teisipäev, 6. juuni 2017

Mitme riigi eestlased kalli Ave juures koos


 Täna on igas mõttes positiivne ja kirju päev. Kallis Amanda, kes juba 11 aastat Soomes elab, tuli meile külla. Siis tuli Avekene ja varastas meid otseses mõttes endale külla. Olgu, olgu, tegelikult oli meil see nn kokkutulek kokku lepitud. Mäletate, et eelmisel aastal blogisin endiste Lõpekate kokkutulekust? Mina mäletan ja julgen öelda, et see blogi oli väga populaarne, ligi 2000 vaatamist!

 Ave juures terrassil olles avastasin, et meil oli "rahvusvaheline" seltskond koos. Õigupoolest elasid Amanda ja Kalvi ka kunagi Eestis. Nagu ma juba mainisin elab Amanda 11 aastat Soomes, aga Kalvi elab juba 10 aastat Hispaanias, Barcelonas. Ning enne meid oli Avel külas veel üks Inglismaal resideeruv tuttav. Ave vist tõmbab magnetiga endale rahvast kokku. Olgu, olgu, suvi on ju. Ja seda suve on täna õhtul tõsiselt tunda, igas mõttes.

 Germo on täna nagu uus poiss. Päeval sai uue soengu ja õhtuks sai temast nagu rokkar või tsiklimees, seljas Fernando Alonso pildiga t-särk ja selle peal Harley Davitsoni logodega tagi. Ja ta on ausõna ise ka uhke ja õnnelik, poseerib meeleldi.

 Amandal külas käisime ka tiiru. Me näeme veel! Ja tänu temale olen ka uue tassi omanik. Aitäh!

 Amanda, Ave ja Kalvi, suured tänud imetoreda ja sisuka õhtu eest! Jäädvustan siis selle kenasti ka fotode näol siia, et oleks olemas. Uute kohtumisteni!

Germo ja Amanda
õnnelik Germo
oodates Avet...
Germo Ave kodu terrassil
Kalvi ja Ave
Kalvi, Germo, Amanda, Ave
meie Amandal külas
Amanda kinkis Dubaist toodud välgumihkli
ja uue tassi Soomest...
"Emps, tee pilti!"


6. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 36.päev. 2 kuud rajal!

vaja ju eputada enda pildiga, eksole?

  Täna, täpselt 2 kuud tagasi alustasin kepikõnniga. Õigem oleks öelda, et alustasime, kuna Germo on ka minuga alati kaasas, kuigi kepid sai ta endale alles paari nädala eest hea Ave käest.

 Läbisime 6 km. Enesetunne on ülihea. Nagu polekski vahepeal nelja nn patupäeva olnud, kui nii öelda võib. Tempo oli laes ja vahepeal tekkis isegi soov kogu Jaansoni rada läbida, aga taas suutsin ennast korrale kutsuda. Üle pingutada pole mõtet.

 Alles paranesin kaelaradikuliidist ja sellepärast panin täna rajale salli kaela, sest olen ju pidevalt kepikõndides higine ja tuul on salakaval. Tõsi küll, koju jõudes viskasin viimaseni kõik seljas olnud hilbud pessu, sest need lihtsalt tilkusid higist. Sokid olid ka läbimärjad.

 Jalutasime täna palju mööda jõekallast, lausa mööda jõe piiri ning kange tahtmine oli varvas vette panna, sest pole ju sellel aastal veel vette saanudki. Aga loodame, et ilmad lähevad ikka suvisemaks ja saab ka merevette. Jões ma ei käi, läheb liiga ruttu sügavaks ja ujuda ma ei oska.

 Peale rada käisime Germoga ennast lille löömas, ehk siis Germo käis juuksuris ja mina lasin endale kulmud pähe joonistada. Kenad ja peenikesed kulmud joonistati. Maitse asi, aga mulle üldse ei meeldi sellised paksud Brežnevi kulmud, lausa õudukad on. Ja joonistajaks on taas Evi Tallinna maantee juuksurisalongist. Mina olen rahul. Nägu on palju ilmekam. Ja Germo juuksed lasin aparaadiga päris lühikeseks lõigata, sest tal on tohutult võimas ja kiire karva kasv ning pealegi on suvi. (ei iroonitse!)

 Näis veel mis õhtu ette toob, sest väikesed plaanid on varuks.

Olge terved!

Fotogalerii:
sõuavad...
1 km läbitud...
2 km läbitud...
sild endise suusavabriku taga..
3 km läbitud...
võrratu!
vandaalid, va põrgulised, häbi on???
sinine on teavas, sinine on jõgi...
viimasel ajal väljendab Germo oma rõõmu nii...
leia pildilt vares!?
ja tuttuued, peenikesed kulmud...
täitsa ilus poiss tuli pahmaka alt välja ;)


6. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 5. juuni 2017

Jaansoni rada 35. päev

Germo

 Täna oli päris raske taasalustada. Just taasalustada, sest selline tunne oli rajal. 4 päeva jäi ju kaelaradikuliidi tõttu käimata ja täna tekkis väsimus juba esimesel kilomeetril. Kopsumaht on väga väike ja ka selg ning hüppeliigesed andsid tunda. Samasugust raskust tundsin ma siis kui kepikõndimisega alustasin. Aga ma ei jäta jonni. Eesmärk on endiselt silme ees ja ma olen sihikindel.

 Algul plaanisin vaid 4 km kõndida, sest raske oli. Tagasiteel, 4.kilomeetril läksid justkui liigesed ja lihased "lahti," tuli see õige rütm sisse tagasi ja kuidagi kahju oli 4 kilomeetriga piirduda. Kepikõndisime siis kesklinna silla alt teisele poole ja hakkasime "PUMPTRACK PÄRNU" suunas, mööda jõe äärset mururada kõndima. Ja kui lõpuks koju jõudsime, näitas pedomeeter 5,1 km. Seega algatuseks hea.

 Germol kulgeb kepikõnd juba kenasti, on tabanud ka rütmi ja aina kimab. Üleüldse oli täna õhtul rajal palju kepikõndijaid. Ma polegi nii palju neid näinud. Aga seda on puhas rõõm näha. Ausalt.

 Praegu on mu enesetunne hea, õnneks kusagilt midagi ei valuta ega anna tunda. Kui ilm lubab siis juba hommikul oleme rajal. Ma ei oska enam rajate olla. Ok,ok, tegelikult rajal käimine mind ei sega, leian alati aja ja ruumi kui tahan minna. Kuigi mu käest on küsitud, et kuidas ma jaksan üldse rajal käia, kui nii palju külalisi käib. Ausõna külalised ei häiri mind, pigem vastupidi. Sõbrad, ärge muretsege! Aitäh, et te kõik mul olemas olete!

 Ja nüüd siis see kohustuslik fotogalerii ka, nagu ikka:

1 km läbitud...
2 km läbitud...
Sõudeklubi juures...
kui on jõgi hülgehall...
vanad Masinatehase aiad on veel olemas...
Pumptrack Pärnu
taamal Jahisadam...
Ülejõel...
...
Germo kesklinna silla all, peaaegu kodus :)


5. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 4. juuni 2017

Olen iseenda vang

selline on mõtlik Germo

 Juba mitu päeva on möödas viimasest rajal käimisest. Nagu ma mõned päevad tagasi kirjutasin (luuletuses), et põen kaelaradikuliiti. Tänaseks on see nii ägedaks läinud, et mu pea põhimõtteliselt ei liigugi. Möödunud öö jäi ka poolikuks ning tegin päeval paar tundi iluund. Tõsi küll, ortofen, millega kaele määrisin ja pleed, mis mu õlgadel lesib, pisut on valu leevendanud, aga peavalu puhul võtsin ibomaxi juurde. Homme saan diclakki, ehk hakkan paranema, sest tunnen tohutut puudust rajast ja tegevusest, sest praegu olen tõesti iseenda vang. Õnneks peseb pesumasin minu eest pesu ära, aga süüa tuleb ikka teha ja olen mitu päeva järjest ka kütnud, sest suvi on nagu ta on.

 Homme plaanin kuusekasve korjama minna, aga ilmselt ma ei kepikõnni Raekülla vaid võtan selle teekonna bussiga ette, ei taha tuult saada. Rajalt tulles olen alati higist läbimärg ja ilmselt tuulepoisid on salakavalad oma pale näitamises.

 Jah, ega inimene ei saa ju paigal olla, vaja on ikka tegutseda. Eks ma olen ise ka süüdi, et eile oma "teises kodus" aknapesu ette võtsin. Enda kodus tubade aknad on veel pesemata, sest ilmad keerasid ära. Sain eile ilmselgelt tuult peale ning pärast aias grillimist sai nahk ka veel märjaks. Aga muidu oli üliarmas päev. Ja pealegi oli me kassi, Zorro sünnipäev, sai 1 aastaseks!

 Sain kirjastusest FANTAASIA ka oma teist romaani RIST TEEL juurde. Enam neid väga palju saadaval ei ole, seega kes soovib, andku kohe teada. Käest kätte müün 10 euroga ja posti panen 12 euro eest.

 Tüdrukud tahtsid eile mind vägisi Tallinna Buffalo pubisse kaasa meelitada, aga ma ei võtnud vedu. Anneli kutsus ka täna Mõisaküla laadale raamatuid müüma, kuid just tervise tõttu loobusin nendest sündmustest. Aga laatasid on üha tulemas ja autod sõidavad ka Tallinna vahet, seega ärge imestaga kui olen supsti kusagil olemas. Suvi on. Energiat on, vaatamata kõigele. Aga eks ma pean natuke kokkuhoidlikum ka olema, sest september pole enam mägede taga ja siis lendan ma Portugali. Pilet on juba olemas. Aga ega ma ka suvel kodukanaks jää. Kui ilm soosib siis juba nädalavahetusel Grillfestil näeme. Ja laupäeval on üks mu pikaajaline lemmikbänd METSATÖLL Kentuki kõrtsus möllu tegemas, mine tea...

 Olge tuule eest hoitud!

Nädalavahetuse fotogalerii:
minu teine romaan RIST TEEL (12 raamatut) on taas minu käest saadaval...
minu kallis, kallis lapsuke..
kurgid siin ja kurgid seal...
mis siin on? teate? ausana, keele viisid alla...
köögiaken psitab läbi.. ;)
magamistoaaken paistab läbi...
elutoaaken paistab läbi...
...
Ämma küpsetatud rabarberikook maitseb alati imehea...
aias...
...
kaelakarbonaad...
kiirkurkide sissetegamise eeltööd...
see hetk kui ma küsisin Germo käest et kuidas tal tuju on ;)
naabrimees tõi Zorrole sünnaks räime...


4. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma