Täna oli tegus päev. Kui Anneli helistas, olin ma just hommikukohvi joomise lõpetanud. Nii me siis tunni aja pärast mereäärt ja seenemesti avastama läksimegi.
Villa Andropoffi juures olin ma korduvalt käinud, aga sees käisin esimest korda. Kohvik on küll külalistele avatud, aga ma polnud sinna jõudnud. Mäletan kui see maja või õigemini villa veel ministrite suvila oli jne...Asub ju teine imekaunis kohas, Valgeranna metsade vahel, kus suure tee pealt lookleb villani 1 km pikkune käänuline rada. Seal on tõesti kurv kurvi otsa ja täna sain oma silmaga näha kuidas võõrad pealgavad seal sõita. Aga see selleks. Hoone on kena ja kuidagi müstiline. Seda pildistades jäid isegi päikesekiired müstilised, nagu vikerkaared. Saate galeriist ise piiluda.
Tegelikult oli meil Anneli ja Germoga siiski sihiks seenemets ja seened. Midagi me ju saime ka, tühja käega tagasi ei tulnud, kuigi käisime kahes metsas. Kukeseened praadisin võis ära ja panin purki ning ülejäänud soolasin sisse. Sain veel erinevaid pilvikuid, puravikke, kännuseeni, paar tõmmuriisikat isegi, timpnarmikud, kukeseeni, võiseeni. Ühes kahtlesin, viskasin minema sest tgeu võis olla mürgise vahelikuga. Üldiselt oli seeni vähe, aga sellel aastal valmivad kõik asjad hiljem ja ma usun, et õige seeneaeg on alles ees, sest juba tõmmuriisikas ise näitab, et tuleb.
Kuidas teie timpnarmikuid sisse teete? Mina puhastan need nii ära nagu puravikud, võtan narmad ära ja soolan või marineerin. Mulle võis praetuna need ei meeldi, kuigi mõned väidavad, et neid võib otse praadida ja maitsevad nagu kukeseened, aga mina vaidlen vastu. Olen üldse timpnarmikuid hakanud korjama viimastel aastatel, kunagi ei korjanud, sest kutsusin neid prügiseenteks, kuna need kipuvad kasvama metsas kuhu on prügi visatud. Ega neil erilist aroomi ka ei ole, aga nad on armsad.
Puravikkude aeg on vast selleks aastaks läbi, kõik on ussitanud. Ka pilvikud. Igatsen juba kuuseriisikaid, porgandiriisikaid, kaseriisikaid jne...Nämm! Ja kõige mõnusam selle kõige juures on just seenel käimine, mulle meeldib.
Anneli kodu ehitamine kulgeb kenasti, kuigi teha on veel palju ja kõik see küsib palju raha ka. Aga ka Anneli eakas ema Meida (80)oli täna rõõmsas tujus, et maja kerkib. Anneli noorem poeg Andre (kes meile ka kiisupoegi näitas) on ka usinasti ehitamas koos naabrimehe ja ta pojaga. Pisikesest rannakodust saab kohe palju suurem maja, sest ka pööningukorrus on, lisaks katuse vahetamisele, ehitamisel. Ning veel rõdu jne...Tööd on kuhjaga, aga juba on ilus vaadata. Tublid rannikuküla mehed!
Anneli viis meid ka oma naabrinaise Mai juurde, kes aretab päevaliiliaid. Neid on tal oma hoovis ohtralt ja mõne minule meeldivama panin ka pildi sisse. Päevaliilia õitseb ühe päeva sellest ka selline nimetus. Nimed kahjuks mulle meelde ei jäänud, aga lilled on kenad. Kenad on ka majarahva 2 koera, eriti meeldib mulle see husky kes meid mäe otsast rahumeelselt jälgis. Oli armas tutvuda, Mai! Ja ehk teeme kunagi koostööd.
Põikasime läbi ka Audrurannast (nüüd Lindi), Anneli käis poes ja mina nautisin niisama rannikuküla ilu. Meie oma Pärnumaa Paradiis! Mööda randa sõitsime ka kodu poole ja kuidas sa ikka saad Valgerannast niisama mööda sõita, kui meri kutsub enda embusse! Nii me Germoga teist korda sellel aastal randa jõudsimegi. Lained olid vägevad aga vesi oli soe, kuid sattusime natuke liiga terava kivipõhjaga randa, see natuke segas, aga muidu kulges kõik kenasti. Imeline on see rannik, imeline!
Muide, Valgeranna tee äärde rajatakse just kergliiklusteed, siis ei ole enam nii ohtlik ja kitsas ka sinn ajalutada ja jalgratta, rula või kasvõi rulluiskudega minna. Vilgas töö käib. See on üks tore ettevõtmine.
Üks imeline päev jälle möödas ja selle eest võlgneme tänu Annelile! Aitäh, aitäh, aitäh, kallis sõbranna!
Tikrikompott sai ka valmis, on aeg raamatuga voodisse minna, sest ka homme (juba täna) tõotab põnev päev tulla.
Galerii ka:
 |
| Villa Andropoff... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| kergliiklustee rajamine Valgeranna tee äärde... |
 |
| ... |
 |
| jõudsime Kabristesse... |
 |
| Anneli kodumaja võtab uut nägu... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| kiisud... |
 |
| Germo puhkab laisikul jalga... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| Audruranna kauplus... |
 |
| Audrurannas... |
 |
| imelised päevaliiliad Mai hoovis... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| leia pildilt koer? ;) |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| Germo Valgerannas |
 |
| tallad on põhjakividest hellad... |
 |
| Valgerand on tõesti valge... |
 |
| jätsin endast jälje(d) maha... |
 |
| Germo peale vees käimist, värske ja rahul... |
 |
| foto: Anneli |
 |
| jalutame mööd kallast peale vees käimist...foto: Anneli |
 |
| midagi ikka... |
 |
| praen võis kukekaid... |
 |
| praetud kukeseened purgis |
 |
| teised seened lähevad keetmisele... |
 |
| soolaseened ja praetud kukeseened |
 |
| tikrikompott sai ka valmis... |
8-9.august. 2017.a.
Vana-Rääma
