esmaspäev, 22. juuli 2019

Mööda juuri...





 Viimased 2 nädalat on mu elus olnud väga kirjud. Viimase nädala sisse mahuvad sünnipäev, nimepäevad, 14. aastapäev, matused, pulmad jne ... Emotsioonid kõiguvad äärmusest äärmusesse. Täna hommikul oli üle pika aja see päev kus ma ei pidanud vara ärkama, aga ärkasin ikka, bioloogiline kell ajas mind juba peale 8 üles.

 Eile sõitsime noorema vennaga mööda kodukandi radu. Germo oli ikka ka kaasas. Juba peale kella 10 startisime Pärnus Lääneranna valda. Venda ootades käis ilge pauk ning mu kodutänav kihas rahvast, sest liinibuss sõitis autole uksele) otsa. Ja endiselt kihas ka Uku esine rahvast. Meie manööverdasime ennast linnas välja teisi teid pidi.

 Endiselt on kalli Ema aed Lõpel lilledest tulvil ning nüüd on ka äädikapuu 3 uut võrset ajanud, küll need on armsad! Nii möödusid mõningad hetked kalli Ema aiamaal ja kodus ikka ka. Siis suundusime edasi.

 Olen sündinud endises Koonga vallas (praegu Lääneranna vald), Veltsa külas, mis asub mõni kilomeeter kuulsast Mihkli külast eemal, üsna Mihkli laadaplatsi ja kalmistu lähistel. Ma ei olnud aastakümneid käinud oma sünnikodu vaatamas ning eile me põikasime Veltsa külla sisse. Minu õnneks on maja alles, kuid Veltsa küla on üsna inimtühjaks jäänud. Minu kodumajas elatakse. Ehk siis see samune silikaadist hall kortermaja - see ongi minu esimene kodu. Elamsime alumisel korrusel, vasakut kätt.
  Üks selle maja elanik tuli oma kurja koera Reksiga (kellest sai kohe mu suur sõber) välja ja keelas koera, kellele ma kohe pai tegin. Ma ei karda ühtegi koera. Nii see reks kogu aeg niutsus ja sõprust tugevdas.

 Veltsa külas on vaid mõni üksik suitsev korsten, paljude majade katused on tänaseks sisse vajunud ja unustustehõlma jäetud. Õnneks uhkes pargimajas, kus kunagi elas Ülo Roosileht, ikka elatakse, aga ka mitte aastaringselt. Noorem põlvkond hoiab kodumajal hinge sees just suviti. Seda oli rõõmus tõdeda.

 Edasi kulgesimegi Mihklisse, kus malevlased tööd tegid ja laadajärgset platsi korrastasid. Lava oli veel üleval. 20. juulil toimus ju järjekordne Mihkli laat, lausa 31. korda juba. Ise ma sellel aastal sinna ei jõudnud, ei plaaninudki. Tegelikult juba 12. juulil algas see kirikukontserdiga. Nagu ikka.
  Üsna laadaplatsi lähistel ilutseb iidne Mihkli kalmistu, kuhu sai ka meie maailma kallim Ema maetud. Veetsime selles rahupaigas tunde ning viisime Lõpelt, kalli Ema aimaalt sinna ka sülemi liiliaid, mis olid Ema lemmiklilled. Ka vanaema ja vanavanaisa haual sai käidud ja küünal süüdatud. Kogu Mihkli kalmistu säras küünlatuledes, sest just laadapäevil jõuab kaugemaltnurga rahvas oma lähedaste kalmudele.
 Lonkisime ka Mihkli kalmistu vanemas osas, mida rahvasuu kutsub Saksa aegseks kalmistu osaks. Ka vana kabeli, millest on alles jäänud vaid varemed ja üks ristike, juures käisime. Mihkli kalmistu on kenasti hooldatud ja ääristatud paekivi aiaga. Kogu Mihkli maapind on paene, üks paesemaid pindu Eestis.

 Edasi sõitsime Lihulasse, Birgiti trahterisse sööma. Seal on hästi maitsvad toidud ja seal toimusid kolmapäeval ka kalli Ema peied.
  Teel Pärnusse tagasi põikasime ka läbi Oidremaa külas, seal elab üks mu vendadest perega. See külake on mulle väga armas siiani, sest seal veetsin ma oma nooruse (kõlab jah nagu ma oleks vanainimene) :) Sellest külast kirjutan ka oma järgmises lasteraamatus PETU VAHETAB ELUKOHTA, mille kirjutamine hetkel kahjuks seisab, aga vähemalt pool raamatust on kirjutatud. Küll tuleb ka aeg, mil ma edasi kirjutama hakkan.

 Aga mis ma siin ikka, fotod kõnelevad ju ka.
Vennale Matile suured ja siirad tänud selle turnee eest! Aitäh!
imekenad Jaapani äädikapuu tõlvikud
imekena Jaapani äädikapuu Ema aiamaal
üks äädikapuu kolmest võrsest
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
imeiludused kalli Ema aiamaal!
kalli Ema lemmiklill on Liilia
lilleke Emaksese koduläve ees...
minu sünnikodu(maja) Veltsa külas
kalli Emakesega...
meie Germoga kalli Ema (Vanaema) kalmul...
perekond Tambergi (Ema poolse suguvõsa) rahula...
siin puhkavad minu vanavanaisa ja vanaema. vasrti lasen ka hauaplaadi teha...
aatakümnete eest käisin ka selle ausamba avamisel...
mälestusmärk, kus alles 12. juulil mälestamas käidi...
vana kabeliküngas (varemed) ja ristike
kallis Ema puhkab...
...
avarii meie tänavas, Uku ja Aleksandi vahel...


turnee 21. juuli
blogimine 22. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

reede, 19. juuli 2019

Juhhõissa pulmad! Jätkuvat õnne, kallid Ingrit ja Egon!


 See on alati nii, et peale tormi tuleb päike välja. Täna oli ülipositiivne ja päikeseline päev Keila-Joal. Tegin ka mõned tagasihoidlikud jäädvustused.

  Aitäh, kallid Ingrit ja Egon! Jätkuvat õnne ja armastust!

Fotod:
kuidas üle saada kui ujuda ei oska? :)
õuduste kõlakoda...pidin peaaegu käpuli üle rippsilla minema...
jess, oleme õiges kohas! :)
2 tuttavat noorhärrat :)
...
Imeline Keila-Joa!
...
Marge oma imekena Printsessiga ja Helenikene ikka ka :)
machomees :)
armas Isabel :)
paus ;)
3 õde
3 pruutneitsit
sealt ta tuleb, imekena pruut, isa käevangus...
Kibe, kibe!
rõhk on pruudi imekenal soengul
käbi pole kännust kaugele kukkunud :)
droon teeb oma tööd
pulmakangelaste pesamuna :)
Peigmees (oma vanematega) ja pruut
meie
Egon ja Ingrit

19. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 18. juuli 2019

Uus soeng nimega "Kuimaeiolekslokilammas"


 Päris mitu päeva on viimasest blogimisest möödas ja päris mitu asja on selle aja sees juhtunud. Eks ma jõudumööda jäädvustan need ka blogisse.

 Täna on natuke rahulikum päev kui viimastel nädalatel olnud on. Sain ka lõpuks kõik vajalikud asjad korda aetud ja veidike endale mõelda ning ennast lille lüüa, sest juba homme ootab ees uus turnee, uus üritus - pulmad. Sestap ma täna ennast Ülejõe Ilusalongis lille lüüa lasingi, ehk siis käisin juuksuris, juukseid sirgendamas, nagu fotolt ka näha.

 Ka kulmud ja küüned on Ülejõe Ilusalongis tehtud Evi poolt. Aitäh! Olen nii kulmude, küünte kui ka soenguga väga rahul! Ei ole tegemist geelküüntega, täitsa oma küüned on, kaetud geellakiga. Ja need ma lasin just seda värvi teha kalli Ema austuseks, sest ta kunagi ütles, et mulle pidavat see värv väga hästi sobima. Ema teemal ma rohkem ei peatu, Ta oli, on ja jääb mulle maailma kallimaks inimeseks!

 Mõne tunni sain ka laupäeval, 13. juulil Rääma Rahva Oma Päeval raamatuid müüa, siis hakkas sadama ja ... Aga see polegi oluline, kordi olulisemad on tunnid, mille saime koos õdede ja vendadega koos veeta, sest oli, lisaks kalli Ema sünnipäevale ka minu ja kahe õe nimepäev. Mõni foto sai ka jäädvustatud RROP ist, ka Pärnu Postimehe fotograaf oli kohal, kuid tal ei tulnud fotod välja, aga õnneks minu enda fotod tulid. Väike mälestus ikka.

 13. juulil sai ka Audru Valla Vapimärgi omanik, armastatud pedagoog ja rahvatantsu õpetaja, hea Elma Killing endale Pärnumaa Omavalitsuste Liidult (MTÜ Aruvälja ja Suurküla selts) omaenda pingi Aruvälja kultuurimaja ette. Mul oli ka au seda oma käega katsuda, seal hetke istuda ja pingi omanikust, minu kalli Ema kallist sõbrast Elmast pilti teha. Aitäh, kallis Elma, et Sa olemas oled!Sa oled selle au kuhjaga välja teeninud. Palju, palju õnne!

 Selle nädala kolm viimast päeva on plaaniderohked, puud vajavad ka tegemist, mille võtan ette laupäeval, pühapäevaks on plaanis üks väljasõit. Ehk algab uus nädal rahulikumalt, tahaks ju traditsioonilistele Pärnu Bluusipäevadele ka jõuda, need on mu ühed lemmikud muusikapäevad üldse. Toimuvad 24. ja 25. juulil. Ootan juba. Ja alles peale seda võtan ühe kirjatöö tõsisemalt käsile. Tegelt kirjatöid on päris mitu, mul pole lihtsalt olnud viimasel ajal inspiratsiooni ja motivatasiooni, kuid värske luuletuse jäädvustan ka blogisse. Ma ei ole tõesti kirjutamist lõpetanud! (vastus mõne tuttava murelikule küsimusele).


/Hüvasti, kallis Ema! ... /
.
Sa andsid meile kõik
mis eales suutsid anda
Hing tulvil armastust on ...
süda nutab sees
.
Ei ole ilmas antud rohkem
raskust kanda
Ei rohkem kui on pärleid
eluhelmekees
.
Veel viimseid hetki paistab
päike Sinu peale
Näe, nutab taevas
viimseid kurbuspisaraid
.
Su kalmult, kallis Ema
lahkuma nüüd peame
Et taaskord mälestama tulla
siia vaid ...
.
Siin oled sündinud
ja siin Sa saad ka mullaks
et meie juured ikka
kodupinda jääks
.
Et võrsuks sugupuu ...
Et aated muutuks kullaks
Ka siis kui ületada
tuleb kõrged mäed
.
17. juuli. 2019.a.
Kell 1.06 - 1.35

 Aitäh kõikidele, kes te mulle toeks olete olnud!!! Armastan!
ah, ma ei saa sonksi ilusti püildile!
da-da-da-da-daaaa :)
niisiis...
väike mõttepaus...
uhke!
armas Elma istub oma pingil
Germo ja maja
vana kultuurimaja makett, Elma kunagine kodu- ja tööhoone. Elma ikka ka.
2 pingikest Aruvälja kultuurimaja juures
Aruvälja kultuurimaja
Emmekese 84.....
laualina kattis end ...
selline pesa siis ....
antiik ja mina - kes meid suudaks lahuta!? ;)
koos nunnu teadetetahvliga, mille tuul kogu aeg pikali ajas...
rahvas uudistab :)
RROP- il pakkusin ka kohvi ja kommi. Kommid Eve poolt


18. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma



reede, 12. juuli 2019

Rääma Rahva Oma Päev 2019


  13. juulil 2019. peab Rääma linnaosa rahvas traditsioonilist Rääma Rahva Oma Päeva.

 Sellel aastal osalen ka mina (esimest korda) sellel päeval. Nimelt müün oma raamatuid oma koduhoovis Pärnus, Tallinna mnt 13. Teen ka alet ja pakun igale raamatuostjale tasuta tassi kohvi. Teised saavad tassi kohvi soetada 1 euro eest!

 Panen siia ka lingi, mida avades saate ennast kõikide osalejate asukohtadega kurssi viia. Aava see LINK!

 Astu julgelt ligi!
/panen ka reklaami Vana-Rääma tänavale/

Facebookis on ka üritus olemas, näed SIIT!

 Ootan teid oma kodu juures!
meie asukohad
osalejate nimekiri. pildile vajutades näed ka suurelt!




12. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma