 |
| mina ja minu kask lapsepõlvemaalt... |
Täna on minu selle aasta kõige õnnelikum päev! Jah, aasta on ju veel alles lapsekingades, aga ma jään enda juurde. Reisi eest võlgnen siirad ja suured tänud oma lapsepõlve mängukaasalsele Kalle Vendelinile, kelle kodu on siiani seal alles, Kabli külas. Aitäh, aitäh!
Tegelikult plaanisime Penu külla sõitu juba novembris, aga siis tuli midagi ette. Ma tahtsin enne oma lapsepõlvemaal ära käia, kui mu lasteraamat PETU ilmavalgust näeb, sest see raamat on kirjutatud minu lapsepõlvest ja suuremalt jaolt just elust Penu külas, Härjapea talus. Sellest, et see talu sellist nime kannab, sain teada alles täna, kui tegime peatuse Kabli pagari juures ja kohalikud mehed Kallele rääksid. Toona, vena ajal eriti talude nimesid ei kasutatud, nii saingi täna üllatuse osaliseks.
Minu üllatuseks on talu kaks hoonet alles, küll mitte just ilusas olukorras, aga alles on. Kunagi kuulusid sinna hulka veel ka köögimaja nurgataga asuv kuivkäimla, mis täna nukralt maja taga pikali olekus vedeleb, siis heinaküün ja vana maja (varemed). Vana kooguga kaevust on järel vaid suur auk, aga sibula õunapuu selle kohal näib ikka veel elujõus olevat. Alles on siis köögimaja ja tubademaja. Kes on PETUT lugenud, teab nende hoonete kohta rohkem. Isegi jänesepuurid on alles. Ja loomulikult ei saanud ma üle ega ümber oma vanast kasest, millest ka PETUS palju juttu on. Kas on võimas ja täies elujõus, käisin teda kallistamas ja tema juures ka poseerimas. Nii vähe ongi õnneks vaja!
Loomulikult käisime ka majades sees kondamas. Ütlen ausalt, juba Penu külla jõudes tundsin, et olen koju jõudnud. Pisarad valgusid silma ja tibutagi tuli ihule. Vot selline võimas emotsioon valdas mind. Me kolisime sealt ju ära 1979 aastal, seega polnud ma seal lausa 38 aastat käinud. Tõsi küll, umbes 1983 aastal me käisime venna ja õega seal külas, aga hoopis teises talus. Aga ma tundisn kodu ära! Tundsin! Jeee!
Oleks mul mingigi võimalus, ma ostaks selle kodu uuesti ära. Just uuesti, sest kunagi meie Ema ostis selle meile Voldemar Parmu käest. Isegi seda onu mäletan hästi. Aitäh kallile Emale, et ta kinkis meile lapsepõlve oma majas! Olgugi, et maja ei olnud mugavustega, aga siiski möödusid meie lapsepõlve ilusamad aastad seal. Aitäh! Ja loomulikult tuleb mu lasteraamatu järjes PETU LÄHEB KOOLI ka elust seal juttu küll ja veel. Noh, Neitsidel pidavat hea aasta tulema, raha pidavat tulema. Ma nii tahan uskuda, et juhtub ka ime ja ma võidan lotoga. Muide, ostsin üle aastate endale ka BINGO ja hakkan täna mängima, lootuses...Sest ma tahan koju tagasi!
Nüüd aga suur fotogalerii ka siia. Iga foto kõneleb minuga lapsepõlvekeeles ja igal fotol on minu jaoks väga eriline tähendus. Aga sellest kõigest kirjutan juba fotode all.
 |
| peegel ja sõel meie toa laual... |
 |
| Häädemeeste vald, Penu küla, Härjapea talu- minu kodu! |
 |
| tubademaja ja köögimaja... |
 |
| meie toa aken |
 |
| tubademaja pööning, minu lemmik mängukoht, illustartsioon ka PETUS |
 |
| lagunenud pliit tubademajas, meie (õdede) toas |
 |
| ja pliidimüür Ema ja venna toas |
 |
| Ema toa aken... |
 |
| isegi vana triikraud nukralt meie toa laual... |
 |
| meie (õdede) tuba |
 |
| selle koha peal asus üks pisike tuba, aga nüüd seinad maha lõhutud |
 |
| vaade tubademajale... |
 |
| vanast kaevust on vaid auk... |
 |
| ja sibulaõunapuu kaevu kohal... |
 |
| keav kus kohast lootsime jõuda minuasjutumaale... |
 |
| ja jänesepuurud tubademaja küljepeal |
 |
| kõõgimaja tagumine aken |
 |
| siin asus köögimaja pliit |
 |
| siin asus loomalaut... |
 |
| köögimajas... |
 |
| köögimaja sahvri eesruum... |
 |
| köögimaja väljapoolt... |
 |
| sahver-keller |
 |
| välikäimlast on järgi vaid auk... |
 |
| köögimaja laudapoolne osa... |
 |
| õunapuu... |
 |
| kummuli välikäimla köögimaja taga... |
 |
| marjapõõsad ja kartulipõllu ots kus olid hernehirmutised :) |
 |
| minu qarmas-kallis vana kask |
 |
| ja mina vana kase juures... |
 |
| vaade kodutalule põllumaalt |
 |
| vana kask täies hiilguses... |
 |
| vaade köögimajale läbi põõsaste... |
 |
| vaade vanale kasele põllult... |
 |
| vaade tubademajale kruusateelt... |
 |
| naabrite Mõttuste maja...ja meie kruusatee... |
 |
| majade esine kruusatee kus ladusime kividest mosaiikpilte... |
 |
| ja kruusatee Jaagupi poole... |
 |
| viimane vaade kodule enne lahkumist... |
 |
| kodukandi kasetukk... |
 |
| meie mõistes jõgi kus käisime kassile ogalikke püüdmas :)... |
 |
| tee mis suundub toonase Kaasiku suurfarmini... |
 |
| endine Kaasiku suurfarm kus käisime lehmade sarvi kriidiga valgeks värvimas :) |
 |
| teel lapsepõlve bussipeatusesse... |
 |
| ja bussipeatuses... |
 |
| bussiootepaviljon... |
 |
| ja mina paviljonis... |
 |
| ja meie Germoga paviljonis... |
 |
| Kablis, mere ääres kus kohast tahtsin üle mere Kihnu minna... |
 |
| Kablis, mere ääres... |
 |
| koht kus toimuvad suvised Päikeseloojangu festivalid... |
 |
| 1. Kabli bussipeatus Häädemeeste poolt Ikla suunas... |
 |
| Kabli Seltsimaja-Raamatukogu... |
 |
| ja kunagine Kabli poehoone. kahjuks vaid kunagine... |
 |
| vaade Kabli pagarist kortermajdele, kus elasin ka mina enne Panu majja kolimist... |
 |
| Kabli pagar |
Elu-armastan sind!
18. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma
