärast õhk hall ja paks ning alles täna korjan ma selle tuhka juustest. Minu parukas salvestab lihtsalt :) Tänusõnad lausus ka abilinnapea Ene Täht ning laval olid ka Artur Port ja kaubanduskestukste omanik Viljo Vetik. Õhtutundidel sisustas aega Oskar Seeman, kes mõnusat räppluulet edastas. Jäigi küsimata kas ta on ise selle autor või kes on. Igatahes esitlus oli äge ja Oskar on nagu lavale loodud. Aitäh võrratu peo eest! Sünnipäev oli 10. juuli 2025. ja postituse kirjutasin 11. juuli 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

VABA TÕUS - Kadri Kõusaar

Vastu tänast sai loetud Kadri Kõusaare romaan "Vaba tõus," mille autor 23 aastasena kirjutas. Väga sujuv ja tark kirjakeel ja millised teadmised ja kogemused juba nii noorel naisel. Kahtlemata on Kadri Kõusaar omanäoline autor, tuntav nii kirjapildi, kui reaalelus. Mina lugesin seda teost haaravalt, nagu on see ka kirja pandud. Pisut poeetiliselt suisa. Huvitav on olnud lugeda läbi Kadri Kõusaare kolme romaani noore naise kujunemist. Kahtlemata on tema teostes sarnaseid jooni, nagu enamvähem kõigi autorite puhul. Peategelas(t)eks on noor naine ja alfa-tüüpi mehed. Ka selles teoses, millest osa on mõnes mõttes fiktsioon. Jah, ma saan aru, et enamus ilukirjanduslikke teoseod on fiktsioon, aga ma pidasin siin silmas seda sõna natuke sügavamas tähenduses. Teemaks surm. Tegelikut raamatu viimane veerand pöörab ulmeliseks ehk siis süžee hüppab justkui teise žanrisse, aga üsna pea saab selgust miks see selliseks läheb, mis tegelikult toimub. Põnev kulgemine ja julgemine igal juhul. Nautisin selle raamatu lugemist, nagu ka Kadri eelnevate romaanide "Alfa" ja "Ego" lugemist. Aitäh, et kirjutad! Lugemata on Kadri raamatutest üksnes veel "Kirjavahetus 2007-2021," aga küll ma ka selline jõuan. Ootan järgmist teost, Kadri! Ja nüüd raamatut tutvustav tekst ka siia juurde. "Vaba tõus" on Kadri Kõusaare teine raamat, keskendudes peamiselt hea elu ja hea surma filosoofilisele teemale. "Vabas tõusus" on sõna otseses mõttes kõik võimalik neile, kes seda väärivad. Peategelase diagnoosiks võiks olla depressiivne selgeolek: pärast elukaaslase enesetappu ei suuda ta enam elu nautida, ta on absoluutne võõras ja kardab metsikult, isegi haiglaselt surma. Talle tundub, et surra suudavad vaid ülimad, et ta ei saa suremisega hakkama. Või siiski? Autor ise nimetab seda hoiatusromaaniks, mis mitte ei vasta küsimustele, vaid mängib nendega ausat, kuid meeletut mängu. "Vaba tõusu" kirjanduslikud lätted on Michel Houellebecq, Camus "Võõras", Fernando Pessoa ja Astrid Lindgreni "Vennad Lõvisüdamed". Kadri Kõusaar (23) hakkas ajakirjanduses artikleid avaldama juba 13-aastaselt. 2001. aastal ilmus tema omapärase keelekasutusega debüütromaan "Ego", mis räägib noore tüdruku eneseotsingutest ja kirglikust suhtest endast poole vanema psühhoterroristist advokaadiga.

Jaansoni rada 697. päev

Tänase raja pikkuseks tuli 8,5 km. Sellel korral me ei läinud randa uuesti shokki saama, lisaks algab peagi Pärnus Beach Grind 2025 ja ranna piirkonnas on juba meeletu rahvamass ning seatakse piire. Ja nii me seenemetsa sattusime. Viisin kukeseened sõbrannale. Ise ihkan väga riisikalisi või puravikke, aga neid veel ei ole. Vennale ka täna rääkisin, et metsad on kukeseeni täis, mina ju olen see hull korjaja. Seenel käimine on minu jaoks mõnus teraapia. Küll tulevad ka head seened. Lisaks käisime õhtul veel maasikaid korjamas, aga maasikate aeg hakkab kahjuks juba läbi saama. Kasvuhoonest sain esimese tomati ka, jeee! Mõnusalt väsitav päev on olnud, nüüd veel masin peseb ja varsti saan raamatuga voodisse. Paarkümmend lehekülge on veel lugeda ja järgmine raamat saab loetud. Eks ma homme blogin. Maasikatega tegelen homme, vaatan kas keedan Germole moosiks või panen taas sügavkülma. Ilmselt keedan moosiks, sest sügavkülm pole kahjuks kummist. Aga mul ei ole kodus hetkel suhkrut, sest me ei tarbi seda, kuid moosi sisse on vaja panna. Homme ostan. Olengi sellel aastal sisse teinud üksnes terve portsu rabarberimoosi poiste tarvis, aga Geio ütles, et tal on Tallinnas eelmisigi järgi. Kuid tagavara on hea, poest ma kalli hinna eest ei osta ja poemoosid on jubeda maitsega. Mina küll moosi enam aastaid ei söö, aga soovin, et mu kallis pere sööks ka kvaliteetset moosi, säilitusainevaba. Kui mul õnnestub pildid arvutisse saada (hetkel on lausa võimatu, no ei lase ühegi juhtmega) siis saavad ka tänased jäädvustused blogisse ja on paras aeg päevale suur ja mõnus punkt viirutada. Olge terved! 9. juuli 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">