teisipäev, 20. veebruar 2024

20. veebruaril Jüri Lina loeng Strandis

Täna 20. veebruaril kell 18-00-21.00 pidas Jüri Lina Strandis loengut sarjast "Moonutuste ajastu," mis läks korda peaaegu saalitäiele rahvale. Järgnev sissejuhatav tekst pärineb Telegrami lehelt. “Pahatahtlike ettevõtmistega on õnnestunud vaenulikel jõududel erinevates valdkondades asendada tõelised mõisted pseudoväärtustega, mis ohustavad tsivilisatsiooni. Globalistid on tõrjunud kõrgkultuuri rämpskultuuriga, mille sotsialistlikku olemust esitletakse elitaarsena,” tutvustab oma uut, veebruaris aset leidvat loengutuuri “Moonutuste ajastu” kirjanik Jüri Lina, kes lubab tuua säherduse eksitava tegevuse kohta pööraseid näiteid. “Väravad on avali käparditele ja keskpärasustele, samas takistatakse andekate tegutsemist,” leiab Lina, kellel värske loengutuur keskendub järgnevale: Globalistide taotlus on suunata teadust eksiteedele, lektor teeb nähtavaks oluliste faktide ja nende teadusliku seletuse varjamise seosed. Ta tutvustab neid professoreid, kes ausalt viitavad teadlikele valedele bioloogiaõpikuis ja teiste alade teatmikes, sest moonutused toetavad savijalgadel seisvaid teooriaid. Nõnda on globalistidele kasulikud müüdid muudetud moodsaiks usundeiks, milles ei tohi kahelda. Varjatud faktide avalikustajaid sildistatakse aga tegelikkust eiravaiks vandenõuteoreetikuiks. Lektor näitab, miks laiad massid ei suuda ajaloooliste tõsiseikade moonutamist või mahavaikimist läbi näha, et tegelikkuses orienteeruda. Juttu tuleb ka tundmatust Rootsist ja sotsialistliku tegelikkuse veidrustest. Ja lõpuks viidatakse kultuurikriisi esilekutsumise asjaoludele, mille eesmärk on kujundlikkusele toetuva kunsti väljajuurimine. See omakorda soodustaks kaootilisuse kaudu tsivilisatsiooni hukutamist. Ka Eestis tegutsevad sotsiaalliberaalsed jõud peidavad või takistavad kõrgkultuuri avaldusvorme, sealhulgas on keelu all Jüri Lina luulelavastus, mis tehtud koos näitleja Jaan Toomingaga gruusia filosoofilisest poeesiast. Samas ülistavad mainitud tagurlased “kasulike idiootide” pseudonähtusi. Nood andetud tegelased lähtuvad poliitilise korrektsuse piiranguist. See puudutab muusikat (milles domineerib kakofoonia), maalikunsti (on veiderdamiste tõttu hääbumas), kirjandust (vaevleb pealiskaudsuse ja hambutute metafooride või üldse võrdumite vähesuse kammitsais), teatrit (kujutab jälkuste platvormi, olles surutud ebaprofessionaalsuse hullusärki) ja filmi (millel pole lastud isegi kujundlikkuse ääremaile komberdada). Ühe näitena toob Lina välja auhinnatud dokumentaalfilmi “Savusanna sõsarad”, mida ka ise linateoseid loonud kirjanik peab amatöörlikuks. “Film see ei ole, sest puuduvad võrdumid. Ometi on seda häbitult tituleeritud “meistriteoseks”. Teosteks saab pidada vaid kunsti, millega käesoleval juhul tegu ei olnud. Kunstiteos kasvab välja kujundlikust lähenemisest, mida autor ei valda,” põrutab Lina. Kirjaniku sõnul ongi nõnda süsteemselt toimunud mõistete moonutamine kõikidel aladel: “Asju ei nimetata enam nende õige nimega. Ülistatakse alasti kuningat. Ent ilma vaimse kõrgkultuurita tsivilisatsioon hukkub.” Jüri Linal on loengulistele üllatuseks pakkuda avalikkuse eest maha vaikitud kunstiteoseid: “Täpselt nagu juhtus Nõukogude okupatsiooni rasketel aastatel. Järeldused tehku osasaajad.” Aitäh selle põneva 3 tunni eest, oli hariv. 20. veebruar 2024. Vana-Rääma

pühapäev, 18. veebruar 2024

Jaansoni rada 440. päev

Tänane rada tuli 6,1 km pikkune ja samme ligi 10 000. No ilm oli fantastiliselt päikesepaisteline ja lausa kutsus ennast liigutama. Õnneks oli täna ka tuulevaikne ning me käisime mere ääres. Niivõrd lemmik on see piirkond, Jahisadam, muul jne... Tagasi liikusime Tervise sanatooriumi juurest Tallinna väravate alla ja sealt siis koju. Kohati pole enam lund ka, nagu suur kevad oleks käes ja päike sulatab juba jõudsalt viimseid hangesid. Kesklinna silla juures oli jõejää kalureid tulvil, nii mõnigi liugles mööda jääpealset vett. Ise küll enam jääle ei kipuks ja ilmselt hakkab varsti ka jää minema. Muuli juures ja muuli äärsel laudteel oli ka liikujaid palju, ei saa ju alati pilti ka teha, mõni pahandab, on ette tulnud. Olgugi, et eemalt teen ja inimesed jäävad nagu täpid peale. Ahjaa, ei saa märkimata jätta, et varsti algavad talvised Bluusipäevad ja plakat on juba Jahtklubi seinal üleval. Jäädvustasin, eks uurige ise. Ilusat pühapäeva õhtut! 18. veebruar 2024. Vana-Rääma.
">

laupäev, 17. veebruar 2024

Jaansoni rada 439. päev

Tuule ja vastiku lumesaju pärast liikusime siiski Ülejõe rajoonis ja sealt edasi Vana-Pärnu Maksimarketisse komme ostma, sest mul peavad need kodus olema. Kokku kepikõndisime täna kõigest küll 6,6 km ja 11 000 sammu aga vajalik vahemaa on läbitud. Vana-Pärnu ja Sauga vahelisel teel, seal linna äärel, hakkas vahepeal nii vastikult sadama, et mul oli vist lumehang ripsmetel. Aga maapind on vast juba kuigivõrd soe, sest lumi maha püsima ei jää ning õnneks seda enam eriti Pärnus polegi. Oleks aeg ka juba kevade poole astuda :) Saab vähemalt liikuma. Aga mis seal ikka, tuleb ahi ära kütta ja õhtul hakkab Eesti laulu finaal peab teleka ette kobima. Möödunud öösel magasin pikalt, eelneva öö tunnid magasin ka tagant järgi. Ma magan 8-8,5 tundi, ärkan automaatselt, kui need tunnid täis saavad, kui just mõni häiriv tegur enne äratust ei tee. Aga mu magamiskellaajad on hoopis teised ning painduv töögraafik lubab neid nihutada. Olen hommikune magaja. Eluaeg olen olnud. Öösiti võin vabalt magamata olla, aga viimastel aastatel kutsun ennast väga korrale, olen suhteliselt režiimis. Mis seal ikka, kohe saan blogitud ja muud toimetused ootavad. Muide, tursamaksa salat on väga hea ja tervislik, tegin selle oma nägemise järgi, aga Helle retsept on mul ka olemas ning Leinit tänan mõmmisüdame ja pohlamoosi eest! Liikuge ikka teie ka, onju? ;) Tervist! 17. veebruar 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">