Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

teisipäev, 18. november 2025

MAMMA ENGALANDI MIRAAŽ - Eduard Tüür

Loetud sai (lõpuks ometi!) Eduard Tüüri jutukogumik "Mamma Engalandi miraaž." Miks lõpuks ometi? Aga vaat sellepärast, et ma pole nii igavat, nii hüplikku, nii kaootilist ja mittesobivat raamatut kunagi enne lugenud ja nüüd on mul tunne, et sama autori teine raamat, mis mu öökapil ootel on, jääb lugemata. Miks? Juba eelnevalt mainisin. Ma ei süüdista autorit plagieerimises, ometi on kõik tekstid ka ebahuvitavalt klišeelikud. Jah, näha on, et autor lugenud ja maailma näha on saanud, aga ... Jeerum küll. Kas teie olete lugenud tema raamatuid? Kas teile sobivad? Igatahes mulle mitte. Ütlen alati ausalt välja oma arvamuse. Eks ühele ei sobi üks ja teisele teine. Ainus seik, millega siin raamatus nõus olen on tõsiasi, et ka mina ei mõista miks põhjapoolus üleval on ja lõunapoolus all. Põhi peaks all olema. Lõuna võiks minu meelest keskel olla, sest lõunasööki sööme ka niiöelda rohkem päeva keskmes. Ehk siis päeva kese. Aga kõik ülejäänud sellest igavas ja kaootilises tekstis ei paelu, ei köida, on ebahuvitav ja väga-väga segane. Natuke siit, natuke sealt, siis veel see tekstiformaadi pidev muutus, kõik häirib. Väga konarlik ja lahtirääkimata on kõik jutukesed, mis peaksid vist terviku looma. Ühesõnaga ühe kummalise tegelase seiklused mööda maailma, mis võibolla autorile endale huvitavad tunduvad, aga lugejale (vähemalt mulle ) ei anna need midagi. See on kõik minu subjektiivne arvamus, aga nii ma tunnen ja nii ma näen. Te ei peagi aksepteerima, aga mina kirjutan oma kogemusest selle raamatu lugemisel ja see ei olnud meeldiv. Kogu teksti vältel otsisin mingisugust puänti, aga ... Vabanda, ei taha kedagi solvata, aga see raamat kuulub nende hulka, mida ma ei soovitaks lugeda. Samas ehk on järgmine raamat parem. Lootust on. Aga raamatu kirjutamie ongi suur töö, seega minu austus kõigi vastu, kes neid kirjutada suudavad. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Läinud aastal Eduard Tüürilt ilmunud etüüdikogumiku „Nägemine on nähtamatu“ lõpus astus minategelane Kuala Lumpuris hotellilifti, et sõita basseini äärde, kus teda keegi veel ei tundnud. Väljuda võis kellena tahes, ka Juliusena, keda õigupoolest olemas polegi – Julius sai Juliuseks remontides alfabeeti, mille tähed olid tema meelest vales järjekorras. Sellises, mis järjestab Juliuse lood „Mamma Engalandi miraažis“, Tüüri uues jutukogumikus. Kui Julius võtaks tähestiku uuesti ette, et seda veelkord praavitada, kas ta kaoks siis nagu Houdini kadumistrikis? Ei tea, vaadates võib näha mida iganes, Juliuse vales järjekorras esitatud lugude groteskses maailmas kohe kindlasti. Rääkimata sellest, et igal inimesel on mitu mina, kõiki neist ei tunne ta isegi. Tema ennekõike. 18. november 2025. Vana-Rääma

esmaspäev, 17. november 2025

Jaansoni rada 765. päev

Ja ei õnnestunud üle 5 km liikuda, vihm suutis meid läbimärjaks teha. Lisaks käisime Germoga kompuutertomograafias. Aga mõnus oli ennast üle mitme päeva liigutada. Lausa vajasin seda, sest viimase nädala olen natuke vähem aktiivne olnud, hingeliselt raske aeg on lihtsalt olnud. Aga optimistina olen täna kindel, et nüüd on kõik korras, rahu on maapeal. Simba on Ingel. Meie elu läheb edasi. Kurbus on hetkel väga suur, sest meie armaskallis pesamuna on lahkunud. Oli ta ju täieõiguslik pereliige. Aga rahu talle. Germo ka nüüd teab, et taevas on üks kassi näoga ingel juures. Ega täna vist kirjutada ka ei suuda. Katsun lihtsalt olla. Esmaspäev on hall, mitte sinine, sinine meeldiks isegi rohkem. Olge terved ja hoitud! 17. novmeber 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 15. november 2025

ARSTITUDENGIPÄEVIK - Toivo Tänavsuu

See on raamat, mis mulle 100% huvi pakub. Autor - Toivo Tänavsuu teeb lihtsalt kadedaks. Ma lugesin seda nii suure huviga ja nüüd on väga kahju, et loetud sai. Aga lootus, et kirjanik, ajakirjanik, arst Toivo Tänavsuu veel mõne raamatu kirjutab, on olemas. Muide, ta oleks nagu minu unistused teostanud. Ausõna. Kunagi õppisin ka Tartus meditsiini, küll mitte arstiks (salamisi võin öelda, et ka see unistus oli minus olemas, aga ilmselt ma ei unistanud suurelt), lisaks olen aastaid maitsnud ajakirjanikuleiba, kuid ajakirjandust pole ma õppinud. Ühesõnaga on tegu ühe mu lemmikraamatuga. Päriselt. Issver, no tuli meelde ka endale kuidas neid ladinakeelseid nimetusi sai pähe tuubitud lausa. No tippajakirjanik Tänavsuu on selle päris rasket ametit käsitlema raamatu veel omakorda huumorivõtmes kirja pannud, mis muudab asja veel loetavamaks. Lisaks kirjutab ta kõigist asjadest nii otse, tänapäeval öeldakse filtrita, puhtal kujul ja ausalt. Ka vaktsiinidest ja vaktsineerimisest. Ja ka sellest kõigest, misasi tegelikut tablett on. Ka arstiameti pahupooltest, kõõrdpilkudest, aga suurelt jaolt ikka ka positiivsetest seikadest ja õnnest, mida ta sellel teekonnal tunda sai ja tunneb. Ega doktor Tänavsuu õpingud ei ole kaugeltki veel lõppenud, need alles kestavad. Tohutult andekas ajakirjanik, kes paneb osa tekstist kirjakeelde ja osa arstikeelde, sest teada on, et meedikutel on oma keel. Meie nimetasime seda medmorseks kunagi :) Oi, no tõesti-tõesti ilusad Tartu ajad meenusid. Ehk viin oma suure unituse täide oma järgmises elus. Aga minu suur au ja plusspuktid kuuluvad tõesti ajakirjanik, kirjanik ja arst Toivo Tänavsuule, et nii vajaliku, detailse ja spetsiifilise raamatu kirjutas. See peaks olema lausa kohustuslik lugemine kõigile, ka neile, kes uhkelt tunnistavad, et nad raamatuid ei loe. Ehk hakkavad siis lugema! Aitäh selle toeka ja targa raamatu eest! Läheb eriliste raamatute riiulisse nagunii, sest on pühedusega. Esiltus oli Pärnus ka ülipositiivne. Ja nüüd kopeerin ka siia nende tekstid, kes raamatu lehel on raamatut iseloomustanud ehk siis tutvustanud. * * * Tulla 37aastaselt elus esimest korda mõttele arstiks õppida ning see mõte ka teoks teha ei ole võibolla kõige tavalisem asjade kulg. Aga selgub, et dinosaurused ei ole veel välja surnud ja saavad hakkama ka mäetippude vallutamisega. Minu arstitudengipäevik kirjeldab peensusteni suure kannapöörde ning arstiks õppimise võlusid ja valusid. Siin on enam kui kuue aasta seiklused ja juhtumised minu arstliku mõtlemise kujunemisest Tartu Ülikoolis ja mitmes Eesti haiglas, tabavad tähelepanekud Eesti tervishoiust, patsientidest ja elust enesest. Kui kasvõi keegi pärast selle raamatu lugemist otsustab varajases või hilisemas keskeas asuda oma unistusi teoks tegema, on raamat täitnud oma eesmärgi. Liiga vana oled sa alles 100aastaselt. Toivo Tänavsuu *** Erakordne, et endale nime teinud edukas ajakirjanik otsustab ühel hetkel arstiks õppima minna. Mäletan, kui 2019. aasta Saaremaa ooperipäevadel astusin toona vähiravifondile raha koguva Toivo juurde ja tunnustasin teda julge otsuse eest teha elus kannapööre. Kindla veendumusega väitsin, et arstiõpingute kõrvalt võib ta kirjutamise nüüd küll unustada, selleks lihtsalt ei jää aega. Aga võta näpust, eksisin. Kogu selle „ogaraks õppimise“ kõrvalt on Toivo kirjutamist jätkanud ja ka oma arstiks saamise teekonna mahlakas vormis kirja pannud. Nii ehe, avameelne ja huumoriga vürtsitatud tekst on huvitav lugemine kõigile. Mis seal salata, meedikule on siin äratundmist palju, nagu oleks ise äsja anatoomia arvestust või neuroloogia eksamit teinud. See raamat võiks olla kohustuslik lugemine kõigile noortele, kel soov arstiks saada. Samuti inspiratsiooniks neile, kes soovivad elus kannapööret teha, aga julgusest jääb puudu. Riina Vettus, kardioloog *** See raamat on lugu julgusest teha oma elus otsustav kannapööre. See on soe ja vahetu raamat sihikindlusest, lootusest ja uskumatust eneseületusest, mida loed nagu hea sõbra kirja. Priit Hõbemägi, Postimehe peatoimetaja ja endine kolleeg. 15. november 2025. Vana-Rääma

reede, 14. november 2025

Jaansoni rada 764.päev

Germo oleks raudselt bändipoiss, kui ta oleks terve ... Tulime rajalt. Liiga vähe kilomeetreid sai päeval ennast liigutatud, tegime õhtul mõne juurde. Sooja on vaid 2 kraadi. Kõndisime 5 km. Hommikupoole oli lihtsalt natuke tihedam graafik ja siis tuli kallis Ailike. No temaga lobisedes kaob aeg alati nii ruttu kätte. Tee või tina! Mingil kellaajal veel eestlaste kurjus inspireeris mind sellist kriitilisema alatooniga luuletust kirjutama. Nii kohutav on vaadata, mis sotsiaalmeedias toimub peale seda, kui üks erudeeritud inimene julges avalikult oma arvamust avaldada. Õudne! Aga see niiöelda pasalaviin, millega teda hetkel loobitakse näitabki eestlase hetke loomust. Kõik on nii kurjaks muutunud, mina vist kolin varsti metsa ära. Kurb. Vastik. Ja siis tegin raamatureklaami suuremalt, sest revideerisin raamatukappi ja leidsin nii mõndagi, aga osad leiud leidsid juba ka omaniku. Teen uutele raamatutele ruumi ja vanemad maksavad vähem, ostke jõulukingiks. Mina oleks üliõnnelik, kui keegi mulle raamatuid kingiks ja ma usun, et ma pole ainus, keda raamatud õnnelikuks teevad. Lugemine üldse ja minu puhul ka kirjutamine. Mõnus. Rääma sild oli õhtul vahepeal vikerkaarevärviline, aga pimedas ei saanud hästi jäädvustada. Imelilus. Ohh, varsti saab raamatuga voodisse minna. Lõpetan ühe väga hea raamatu lugemise täna hilisõhtul. Homme blogin. Aga mis seal ikka, homme on jälle päev. Olge rõõmsad, terved ja õnnelikud! 14. november 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 13. november 2025

Jaansoni rada 763. päev

Suutsime täna sajuse ilmaga ikka 6 km maha kõmpida, sest soe on ju. Nüüd õhtul veel näitas kesklinna silla juures 9 soojakraadi. Aga varsti läheb kargeks, pääsu pole. Härma Kaubahoovi kõrval käib endiselt Maxima XX ehitus. Oli Magaziini asja, sestap Härma suunas liikusimegi ja siis ka kesklinna, käisin korra Taluturul, postimajas ja viisin mõned raamatud postimajja. Homme võite juba oma postkasti piiluda. Või ülehomme. Hoiame ühendust. Aitäh tellimast ja lugemast! Aga muidu on selline suht tavaline päev, hommikupoolik kalli ämmaga, väike trenn ja nüüd kütan ahju ja pliiti mõlemat, sest tuuline on ja eile ma ei kütnud, läheb jahedaks. Homme pean ennast aknaid kleepima ajama, pole veel jõudnud. Võtan hoogu. Pimedas kuidagi ei taha, aga praegu ongi kogu aeg pime. Peab. Lähen nüüd veidikeseks käsikirja ja tegelikult mõtted liiguvad raamatu lugemise suunas, aga praegu ei saa, äkki jään magama ja siis passin kogu öö üleval. Sestap on hea, kui on olemas üritused ja sündmused praegusel pimedal ajal, see teeb pimedad õhtud lühemaks. Veidi üle kuu aja veel, siis hakkavad päevad taas kukesammu võrra pikenema. Ootan kannatamatult aega mil see kommertslik jõulutrall on möödas ja uus aasta terendab. Aga olge rõõmsad ja tegusad! 13. november 2025. Vana-Rääma

kolmapäev, 12. november 2025

Pärnumaa jutuvestjate konkurss "SÜGAV VESI"

Kõigepealt kopeerin ürituse lehelt info. Ka sinul on veel võimalik soovi korral osalejaks registreeruda. Tee ruttu, kui soovid! Kutsume Pärnumaa jutuvestjaid osalema jutuvestjate konkursil „SÜGAV VESI“. Konkurss toimub Sauga Avatud Noortekeskuses (Sauga, Põõsalinnu 2). 12. novembril 2025 kell 12-16 õpilasjutuvestjad 1.-3. klassid ja 4.-6. klassid. 19. novembril 2025 kell 12-16 õpilasjutuvestjad 7.-9. klassid ja 10.-12. klassid ning noored jutuvestjad (19-26-aastased). Jutuvestjal tuleb esitada 1 (üks) muinasjutt / lugu / muistend teemal „Sügav vesi“ pikkusega 3-5 minutit. Esitusi hindab žürii. Parimatele jutuvestjatele igas võistlusklassis on auhinnad, kõigile osalejaile meened. Autasustamine toimub parimate jutuvestjate AVATUD jutukontserdil Sauga Noortekeskuses (Põõsalinnu 2) laupäeval, 22. novembril kell 11-14. Registreerumine. Palume oma osalusest teada anda meiliaadressil jaakkand88@hotmail.com kuni 10. novembrini 2025 - 1.-3. klassid ja 4.-6. klassid, kuni 17. novembrini 2025 - 7.-9. klassid, 10.-12. klassid ja noored, Registreerimisel märkida: - osaleja nimi, kool/amet(töökoht), klass, vanus, kontakt, - juhendaja nimi, kontakt, - esitatava pala pealkiri, Info: jaakkand88@hotmail com või mob 56468316 Jaak Känd. Žüriikoosseisu kuuluvad (koos korraldaja Jaak Kännuga) 6 liiget: Meelis Sarv, Jaak Känd, Jaak Eamets, Margit Peterson, Kadri Skurda Suits ja Helena Käbin. Täna oli päris tasavägine võistlus, aga mõlemast vanuserühmast valisime 5 parimat. Kui sündmus on lõppenud siis lisan blogisse ka osalejate nimed ja märgin ära paremiku. Siin loetlen üksnes koolid, mis aktiivselt osalesid. Need on: Kuninga kool, Sauga põhikool, Audru kool, Tammsaare kool, Mai kool, Rääma põhikool, Vanalinna kool, Sütevaka HG, Jõõpre kool. Koole on maakonnas veel, palun tulge osalema ning igas vanusegrupis võiks osa võtta igast koolist kuni 2 last. Aitäh kõigile osalemast! Õpetajad, palun ärgitage lapsi ka osalema, see on üks mõnus konkurss. Lapsed on andekad. Kahtlemata väärivad kõik konkursil osalenud õpilased ühte prisket 5! Kohtumiseni juba nüüd vähem kui nädala pärast! Teiega oli ka armas tutvuda, Kadri ja Helen ja teisi tuttavaid taaskohata! 12. novemeber 2025. Vana-Rääma