 |
| see pilt on tehtud juba jaaniõhtu lõpus. laval Ergo |
Jaaniaeg on mulle alati meeldinud. Peagi täitub meie perel 12 aastat Pärnus elamisest ja selle aja jooksul olen enamuse jaanikuid veetnud Pärnu linnas. Alati on jäänud midagi kripeldama, sest hing ihkab maale, vähemalt maale jaanitulele. Ilmselt tuleneb see sellest, et ma olen siiski maal sündinid, kaua aastaid külades ja alevites elanud jnejne...Sellel aastal mu suuuuur unistus ka täitus, jeee! See oli läbi aegade üks ilusamaid jaanikuid minu jaoks!
Tõsi küll, oli plaan jõuda ka veel Uduvere jaanikule, kuid plaanid muutusid selle päeval jooksul turbokiirusel, kiiremini kui meie kauni kodumaa ilm(ad). Jah, ma tegelikult igatsesin jaaniks Are parki minna juba ammu, kui sain teada, et seal on võimalik armsa Ergo pilli järgi tantsida. Ergo lihtsalt on andekas ja sõbralik muusik, laulja, hea hing ja mida kõike veel, kes lausa rebib rahva tantsupõrandale, lauldes nii kavereid ka ka enda loodud laule. Ta vaatab tihtilugu ka rahva pealt millised lood sünniks teatud õhtul laulda. Nii on temast saanud tuhandete (võin eksida, äkki isegi miljonite?) lemmik, sest tema lugusid (ja teda) fännavad mitte ainult täiskasvanud ja keskealised, vaid ka lapsed ja vanurid. Ja jaanik on kord selline koht kus inimene tahab jalga keerutada erinevate lugude saatel. Nii saime meiegi mitmeid kordi osa erinevatest süldilugudest ja muidugi täname Urmasega siiralt "Tiigrikutsu" eest, aitäääääh! Kohtumiseni juba õige pea!
P.S. Tänud, et tegid osadest fotodest fotod, hea Ergo!
Just Are valles on sündinud minu lapsed, küll ligi kümmekond kilomeetrit Are pargist kaugemal, aga ikkagi on see mu laste sünnivald ja olnud ka minu koduvallaks, seega tundisin ennast seal eriliselt, kuigi, tõsi küll, Are parki sattusin esimest korda ja avastasin enda jaoks kauni kohakese, kuhu läheks veel ja veel. Pealegi kohtasin hästi palju häid tuttavaid, endisi koolikaaslasi, laste sugulasi jne...keda polnud kaua aastaid näinud. Väga armas oli, aitäh! Ka põgus vestlus kunagise klassiõe Tiinaga oli üliarmas!
Köit tõmbama, saabast loopima (ja mida iganes tegema) ma küll ei läinud, aga sellised traditsioonilised võistlused leidsid jaanikul aset küll. Õhtu oli imeline, ilm fantastiline, lõke hurmavalt kaunis...Mida sa hinge veel ihadada oskad, kui keerutad selle ilu juures jalgu oma kalli inimese embuses...Ohh, ma olen õnnelik! Siiralt!
Heh, üks ahvipärdik oli ka ere tegelane jaanikult, isegi pilti tegime koos. No mulle meeldivad sellised "kiuksuga" tegelased kes lambist ennast võõraste sulgedega ehivad. Nad lisavad alati õhtusse vürtsi ja värvi. Vürtsi ja värvi aga jagus küllaga. Kes teab-see teab! Aitäh kõigile kes meiega ühiselt jaanikut nautisid! Teid oli palju!
Järgmisel päeval šašlõkitasime koduaias. Kallis sõbranne Anneli oli ka meiega. Oli ka imevahva päev, mis lõppes kallite naabrite, Tiksi ja Terje terrassil. Aitäh!
Nüüd võin suve enda jaoks õnnestunuks lugeda, kuigi teine algas alles.
 |
| kallikesed :) |
 |
| kallis kooliõde Anneli ( paremal) oma sõbrannega |
Fotod jäädvustan ka siia:
 |
| minu armastus ja kallis Ergo |
 |
| poisid olid juba jaanirõõmsad ;) |
 |
| süüdati jaanituli... |
 |
| esiplaanil kallis sõbranne Anneli... |
 |
| imeline vaade Are pargist... |
 |
| mängud ja tantsud ümber jaanilõkke |
 |
| Anneli ja tema õepoeg Karel |
 |
| ... |
 |
| pildistasin drooni, jäi nagu sääsk :) |
 |
| köievedu.. |
 |
| mängud... |
 |
| ahv |
 |
| mina ahviga |
 |
| Karel ahviga |
 |
| Karel ja minu piste imikupõlvesõber Rassu ehk Ragnar |
 |
| Ergo hullutab (leo: ergotab) rahvast :) |
 |
| laupäeval koduaia jaanikul Anneli ja Germo |
 |
| oma teise kodu tagaias... |
25. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma
